AS Kuusakoski kaebus Keskkonnainspektsiooni 17.08.2016 kirja „Ettekirjutuse täitmise kontroll“ nr 6-1/16/1354-50 tühistamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – AS Kuusakoski, esindaja vandeadvokaat Carri Ginter, advokaat Kadri Härginen; Vastustaja – Keskkonnainspektsioon, esindaja Annika Kruus; Kolmas isik – Mittetulundusühing REHVIRINGLUS, esindaja vandeadvokaat Kalev Aavik
Resolutsioon
1.Rahuldada AS Kuusakoski kaebus.
2.Tühistada Keskkonnainspektsiooni 17.08.2016 kiri nr 61/16/1354-50.
3.Mõista Keskkonnainspektsioonilt AS Kuusakoski kasuks välja menetluskulud summas 8629,78 eurot ja Mittetulundusühing REHVIRINGLUS kasuks välja menetluskulud summas 1101,60 eurot.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 17.01.2019 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
1.Keskkonnainspektsioon (KKI) tegi 14.07.2016 Rubronic OÜ-le ettekirjutuse nr 0000113 (I kd, tl 33p-37, KKI 14.07.2016 ettekirjutus) käidelda nõuetekohaselt (suunata taaskasutusse) 885 tonni endisel Raadi lennuvälja objektil 4 Tila külas Tartu vallas Tartu maakonnas asuvaid vanarehve hiljemalt 14.08.2016. Ettekirjutuse hoiatuses on KKI selgitanud, et juhul, kui Rubronic OÜ ei ole nimetatud kohustust tähtajaks täitnud, kohustab KKI tulenevalt jäätmeseaduse (JäätS) § 26 lg-st 9 oma vastutuse ulatuses vanarehve nõuetekohaselt käitusesse
suunama Mittetulundusühingut REHVIRINGLUS ja JäätS § 26 lg 4 alusel AS Kuusakoski ning kui viimased oma kohustust ei täida, rakendab KKI asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 11 lg 1 alusel asendustäitmist.
2.17.08.2016 edastas KKI kaebajale kirja „Ettekirjutuse täitmise kontroll“ nr 6-1/16/1354-50 (I kd, tl 38p-39, KKI 17.08.2016 kiri), millega edastati kaebajale ka KKI 14.07.2016 ettekirjutuse täitmise kontrolli protokoll. 17.08.2016 saatis KKI ka Mittetulundusühingule REHVIRINGLUS kirja nr 6-1/16/1354-52, millega teavitati sellest, et Rubronic OÜ ei ole 14.07.2016 ettekirjutust täitnud ning kohustati Mittetulundusühingut REHVIRINGLUS ja AS-i Kuusakoski vanarehve oma vastutuse ulatuses käitlusse suunama hiljemalt 16.09.2016. Samas hoiatati nimetatud kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral asendustäitmise rakendamisega.
3.09.09.2016 saabus Tartu Halduskohtusse AS Kuusakoski kaebus KKI 17.08.2016 kirja tühistamiseks. Tartu Halduskohus võttis 29.05.2017 määruses kaebuse menetlusse, kaasas kolmandate isikutena menetlusse Mittetulundusühingu REHVIRINGLUS ja Rubronic OÜ ning tegi vajalikud eelmenetluse toimingud. Tartu Halduskohtu 25.10.2018 määruses kõrvaldati menetlusest Rubronic OÜ, otsustati haldusasi läbi vaadata kirjalikus menetluses ja anti menetlusosalistele võimalus esitada täiendavaid dokumente. 09.11.2018 esitas Mittetulundusühing REHVIRINGLUS kohtule täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirja. 12.11.2018 saabusid kohtule kaebaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri. 13.11.2018 saabus kohtule vastustaja vastuväide nii kaebaja kui ka kolmanda isiku menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele.
KAEBAJA VÄITED
4.Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et kuivõrd kaebaja ei olnud KKI 14.07.2016 ettekirjutuse adressaadiks, ei olnud KKI-l võimalik välja anda 17.08.2016 kirja, seega puudub kirjal seaduslik alus. Kaebaja on seisukohal, et KKI 17.08.2016 kiri kohustab toimepanema varguse, kuna nimetatu kohustab kaebajat omastama võõra isiku vallasasju kaebajale mittekuuluvalt kinnisasjalt. Kaebaja leiab, et kuna tal puudub talle väljastatud jäätmelubade alusel õigus käidelda Raadil asuvaid ning ettekirjutuse tegemise hetkel Rubronic OÜ omandis olnud vanarehve, siis on jäätmete vastava jäätmeloata käitlemine igal juhul õigusrikkumine ja KKI 17.08.2016 kiri on ka sellel alusel vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p-le 4 tühine. Kaebaja on seisukohal, et kuna kaebaja ei olnud põhihaldusakti adressaadiks, siis ei saa ka dubleeriv haldusakt (tuginedes põhihaldusaktile) luua kaebajale kohustusi. Kaebaja oli haldusmenetlusse kaasatud üksnes kolmanda isiku, mitte adressaadina. Ka Riigikohus on leidnud, et haldusmenetluse raames kolmanda isiku suhtes tehtud koormav ettekirjutus on õigusvastane, seega puudub haldusaktil igal juhul õiguslik alus ning tegemist on õigusvastase haldusaktiga.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub jätta kaebus rahuldamata ning vähendada nii kaebuse esitaja kui kolmanda isiku menetluskulusid.
Vastustaja vastuväidete kohaselt on kaebaja kaasatud menetlusosalisena algusest peale haldusmenetlusse lähtudes laiendatud tootjavastutuse põhimõttest ning ta on kohustatud tagama vanarehvide käitlusesse suunamise. Vastustaja väitel leidis haldusmenetluses kinnitust, et kaebaja võttis iseseisvalt jäätmevaldajalt vastu rehve, mille kaebaja andis edasiseks käitlemiseks Rubronic OÜ-le. Kaebaja peab vastavalt laiendatud tootjavastutuse põhimõttele tagama rehvide tegeliku taaskasutamise. Vastustaja arvates on ebaõige kaebuses esitatud väide, et kaebajat on kohustatud käitlema Rubronic OÜ omandis olevaid vanarehve ja sellega toime panema õiguserikkumise. Vastustaja väitel on kaebajat kohustatud täitma temal lasuvat kohustust tagada vanarehvide taaskasutusse suunamine. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja vastutus vanarehvide nõuetekohase käitluse eest ei ole üle läinud Rubronic OÜ-le, vaid on kaebajal kui isikul, kelle osas kohaldub laiendatud tootjavastutuse põhimõte ja säilib täiendav vastutus ka vanarehvide üleandmisel jäätmekäitlejale.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
6.Kolmas isik Mittetulundusühing REHVIRINGLUS leiab, et AS Kuusakoski kaebus on põhjendatud. Kokkuvõtvalt leiab kolmas isik, et ettekirjutus on õigusvastane alljärgnevatel põhjustel: 1) ettekirjutusel puudub õiguslik alus, kuna vanarehvid nõuetekohast jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale üle andnud isik ei vastuta nende taaskasutamata jäämise eest; 2) ettekirjutusest ei selgu, kui palju on rajatisel vanarehve ning kui suure osa nendest moodustavad erinevate isikute poolt üle antud vanarehvid; 3) ettekirjutus on vastuolus haldusmenetluse käigus kogutud andmetega rajatisel olevate vanarehvide koguste kohta; 4) vanarehvide käitlemiseks antud tähtaja järgimine oli objektiivselt võimatu; 5) ettekirjutust ei olnud objektiivsel põhjusel võimalik täita isikutel, kes ei kontrolli rajatist ja seda valdava isikut ja 6) ettekirjutus ei ole põhjendatud.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
7.Kohus peab vajalikuks kõigepealt märkida, et KKI on tänaseks algatanud kaebaja suhtes kolm eraldiseisvat haldusmenetlust ning koostanud kolm haldusakti, milles nõuab kaebajalt kui varasemalt vanarehvide omanikult, et ta tagaks Tartus, Raadil tegutsenud Rubronic OÜ jäätmeloast tulenenud kohustusi ja suunaks kaebaja poolt Rubronic OÜ-le üle antud vanarehvid KKI ettemääratud tähtaja jooksul taaskasutusse või tasuks asendustäitmise kulud: 1) esimeses haldusmenetluses tegi KKI 14.07.2016 ettekirjutuse nr 0000113 üksnes Rubronic OÜ-le ning kohustas kaebajat täitma Rubronic OÜ kohustusi ettekirjutuse täitmise kontrolli raames. Rubronic OÜ jättis ettekirjutuse täitmata ning KKI edastas kaebajale käesolevas haldusasjas vaidlustatud 17.08.2016 kirja. 2) teises haldusmenetluses tegi KKI 23.11.2016 Rubronic OÜ-le kohustuste rikkumise tõttu ettekirjutuse järgnevas osas vanarehvide käitlemiseks. Ettekirjutus edastati ka kaebajale ja Mittetulundusühingule REHVIRINGLUS. Kaebaja vaidlustas KKI 23.11.2016 ettekirjutuse haldusasjas nr 3-16-2433. Kuna alles nimetatud haldusasjas asus KKI seisukohale, nagu oleks kaebaja olnud ka juba KKI 14.07.2016 ettekirjutuse adressaadiks, vaidlustas kaebaja nimetatud haldusasjas täiendavalt ka esimeses haldusasjas Rubronic OÜ-le tehtud ettekirjutuse. Haldusasjas nr 3-16-2433 on läbiviidud eelmenetluse toiminguid, kuid sisulise lahendamiseni pole seni jõutud.
3) kolmandas haldusmenetluses tegi KKI 08.03.2017 sarnaselt eelmistega ettekirjutuse nr 228 Rubronic OÜ-le, pidades Rubronic OÜ kohustuste tagajaks kaebajat ning Mittetulundusühingut REHVIRINGLUS. Kaebaja vaidlustas ka selle ettekirjutuse haldusasja nr 3-17-616 raames. Nimetatud haldusasjas leidis nii Tartu Halduskohus 27.06.2017 otsuses kui ka hiljem Tartu Ringkonnakohus käesolevaks ajaks jõustunud 08.11.2018 otsuses, et KKI 08.03.2017 ettekirjutus on kaebaja suhtes kehtetu. Mõlemad kohtud leidsid, et kaebaja ei ole nende ettekirjutuste adressaadiks kui ka seda, et ettekirjutuse tegemiseks puudub õiguslik alus. Kehtivas õiguses puudub selline tootjavastutuse põhimõte, mille alusel saaks kohustada kaebajat kui mittetootjat jäätmeloa alusel tegutseva ettevõtja kohustusi tagama.
8.Asja materjalidest nähtuvalt vaidlustas lisaks kaebajale kõik KKI tehtud ettekirjutused ka Mittetulundusühing REHVIRINGLUS. Kõik Mittetulundusühingu REHVIRINGLUS algatatud haldusasjad on tänaseks lõppenud ning kõik ettekirjutused on Mittetulundusühingu REHVIRINGLUS suhtes tühistatud (haldusasjad nr-d 3-16-1645, 3-16-2608 ja 3-17-734). 20.07.2017 tegi Tartu Halduskohus haldusasjas nr 3-16-1645 otsuse, millega rahuldas Mittetulundusühing REHVIRINGLUS nõude KKI 17.08.2016 ettekirjutuse tühistamiseks Mittetulundusühing REHVIRINGLUS puudutavas osas. KKI esitas apellatsioonkaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis oma 19.04.2018 otsusega rahuldamata, kinnitades, et haldusasja nr 3-16-1645 objektiks olnud KKI haldusakt on õigusvastane. Pärast seda tegi Tartu Halduskohus haldusasjades nr 3-16-2608 ja nr 3-17-734 KKI-le ettepaneku võtta kaebused õigeks. 14.06.2018 kirjaga KKI seda ka tegi (II kd, tl 26).
9.Kuigi kaebaja arvates on vaidlus selles, kas KKI 17.08.2016 kiri on kehtiv või mitte, siis kohtu arvates nimetatud haldusakt kaebaja suhtes ei kehti. Kuna Mittetulundusühing REHVIRINGLUS vaidlustas samu haldusakte ja toiminguid, mis kaebajagi, puudub tänaseks sisuliselt võimalus, et sama haldusakt saaks kaebaja suhtes enam kehtida. Seega olukorras, kus kohtud on Mittetulundusühingu REHVIRINGLUS kaebusi ning ka kaebaja kaebust kolmanda ettekirjutuse peale menetledes leidnud, et kehtivast õigusest ei tulene KKI-le õigust kaebajale üldse selliseid ettekirjutusi teha, on kohtu arvates samadel põhjendustel õigusvastane ka käesoleva haldusasja esemeks olev haldusakt.
10.Poolte vahel puudub vaidlus, et KKI 17.08.2016 kirjas nimetatud vanarehvid Tartus, Raadi lennuväljal, ei asunud kaebaja kinnisasjal. Samuti kinnitavad KKI poolt 06.06.2017 täiendavalt esitatud tõendid, et vanarehvide omand läks kaebaja poolt vanarehvide Rubronic OÜ-le üleandmisel Rubronic OÜ-le üle. Seega ei saa olla vaidlust, et vanarehvid Raadi lennuväljal ei kuulunud kaebajale ega asunud ka kaebaja kinnisasjal. Kuigi haldusakti andmise ajahetkel kuulusid rehvid Rubronic OÜ-le, on käesoleval ajahetkel kohtu arvates õiguslikult vaieldav, kellele Rubronic OÜ omandis olnud rehvid nüüd kuuluvad. Vaidlustatud KKI 17.08.2016 kiri kohustas aga kaebajat omastama võõra isiku vallasasju kaebajale mittekuuluvalt kinnisasjalt. Tartu Ringkonnakohus leidis ja nõustus haldusasjas nr 3-17-616 (kaebaja samuti AS Kuusakoski), et kaebajal ei oleks olnud õiguslikku alust minna Rubronic OÜ valduses olevale kinnisasjale Rubronic OÜ-le kuuluvaid rehve ära vedama, seega on haldusakt HMS § 63 lg 2 p 4 alusel tühine.
11.Kohus nõustub kaebajaga, et kaebaja ei olnud KKI 14.07.2016 ettekirjutuse adressaadiks, seega ei olnud KKI-l võimalik välja anda 17.08.2016 kirja. Käesolevas haldusasjas vaidlustatud KKI 17.08.2016 kiri on varasemat haldusakti dubleeriv haldusakt, mis vastupidiselt esmasele põhihaldusaktile loob kaebajale uusi kohustusi (loob täiendava ja uue õigusliku aluse kaebaja kohustuste tekkimisele). Kuna kaebaja ei olnud põhihaldusakti adressaadiks, siis ei saa ka dubleeriv haldusakt luua kaebajale kohtu arvates kohustusi. Kaebaja oli haldusmenetlusse kaasatud üksnes kolmanda isiku, mitte adressaadina.
Riigikohus leidis, et haldusmenetluse raames kolmanda isiku suhtes tehtud koormav ettekirjutus on õigusvastane (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-31-01). Seega puudub haldusaktil igal juhul õiguslik alus ning tegemist on õigusvastase haldusaktiga (HMS § 54).
12.Kohus märgib, et lisaks on kohtud nüüd kahes kaebajale KKI poolt tehtud ettekirjutusi käsitlenud erinevas haldusasjas tuvastanud, et KKI ettekirjutusel puudub täielikult õiguslik alus, kui KKI oleks saanud ka kaebajale kui kolmandale isikule dubleeriva haldusaktiga panna kohustusi. Tartu Ringkonnakohus on haldusasja nr 3-17-616 otsuses (p-d 16-22) põhjalikult analüüsinud KKI ettekirjutuse aluseks olevat väidetavat tootjavastutusest tulenevat õiguslikku konstruktsiooni. Ringkonnakohus leidis, et jäätmeseaduses puuduvad sellised normid, nagu väidab KKI, millele tuginedes oleks kaebajale võimalik üldse Rubronic OÜ omandisse kuulunud vanarehvide taaskasutusse suunamist nõuda. Seega puudub KKI ettekirjutusel seaduslik alus ning on HMS § 54 kohaselt õigusvastane ja tuleb tühistada.
13.Kohus nõustub kaebajaga, et KKI 17.08.2016 kiri on ka HMS § 63 lg 2 p 4 alusel tühine, kuna kohustab kaebajat ilma jäätmekäitluse õiguseta vanarehve taaskasutusse suunama. Jäätmeseadus nõuab, et jäätmeid on lubatud käidelda vaid isikul, kellele on väljastatud vastav jäätmeluba. Kaebajale väljastatud jäätmelubade (I kd, tl 6-18) alusel puudub kaebajal õigus käidelda Raadil asuvaid ning ettekirjutuse tegemise hetkel Rubronic OÜ omandis olnud vanarehve. JäätS § 1201 alusel on jäätmeloata jäätmete käitlemine väärtegu, mille eest on juriidilisele isikule ette nähtud karistus rahatrahv kuni 32 000 eurot. Seega on jäätmete vastava jäätmeloata käitlemine kohtu arvates igal juhul õigusrikkumine.
14.Kohtu arvates on vaidlustatud haldusakt õigusliku aluseta ja õigusvastane ka olukorras, kus Rubronic OÜ-d ettevõtjana tänaseks enam ei eksisteeri, järelikult puudub kaebajal nii kohustus kui ka võimalus Rubronic OÜ jäätmeloast tulenevaid kohustusi tagada.
15.Arvestades kõike eeltoodut asub kohus seisukohale, et AS Kuusakoski kaebus tuleb rahuldada ja KKI 17.08.2016 kiri tuleb tühistada seadusliku aluse puudumise tõttu.
16.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järele nagu poolele. Kuna kohus kaebuse rahuldab, siis kannab nii kaebaja kui ka kolmanda isiku menetluskulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses vastustaja.
16.1.12.11.2018 esitas kaebaja kohtule menetluskulude nimekirja (II kd, tl 43-58), mille kohaselt on AS Kuusakoski kandnud käesolevas haldusasjas riigilõivudele kokku 45 eurot, kautsjonile 25 eurot ja õigusabi eest 8595,78 eurot. Kulude kandmise kohta kaebaja poolt on tõendid esitatud. Vastustaja on esitanud vastuväited AS Kuusakoski menetluskulude kohta, leides kokkuvõtvalt, et kaebaja menetluskulud on osaliselt põhjendamatud, kuna õigusteenuste arvetel osutatud toimingute tegemine ei olnud osaliselt vajalik ja toiminguid sai teha arvel näidatust lühema aja jooksul, seega peab vastustaja põhjendatuks vähendada menetluskulusid vähemalt kuni 5461, 26 euroni. Kohus nõustub vastustajaga, et õigusteenuse arvel nr 2876/18EE (II kd, tl 52) toodud toimingud ei ole otseselt seotud käesoleva haldusasja kohtuliku vaidlusega, vaid tegemist on kolmanda, asjasse mittepuutuva isiku päringuga seonduvate toimingutega, mistõttu ei ole põhjendatud välja mõista sellega seoses tekkinud õigusabikulu summas 36 eurot. Muus osas ei ole kohtu arvates asjakohane hinnata üksikute menetlusdokumentide mahtu ja nende koostamiseks või muude toimingute tegemiseks kulutatud aega, vaid arvestada tuleb antud
asja keerukust ja mahtu. Kohus peab vajalikuks ja põhjendatuks mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 8629,78 eurot.
16.2.09.11.2018 saabusid kohtule kolmanda isiku Mittetulundusühingu REHVIRINGLUS täiendavad seisukohad (II kd, tl 2) ja menetluskulude nimekiri (II kd, tl 12-19), mille kohaselt on Mittetulundusühing REHVIRINGLUS kandnud käesolevas haldusasjas menetluskulu 1209,60 eurot. Kulude kandmise kohta kolmanda isiku poolt on tõendid esitatud. Vastustaja leiab, et õigusabi kulu on osaliselt põhjendamatu, sest õigusteenuse arvel nr 9/18/Rehviringlus (II kd, tl 16) toodud toimingud ei ole otseselt seotud käesoleva haldusasja kohtuliku vaidlusega, vaid tegemist on kolmanda, asjasse mittepuutuva isiku päringuga seonduvate toimingutega, seega peab vastustaja põhjendatuks vähendada Mittetulundusühingu REHVIRINGLUS poolt nimetatud summat 108 euro ulatuses. Kohus nõustub vastustajaga ja leiab, et põhjendatud ja vajalikuks menetluskulude summaks on 1209,60-108= 1101,60 eurot, mis tuleb vastustajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.