Korrakaitse › Vanglad

Andri Ladev on pöördunud 08.10.2018 Tartu Halduskohtu poole kaebusega kahju hüvitamise nõudes 240 eurot.

Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Andri Ladev on taotlenud Tartu Vanglalt 240 eurot kahju hüvitamist. Kaebaja märgib, et temalt on vanglaametnik plätud ära võtnud (05.06.2018) ning tagasi sai ta need alles 04.07.2018. Kaebaja märgib, et tal olid seoses sellega ebameeldivused ning ta oli sunnitud rikkuma Kodukord punkti 8.2.2 sätet, mille kohaselt ei tohi laenata teise kinnipeetava esemeid, kuid ta oli sunnitud laenama plätusid pesuruumi minekuks. Kaebaja on nõudnud plätudeta olemise eest 40 eurot varalist kahju ning mittevaralist kahju soovib kaebaja 200 eurot selle eest, et ta ei saanud vajalikku ravimit, mille tõttu ta oli magamata öösel ja närviline. Kaebaja on märkinud, et tema ees ei ole keegi vabandanud ning vabandus ei too talle ka und tagasi. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja oma taotluses vanglale märkinud, et talle ei võimaldatud ka Sensodyne hambapastat. Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Vastustaja taotleb jätta varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vastustaja leiab, et kaebajale ei ole varalist kahju seonduvalt plätude äravõtmisega tekitatud, kuna plätusid ei ole kaebajalt ära võetud. Kaebaja oli ilma plätudest 05.06.2018 kuni 04.07.2018. Plätud võeti ära seetõttu, et kaebaja ise loopis need enda jalast ära ja ei soovinud neid tagasi, kuigi neid pakuti kaebajale tagasi samal päeva kui ära võeti. Tartu Vangla tunnistab, et vastab tõele, et A. Ladev jäi ilma arsti poolt määratud ravimist 11.06.2018 õhtul ja 12.06.2018 hommikul, mis oli tingitud vastava info puudumisega. Tartu Vangla on vabandanud kaebaja ees ning märgib, et oli tegemist kahetsusväärse juhtumiga, kuid selline juhtum ei anna alust rahalisele hüvitisele. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamise nõudes jääb rahuldamata. Kaebus on põhjendamatu ja alusetu. 2.Kaebaja on nõudnud Tartu Vanglalt plätudeta olemise eest 40 eurot varalist kahju ning mittevaralist kahju soovib kaebaja 200 eurot selle eest, et ta ei saanud vajalikku ravimit, mille tõttu ta oli öösel magamata ja seetõttu närviline. Vangla poole pöördumises on kaebaja soovinud ka Sensodyne hambapastat. 3.Esiteks käsitleb kohus kaebaja poolt nõutud 40 eurose varalise kahju hüvitist. Kohus nõustub siinjuures vastustajaga, et kaebajale ei ole tekitatud varalist kahju seonduvalt plätudega. Asja materjalidest nähtuvalt on A. Ladev koos teiste kinnipeetavatega 05.06.2018 tulnud spordisaalist ning valveruumi esisel alal on toimunud kinnipeetavate läbiotsimine ning A. Ladevile anti korraldus võtta jalanõud jalast, mille peale on A. Ladev ägestunud ja visanud plätud jalast tugeva jalaviibutusega vastu seina. Kaebajat hoiatati, et ta plätud võetakse ära kui ta neid üles ei korja, mille peale A. Ladev läks paljajalu elusektsiooni. 05.06.2018 vormistati akt nr A-1401 plätude äravõtmise kohta, kus on kinnitatud, et samal päeval ei soovinud kaebaja talle pakutud plätusid tagasi. Plätud on kaebajale tagastatud 04.07.2018. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda

talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Samas RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Antud juhul ei ole kahju hüvitamise nõuded täidetud. 4.Antud juhul märgib kohus, et kaebajale ei ole seonduvalt plätude äravõtmisega (05.06.2018) materiaalset kahju tekitatud, plätud on kaebajale tagastatud 04.07.2018 ning plätud on ära võetud seetõttu, et kaebaja keeldus neid maast üles võtmast ja ei soovinud neid ise tagasi. Seega ei jäänud vanglal muud üle kui vormistada selle kohta eseme äravõetuse akt. Toimunu kohta on võetud ka seletus ja koostatud on ettekanne. Seega ei ole kaebaja õigusi rikutud plätude äravõtmisega ega materiaalset kahju tekitatud ning varaline kahju ei kuulu hüvitamisele. Kaebaja viide sellele, et ta oli sunnitud rikkuma Tartu Vangla Kodukord p 8.2.2 sätet, kuna oli sunnitud kasutama teise kinnipeetava plätusid pesema minekuks, ei ole asjakohane viide, kuna kaebajale ei ole seda rikkumist süüks pandud ning plätudest loobumine oli kaebaja enda vaba tahe. Materiaalse kahju hüvitamise nõue jääb rahuldamata. 5.Teiseks käsitleb kohus mittevaralise kahju hüvitamise nõuet 200 euro ulatuses seonduvalt kaebajale määratud ravimite mitteandmisega. Kaebaja on märkinud, et on jäänud ilma arsti poolt määratud ravimist 11.06.2018 õhtul ja 12.06.2018 hommikul, mille puudumisel on tekkinud kaebajale kahjulik tagajärg, nimelt kaebaja oli öösel magamata ning magamatusest tekkis närvilisus. Kaebaja leiab, et teda on ebaväärikalt koheldud. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus märgib, et käesoleval juhul ei ole kaebaja väärikust alandatud ega teda ebaõiglaselt koheldud. Inimväärikust alandavaks saab RVastS § 9 lg 1 mõttes pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületavad kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Näiteks kui vanglaametniku käitumisega kaasnevad isikule täiendavad piirangud ja kannatused, mis ei ole otseselt vajalikud kinnipidamise režiimi järgimiseks. 6.Antud juhul on vangla tunnistanud, et kaebaja jäi ilma talle arsti poolt määratud ravimitest nii 11.06.2018 õhtul kui ka 12.06.2018 hommikul, kuid A. Ladevi ravi taastati samal päeval. Kohus märgib, et kaebaja kannatuste mõju on väike ning tervisekaardi kohaselt on kaebaja ise soovinud ravimite võtmise katkestamist. Tartu Vangla 03.09.2018 otsustusest nr 1-13/123-4 nähtuvalt on Tartu Vangla Andri Ladevi ees vabandanud kirjalikult kahetsusväärse juhtumi ning sellega kaasnenud ebameeldivuste pärast, et kaebaja jäi info puudumise tõttu ravimitest ilma. Kohus nõustub vanglaga, et ravimite saamata jäämise tõttu 11.06.2018 õhtul ja 12.06.2018 hommikul võis tekitada kaebajas teatud emotsioone, kuid sellel ei olnud selliseid tagajärgi, mis tooks kaasa rahalise hüvitise. Vastusena 27.06.2018 Andri Ladevi selgitustaotlusele on märgitud, et ravimite mitteandmise põhjuseks eelnimetatud aegadel oli info puudumine seonduvalt kaebaja ümberpaigutamisega. Kuna Tartu Vangla on kaebaja ees vabandanud, on kohtu arvates kaebajale tekitatud ebameeldivused heastatud. Kaebaja on küll märkinud, et vabandus ei too talle und tagasi, kuid samas võib märkida, et ka rahaline hüvitis ei tooks kaebajale und tagasi. Kaebaja on märkinud, et vangla jätkab samasuguste rikkumiste toimepanemist, mis kohtu arvates pole tõendatud, kuna märgitud on, et alates 12.06.2018 taastati kaebajale ravi.

Mittevaralise kahju hüvitamise nõue jääb rahuldamata. 7.Samuti on kaebaja soovinud vanglalt hambapasta Sensodyne, mida oli perearst talle soovitanud veritsevate igemete vastu ning mis on vangla kaupluses kaebaja jaoks liiga kallis osta, kuid vangla on talle selle kohta vastanud, et nimetatud hambapasta ei kuulu ravimite hulka ning kaebajal puudub õigus nõuda just Sensodyne hambapastat. Kaebajale on suu loputamiseks kirjutatud Sol.Chlorexidini ja jäetud selles osas kahju hüvitamise nõue rahuldamata. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vanglalt omale meelepärast hambapastat. 8.Kuna vastustaja on esitanud koos vastusega kaebusele ka kaebaja terviseandmeid puudutavaid dokumente (tl 21), tuleb selles osas kuulutada menetlus kinniseks. Kohus lähtub menetluse osaliselt kinniseks kuulutamisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 77 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p 3, et kaitsta kaebaja eraelu. 9.Eeltoodut arvesse võttes, jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 10.Menetluskuludest HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Tartu Halduskohus vabastas 12.10.2018 kohtumäärusega Andri Ladevi kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Kuna Tartu Halduskohus jättis Andri Ladevi kaebuse rahuldamata, tuleb kaebaja menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) esimese astme kohtus jätta Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.