lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-2193/8

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 08.01.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-2193/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
08.01.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1072
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

MÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Einar Vene 8. jaanuar 2019, Tartu 3-18-2193 Rein Lossi kaebus Viru Vangla vastu (nõue teadmata) Tartu Halduskohtu 05. detsembri 2018. a määrus Rein Lossi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Rein Loss

RESOLUTSIOON

Tagastada Rein Lossi määruskaebus Tartu Halduskohtu 05. detsembri 2018. a määruse peale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse osas, milles määruskaebus jäi halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 1 tühistamiseks rahuldamata, otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7, § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Rein Loss esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta avaldas, et ta jääb Viru Vanglale esitatud märgukirjades nr 6-12/528-1, 6-14/36430-1 ja 6-10/37039-1 ning vaides nr 6-12/531-3 esitatud nõudmiste ja taotluste juurde ning soovis, et vaided leiaksid positiivse lahendi. Veel soovis kaebaja õiguskaitset, et ta saaks Narvas Viru Maakohtus tutvuda kohtumaterjalidega. Kaebaja palus vabastada ta riigilõivu tasumisest.
2.Tartu Halduskohus jättis 22. novembri 2018. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 7 päeva. Kohus selgitas, et kaebuses puudub enamus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 38 lg 1 p-des 5-10 toodud andmetest, puudub kaebuse nõue, kaebuses märgitud mõnede Viru Vangla dokumentide seos esitatud kaebusega ei ole arusaadav ning puuduvad kaebuse põhjendused ja viited võimalikele tõenditele. Kohus selgitas, et ei saa oletada kaebaja võimalikke nõudeid ja sisustada kaebust üksnes kohtueelse menetluse dokumentide põhjal ning nõude ja selle aluse puudumine kaebuses on kaebuse menetlemist takistav puudus. Kohus selgitas, et kaebajal tuleb selgelt väljendada, kas ta esitab koos kaebusega ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles peaks esialgne õiguskatse seisnema ja miks on selle kohaldamine vajalik.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.R. Loss esitas puuduste kõrvaldamise avalduse, milles ta palus välja nõuda kaebuses nimetatud dokumendid, kuna peale nendega tutvumist saab koheselt selgeks kohtu poolt küsitu, s.h kaebuse nõue, faktiline põhjendus, tõendid ja asjaolud. Kaebaja märkis, et nõude alus on vaiete mitterahuldamine ja taotluste ignoreerimine. Kaebaja palus määrata talle riigi õigusabi korras esindajaks vandeadvokaat R. Sprengki. Kaebaja teatas, et ta vajab õiguskaitset.
4.Tartu Halduskohus tagastas 05. detsembri 2018. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1); jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2) ning jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3). Kohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele ning kaebaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kohus viitas 22.11.2018. a määruses antud selgitusele, et kohus ei saa oletada kaebaja võimalikke nõudeid ja sisustada kaebust üksnes kohtueelse menetluse dokumentide põhjal. Kuna kaebaja ei esitanud ka selgelt väljendatud ja põhistatud esialgse õiguskaitse taotlust, siis jättis kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata. Eeltoodu põhjal on kohtu hinnangul kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks kohtuasja raames ilmselt vähene, mistõttu kohus jättis riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 alusel kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5.R. Loss esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu määruse peale. Ta märgib määruskaebuses, et ta ei nõustu resolutsiooniga ja kohtu seisukohtadega, kuna kohus jättis ta abistamata ning ta ei olnud suuteline esitada dokumente vajalikul kujul. Kaebaja palub rahuldada tema taotlus ja määrata talle riigi õigusabi korras esindajaks vandeadvokaat R. Sprengk. Veel palub kaebaja rahuldada tema nõudmine, et edaspidi toimuks asja läbivaatamine halduskohtus kohtuistungil. Kaebaja märgib, et ta jääb esitatud nõude, aluse, taotluste ja nõudmiste juurde, mida senini ei ole Viru Vangla rahuldanud. Kaebaja väitel nii nõue kui ka alus on vaides olemas. Kaebaja palub suunata asi arutamiseks halduskohtusse. Veel palub kaebaja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest, sest ta on maksejõuetu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.
7.Halduskohus tagastas 5. detsembri 2018. a määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kaebaja määruskaebuse väitel jättis kohus ta abistamata ja ta ei olnud suuteline esitama dokumente kohtule arusaadaval kuju. Asja materjalidest nähtuvalt jättis Tartu Halduskohus 22. novembri 2018. a määrusega kaebaja kaebuse käiguta ja andis puuduse kõrvaldamiseks 7 päeva, märkides selgelt, et kõrvaldamisele kuuluvad puudused on toodud määruse p-des 3-6. Halduskohus ka selgitas kaebajale, et kohus ei saa oletada kaebaja võimalikke nõudeid ja sisustada kaebust üksnes kohtueelse menetluse dokumentide põhjal ning ühtlasi selgitas, et kaebaja on märkinud mõnede Viru Vangla dokumentide numbrid ja kuupäevad, kuid nende seos esitatud kaebusega ei ole arusaadav. Kaebaja esitas halduskohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, kuid märkis selles üksnes, et ta palub kaebuses nimetatud dokumendid välja nõuda, kuna peale nendega tutvumist saab koheselt selgeks kohtu poolt küsitu, s.h kaebuse nõue, faktiline põhjendus, tõendid ja asjaolud.

Ringkonnakohus on eelnevat arvestades seisukohal, et halduskohtu nõue kaebuses esineva puuduse kõrvaldamiseks pidi olema kaebajale tegelikult igati arusaadav, kuid ta ei pidanud puuduse kõrvaldamist vajalikuks. Kohus ei saa asuda kaebaja asemel kaebust sisustama, nagu halduskohus kaebajale ka asjakohaselt selgitas. Eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas asjas esitatud määruskaebusega on ilmselgelt vähene ning määruskaebus rahuldamisele ei kuuluks. Seetõttu kuulub R. Lossi määruskaebus Tartu Halduskohtu 5. detsembri 2018. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale HKMS § 207 lg 2 alusel tagastamisele.

8.Tartu Halduskohus jättis 5. detsembri 2018. a määruse resolutsiooni p 2 kohaselt kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata HKMS § 55 lg 2 alusel ning resolutsiooni p 3 kohaselt jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel. Ringkonnakohtu hinnangul kuulub R. Lossi määruskaebus Tartu Halduskohtu 5. detsembri 2018. a määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale tagastamisele HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel, sest ilmselgelt vähene on kaebaja võimalus saavutada määruskaebusega ringkonnakohtus esialgse õiguskaitse ja riigi õigusabi taotluste rahuldamist.
9.Ringkonnakohus märgib ka, et kui isik koostab äärmiselt ebaselge kaebuse, jätab kohtu selgitustest hoolimata kaebuse puudused kõrvaldamata ja sisuliselt ei üritagi neid kõrvaldada, ei ole välistatud, et isik soovibki jätta endast muljet, nagu tal puuduks kohtumenetluses osalemiseks isegi minimaalselt vajalikud teadmised ning talle määrataks seetõttu riigi õigusabi korras esindaja. Välistatud ei ole ka see, et isik soovib niisuguste kaebuste ja määruskaebuste esitamistega lihtsalt kohtusüsteemi koormata. Kumbagi eesmärki ei pea kohus toetama.
10.Kuna kaebaja määruskaebus kuulub tagastamisele, siis jätab ringkonnakohus tähelepanuta kaebaja määruskaebuses esitatud taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel.

/digitaalselt allkirjastatud/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium