Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 6. veebruaril (k.a) 2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.
1.Tartu Vangla määras 30. jaanuari 2018. a käskkirjaga nr 6-3/31 R.V.i vangla majandustööle abitöölise ametikohale 1. veebruarist-30. aprillini 2018 (tl 53).
2.Tartu Vangla karistas 19. aprilli 2018. a käskkirjaga nr 6-2/347 R.V.i noomitusega vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 süülise rikkumise eest. Käskkirjas märgiti kokkuvõtlikult järgmist: 1) valvur andis 20. märtsil 2018 kella 15.50 paiku kinnipeetavale R.V.ile tööülesande hakata prügi sorteerima. Kinnipeetaval tuli kaaskinnipeetavate poolt kambrite ukse taha jäetud prügikorvid ümber tühjendada selleks ette nähtud konteinerisse; 2) kinnipeetav avaldas soovi kööki koristada, kuna tal on õlg haige ja ta ei jõua raskeid asju tõsta. Valvur selgitas, et kööki koristas ta eile ning prügikonteineril on rattad ja prügikorv ei ole
raske. Tööülesannet tuli kahekesi täita. Ratastel olevat prügikonteinerit oleks saanud ka teine kinnipeetav lükata; 3) meditsiiniosakonna juhataja antud teabe kohaselt on R.V.il diagnoositud vasema õla artroos. Perearst lubas R.V.i osakoormusega kergele majandustööle. R.V.i terviseseisund lubab prügi sorteerida. Liigutamine on õlale hea ning takistab selle nn kinni jäämist; 4) kinnipeetaval on kohustus alluda vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele (VangS § 67 p 1). Kinnipeetav jättis allumiskohustuse täitmata, kuna ta ei asunud koristama; 5) valvuri korraldus ei olnud tühine haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 mõttes; 6) ametniku korralduse täitmata jätmine on tõsine rikkumine. Allumatusega näitab kinnipeetava lugupidamatut suhtumist nii vanglateenistuse ametnike kui ka kehtiva õiguskorra suhtes. Kinnipeetavat ei ole eelnevalt karistatud. Noomitus on proportsionaalne meede.
3.Tartu Vangla karistas 20. aprilli 2018. a käskkirjaga nr 6-2/352 R.V.i noomitusega VangS § 67 p 1 süülise rikkumise eest. Käskkirjas märgiti kokkuvõtlikult järgmist 1) valvur andis 23. märtsil 2018 R.V.ile korralduse pesta mopiga elusektsiooni põrand puhtaks. R.V. keeldus, kuna tal on valus mopiga töötada; 2) meditsiiniosakonna juhataja antud teabe kohaselt on R.V.il diagnoositud vasema õla artroos. Perearst lubas R.V.i osakoormusega kergele majandustööle. R.V.i terviseseisund lubab mopiga põrandat pesta. Liigutamine on õlale hea ning takistab selle nn kinni jäämist; 3) kinnipeetaval on kohustus alluda vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele (VangS § 67 p 1). Kinnipeetav jättis allumiskohustuse täitmata, kuna ta ei asunud koristama; 4) viide haldusasjale nr 3-10-2294 ei ole asjakohane. Viidatud asjas oli R.V.il diagnoositud teine haigus. Praegusel juhul ei ole spetsialistid vastuolulisi arvamusi esitanud. Artroosi puhul ei ole kerge ja mõõdukas füüsiline koormus vastunäidustatud; 5) ametniku korralduse täitmata jätmine on tõsine rikkumine. Allumatusega korralduste eiramise läbi näitab kinnipeetav lugupidamatut suhtumist nii vanglateenistuse ametnike kui ka kehtiva õiguskorra suhtes. Noomitus on proportsionaalne meede.
4.Tartu Vangla jättis 1. juuni 2018. a vaideotsusega nr 1-11/132-2 R.V.i vaide rahuldamata (tl 8).
5.R.V. esitas kaebuse, milles nõuab Tartu Vangla 19. aprilli 2018. a käskkirja nr 6-2/347 ja 20. aprilli 2018. a käskkirja nr 6-2/352 tühistamist. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised väited: 1) kaebaja tervislik seisund ei võimalda tal tööd teha. Kaebajal on õla liikuvusel valud. Tartu Vangla arst tunnistab 18. jaanuari 2016. a vastuses nr 2-3/5150-2, et tegemist on algavate kulumuslike muutustega vasakus õlaliigeses, mis võib valu tekitada. Vangla väidab, et valu ei ole võimalik objektiivselt mõõta, kuid on seda vaidlusaluse käskkirjaga teinud, kuna on leidnud, et valu ei ole piisavalt suur, et keelduda tööst; 2) kaebaja ei nõustu vangla väitega, et lihaskoormus on vajalik ja valu võib väheneda. Kaebaja hinnangul ei ole lihastel õlaliigese funktsiooni ja valudega seost, sest valu valmistab õlaliigese enda kulumine, mitte lihased; 3) vangla väited kaebaja subkultuuriliste tõekspidamiste kohta on paljasõnalised, sest subkultuurilise hoiaku puhul on töö tegemine välistatud, kuid kaebaja on nõus tegema tööd, mis valu ei tee; 4) kaebaja on erinevate psüühikahäiretega töövõimetuspensionil ning vajab vaimselt rahu.
6.Tartu Vangla palub vastuses jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja märgib kokkuvõtlikult järgmist:
1) arst hindas enne kaebaja tööle määramist kaebaja töövõimelisust. Vastunäidustusi kaebaja tööle määramiseks ei tuvastatud. Arst ei ole teinud ka ettekirjutusi võimalike erisuste osas kaebaja tööle rakendamisel. Kaebaja ei vaidlustanud tööle määramist; 2) kaebaja kurtis perearstile 20. veebruaril 2018, et harjaga töötades on valu vasakus õlaliigeses. Arst teadis kaebaja tervislikku seisundit ja leidis, et kaebaja võib töötada ja täiendavaid kitsendusi või piiranguid kaebajale ei tehtud; 3) distsiplinaarmenetluse raames kinnitas vangla meditsiiniosakonna juhataja, et osakoormusega kerge majandustöö ei ole kaebajale vastunäidustatud; 4) kaebaja viide lahendile haldusasjas nr 3-10-2294 ei ole asjakohane, kuna kaebaja olukord ja otsuses kirjeldatud olukord on erinevad; 5) kaebaja viide vangla 2. detsembri 2014. a vaideotsusele nr 1-11/519-2 ei ole asjakohane. Kaebajale anti tööst vabastus kuni täiendavate uuringute (röntgen ja MRT) tegemiseni. Pärast uuringute vastuseid hindas arst kaebaja töövõimeliseks ja koristustööde tegemiseks sobivaks; 6) viited kaebaja psüühikahäiretele ei anna alust pidada teda täielikult töövõimetuks. Kaebaja ei ole ka vaimset tervist puudutavas osas täielikult töövõimetu; 7) vangla avaldas üksnes kahtlusi, et subkultuuriliste tõekspidamiste järgimist ei saa välistada. Vangla selline kahtlus ei mõjuta asja otsustamist, kuna kaebaja karistamine on õiguspärane ka siis, kui tööst keeldumine ei oleks kuidagi seotud subkultuuriliste hoiakute.
KOHTU SEISUKOHT
7.Vaidlustatud käskkirjadega karistati kaebajat selle eest, et ta ei täitnud vangla ametnike korraldust asuda tööle, millega ta rikkus VangS § 67 p 1 ehk jättis ametniku korraldusele allumata.
8.Kaebaja määrati Tartu Vangla 30. jaanuari 2018. a käskkirjaga nr 6-3/31 vangla majandustööle abitöölise ametikohale 1. veebruarist–30. aprillini 2018. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et valvur andis 20. märtsil 2018 kaebajale korralduse prügi sorteerida, millest kaebaja keeldus. Vaidlust pole ka asjaolu üle, et valvur andis 23. märtsil 2018 kaebajale korralduse pesta mopiga puhtaks eluosakonna põrand, millest kaebaja keeldus.
9.Asjas on vaidlus selle üle, kas kaebaja tervislik seisund oli selline, mis ei võimaldanud tal prügi sorteerida ega mopiga eluosakonna põrandat pesta.
10.Kinnipeetavale võib kohaldada distsiplinaarkaristust, kui ta rikub süüliselt mh vangistusseadusest tulenevat kohustust (VangS § 63 lg 1). Kinnipeetav on kohustatud alluma vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele (VangS § 67 p 1).
11.Halduskohtu hinnangul pole praeguses asjas vaidlust selle üle, et kaebaja ei täitnud ametniku seaduslikku korraldust. Kaebajale anti korraldused, kuid ta jättis need täitmata. Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et vangla ametnike korraldused oleksid olnud tühised HMS § 63 lg 2 mõttes.
12.Halduskohtu hinnangul ei tuleks kaebaja tegevust käsitada süülisena, kui leiaks tuvastamist asjaolu, tema tervis ei võimaldanuks prügi sorteerida ega mopiga põrandat pesta (VangS § 37 lg 2 p 3).
13.Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu kaebaja süüd välistavaid asjaolusid. Halduskohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vaidlusaluste majandustööde tegemine oli tema
tervislikust seisundist (s.o kaebaja vasema õla artroos) tulenevalt välistatud. Arst arvestanud kaebaja tervist lubas kaebaja kergemale majandustööle osakoormusega. Ka enne karistuse määramist küsis vangla meditsiiniosakonnalt üle, kas kaebaja tervislik seisund võimaldas tal prügi sorteerida ja mopiga põrandat pesta, millele meditsiiniosakonnast vastati jaatavalt (tl 30). Kaebaja vastupidised väited ei ole halduskohtu hinnangul usutavad. Osteartroos on liigesehaigus (vt Artroosi ravijuhend (ravijuhend), lk 5; kättesaadav arvutivõrgus: ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/11444/6628). Osteartroosi ravil on rõhk ka kehalistel harjutustel, sh lihasjõu tugevdamisel ja liigeste liikuvuse suurendamisel (ravijuhend, lk 18). Prügikorvide tühjendamine ja mopiga põranda pesemine ei ole eelduslikult sedavõrd intensiivne tegevus ega koormus, mis välistaks tulenevalt vasema käe osteartroosist töö tegemise. Vangla selgituste kohaselt on prügikonteineritel rattad ja prügikorv ei ole raske. Seejuures tuli prügikorve tühjendada kahekesi. Eespool viidatud tegevused ei ole igapäevatoimetustest sedavõrd erinevad, mis välistaksid tervisekaalutlustel vaidlusaluste ülesannete täitmise.
14.Kaebaja viide haldusasjale nr 3-10-2294 ei ole asjakohane. Praeguse vaidluse asjaolud ei lange viidatud asjas käsitletud asjaoludega kokku (vt käesolev otsus, p 3 alap 3).
15.Halduskohtu hinnangul ei ole vangla eksinud distsiplinaarmenetluse läbiviimise muude reeglite vastu. Distsiplinaarmenetluse viis läbi vanglateenistus, kaebajale anti võimalus esitada selgitusi, talle tutvustati distsiplinaarkaristuse protokolli ja võimaldati esitada enda vastuväited (tl-d 24–36). Distsiplinaarkaristus määrati kuue kuu jooksul rikkumise toimepanemise päevast arvates. Käskkirju on põhjendatud.
16.Eeltoodust tulenevalt oli vanglal alus karistada kaebajat distsiplinaarsüütegude toimepanemise eest.
17.Kohtu hinnangul ei ole vangla rikkunud karistuse liigi ega määra valikul kaalutlusreeglite ega proportsionaalsuse põhimõtte vastu. Kaebajale määrati leebeim karistus, milleks on noomitus. Selle määramisel arvestati lubatud kaalutlusi, sh seda, et teda pole varem karistatud.
18.Eeltoodust tulenevalt jätab halduskohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg 1).
19.Haldusasja toimikus on kaebaja terviseandmed. Tegemist on delikaatsete isikuandmetega isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 2 p 3 mõttes. Kaebaja terviseandmete vastu puudub avalik huvi. Halduskohus kuulutab menetluse kaebaja terviseandmete osas kinniseks (HKMS § 77 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustik § 38 lg 1 p 3 ).
(allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.