M.M. kaebus Viru Vangla kalendermärkmiku äravõtmisega
Menetlusosalised
Kaebaja M.M.
vastu
seoses
Vastustaja Viru Vangla Resolutsioon
1.Tagastada kaebus.
2.Jätta kaebaja vaatamata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
esialgse
õiguskaitse
taotlus
läbi
3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva arvates määruse kättetoimetamisest.
Viru Vangla kinnipeetav M.M. esitas 13.12.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, see jõudis kohtusse 17.12.2018. Kaebaja sai 10.11.2018 posti teel (maksikirjaga) kalendermärkmiku, see võeti ära ja aktile tehti märge „menetleda“. Kaebaja ei ole otsust saanud. Vangla on varem kaebajale kinnitanud, et kalendermärkmiku saatmine kirja teel on lubatud ja kaebaja on selliseid märkmikke kolmel korral saanud. Kalendermärkmik on trükis. Märkmik ei erine oluliselt raamatutest, mille saatmine kaebajale on lubatud. Kaebaja vajab märkmikku oma tegevuste planeerimiseks. Vangla kaupluses müügil olev märkmik on kaebaja jaoks väike. Kaebaja palus kohustada vanglat tagastama talle ära võetud kalendermärkmiku. Kaebaja esitas kaebuses mitmeid taotlusi (menetlusabi saamiseks, ekspertiisi läbiviimiseks, põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks, kohtuasjade liitmiseks).
2.Kaebaja esitas kaebuses ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles ta palus kohustada vanglat tagastama talle märkmik kohe, kuna pärast menetluse lõppemist puudub sellel väärtus.
3.Viru Vangla esitas kohtule järgmised andmed: - Viru Vangla võttis 10.11.2018.a aktiga nr 1322 ära kalendermärkmiku (aktis nimetatud päevikuks), mis tuli kaebajale kirjaga. Aktile on märgitud, et selle koostaja ettepanek on
menetleda. Vastustaja on alustanud vangla sisekorraeeskirjas sätestatud menetlust, mis näeb ette eseme tagastamise saatjale või hävitamise; - kaebaja esitas 19.11.2018 Viru Vanglale teabenõude, milles palus koopiat Viru Vangla direktori käskkirjast, millega keelati kalendermärkmiku saamine kirjaga. Vangla vastas 26.11.2018, et sellist käskkirja antud ei ole ning selgitas, miks vangla peab kalendermärkmikku õigusaktidest tulenevalt kaebajale keelatud esemeks; - kaebaja esitas 13.12.2018 vaide, milles ta taotles kalendermärkmiku kätteandmist. Vaiet ei ole veel lahendatud. Kohtu seisukoht
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 54 p 7 kohaselt peab kohtule esitatud avaldusel olema menetlusosalise allkiri. Kaebaja esitas kohtule avalduse, millel allkiri puudub. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis ei pea kohus vajalikuks nõuda enne käesoleva määruse tegemist selle puuduse kõrvaldamist.
5.Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 alusel on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kaebaja on küll esitanud vanglale vaide, kuid seda ei ole veel lahendatud ja vaide lahendamiseks ette nähtud 30-päevane tähtaeg (VangS § 11 lg 7) ei ole möödunud. Seega ei ole kaebajal veel tekkinud kohtule kaebuse esitamise õigust. Kaebaja on esitanud kaebuse ennatlikult.
6.Kohus selgitab kaebajale, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kui vangla on vaide õigusvastaselt tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud, siis on kaebajal õigus esitada kaebus uuesti.
7.HKMS § 249 lg 5 alusel võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Kuna kaebaja on esitanud vaide, siis ei muuda kaebuse tagastamine esialgse õiguskaitse taotlus lubamatuks.
8.HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 ütleb, et esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb kohtul esmalt hinnata, kas kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. See on üks taotluse lubatavuse eeldustest, mis ühtlasi tähendab, et see on üks taotluse rahuldamise eeldustest. Kohus mõistab HKMS § 249 lg 1 ja 3 koosmõjus nii, et esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisel on kohtul kaalutlusõigus, kas jätta taotlus läbi vaatamata või rahuldamata. Olukord on analoogiline sellega, kui kaebeõiguse puudumise või
muude HKMS § 121 lg 2 toodud aluste esinemisel on kohtul diskretsioon kaebus tagastada või vaadata see sisuliselt läbi ja jätta rahuldamata.
9.Praeguse kohtuasja asjaoludel leiab kohus, et kaebajal puudub ilmselgelt esialgse õiguskaitse vajadus ning kohus jätab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kalendermärkmiku kätteandmine või uuesti saatmine kaebajale pärast vaidluse sisulist lahendamist ei ole mingil moel takistatud. See, et kaebajal tuleb vaidluse ajal korraldada oma tegevuse planeerimine muul viisil (näiteks soetades märkmiku vangla kaupluse vahendusel või tehes märkmeid paberile) ei kujuta endast ka ebamõistlikke piiranguid.
10.Kuna kohus tagastab kaebuse ja jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis puudub vajadus lahendada kaebaja muid taotlusi.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.