OÜ Häcke hagi MTÜ Vahtra Hooldemaja vastu 495 000 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
495 000 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 14. aprilli 2016 otsus (15. aprilli 2016 täiendav otsus)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MTÜ Vahtra Hooldemaja apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
1. november 2016
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): MTÜ Vahtra Hooldemaja (registrikood 80033172), esindajad Janek Lainjärv ja vandeadvokaat Rait Sarjas Vastustaja (hageja): OÜ Häcke (registrikood 10662564), esindajad vandeadvokaat Terje Eipre ja advokaat Reeli Kalme
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 14. aprilli 2016 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus MTÜ Vahtra Hooldemaja kanda ning välja mõista MTÜ-lt Vahtra Hooldemaja OÜ Häcke kasuks menetluskulude katteks 496 eurot 90 senti.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 496 eurot 90 senti tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Häcke (hageja) esitas 12. novembril 2014 Viru Maakohtule hagi MTÜ Vahtra Hooldemaja (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista 495 000 eurot. Hageja täiendas menetluse kestel oma nõuet, ning palus lõpliku nõudena kostjalt välja mõista 495 000 eurot, kohustada kostjat andma vajalikud nõusolekud ja tahteavaldused Jõhvi notari Tiit Juse notarikontol hoiustatud 495 000 euro väljaandmiseks hagejale kui õigustatud isikule, ning kostja keeldumisel nõusoleku andmisest asendada nõusolek käesoleva kohtulahendiga. Hagiavalduses märgitu kohaselt andis Lüganuse Vallavalitsus Aa Hooldekodu hoonete kompleksi 17. juuli 2001 rendilepinguga hageja kasutusse (hageja osutas hoonetes hooldekoduteenust). Lüganuse Vallavalitsus kinnitas 14. augusti 2012 korraldusega hoonekompleksi müügi avaliku kirjaliku enampakkumise tingimused, mille kohaselt tuli enampakkumise võitjal esitada vallavalitsusele tõend investeeringu jääkväärtuse 495 000 euro tasumise kohta 30 päeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste kinnitamise õigusakti saamist. Enampakkumise tingimuste p 5.1 järgi pidi enampakkumise võitja kompenseerima rentnikule (s.o hagejale) tehtud auditeeritud investeeringute jääkväärtuse 495 000 eurot. Lüganuse Vallavolikogu 27. septembri 2012 otsusega kinnitati enampakkumise võitjaks kostja. Vaatamata sellele, et enampakkumise võitja müügilepingu sõlmimise eeldused olid täitmata (investeeringute jääkväärtus oli hagejale tasumata), sõlmis vald kostjaga 30. septembril 2014 hoonekompleksi müügilepingu. Hageja andis hoonekompleksi valduse kostjale üle 31. oktoobril 2014. Kostja keeldus vara ja valduse üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest ja hakkas esitama hagejale alusetuid nõudmisi eesmärgiga vältida omapoolse kohustuse täitmist.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole kostja hagejale investeeringute eest tasunud, ent see on põhjustatud hagejast tulenevatest asjaoludest. Vaatamata enampakkumise protokolli kinnitamisele ei olnud võimalik müügilepingut sõlmida, sest enampakkumise üle toimus
kohtuvaidlus ning kostja ei teadnud, kas enampakkumise tulemusi kinnitav haldusakt jääb jõusse ning, kas tal tekib hagejale investeeringute hüvitamise kohustus või mitte. Hoonekompleksi müügileping sõlmiti 30. septembril 2014, hageja andis kinnistute valduse kostjale üle 31. oktoobril 2014. Ajavahemikus 1. kuni 31. oktoober 2014 kasutas hageja kostja kinnistuid, kostja saadetud rendilepingu projekti hageja ei allkirjastanud. 25. septembril 2014 hoiustas kostja Jõhvi notari Tiit Juse (edaspidi notar) juures tagasivõtmatu avalduse alusel hageja kasuks investeeringute jääkväärtuse 495 000 eurot, ning teavitas sellest 30. septembril 2014 hagejat. Teatise kohaselt kantakse deposiitkontol hoiustatud raha hageja arvelduskontole üle kohe pärast seda, kui hageja ja kostja on allkirjastanud hoonekompleksi investeeringute üleandmise-vastuvõtmise akti ja esitanud selle digitaalselt allkirjastatuna notarile. Hageja saatis 22. oktoobril 2014 kostjale akti, kuid kostja ei pidanud selle allkirjastamist võimalikuks. Kostja esitas omapoolse versiooni aktist, hageja sellele ei reageerinud. Hageja ei ole allkirjastamisest keeldumist senini põhjendanud. Kostja on jätkuvalt nõus hagejale notari hoiustatud rahast 495 000 eurot üle kandma, kuid seda ei ole tehtud, sest akti pole allkirjastatud ning investeeringute nimistus ja selle üleandmises ei ole kokkulepet saavutatud. Investeeringute jääkväärtuse hüvitamise kohustus on enampakkumise oluliseks tingimuseks, kuid investeeringute jääkväärtus ei saa olla 1. novembri 2014 seisuga 495 000 eurot. Hoonekompleksi jääkväärtus on esitatud enampakkumise tingimustes seisuga juuni 2012. Kuna müügilepingu sõlmimine viibis kaks aastat, jätkas hageja kinnistute kasutamist ja väidetavalt tehtud investeeringute ekspluateerimist. Seega on hüvitatav summa amortisatsiooni tõttu vähenenud. Samuti pole vaidlusaluse summa kindaksmääramisel arvesse võetud Margus Tinitsa arvamus usaldusväärne. Investeeringuna on kajastanud ebaõigesti kõiki rendilepingu perioodil tehtud kulutusi. Hageja esitatud investeeringute loetelu ja varade nimekirjas on mitmeid vaieldavusi. Praegusel hetkel hagejale 495 000 euro hüvitamine tähendab hageja alusetut rikastumist.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 14. aprillil 2016 otsusega hagi ja kohustas kostjat andma tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 järgi kõik vajalikud nõusolekud ja tahteavaldused notarikontol hoiustatud 495 000 euro väljaandmiseks hagejale kui õigustatud isikule. Juhul kui kostja keeldub nõusolekute ja tahteavalduste andmisest, tuleb asendada kostja nõusolekud ja tahteavaldused käesoleva kohtulahendiga. Hageja nõue kostja vastu 495 000 euro väljamõistmiseks jäi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Maakohus tegi 15. aprillil 2016 täiendava otsuse, millega täiendas 14. aprilli 2016 otsuse resolutsiooni otsustusega, mille kohaselt mõistetakse kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle selle üle, et hoonekompleksi investeeringute jääkväärtuse hüvitamise kohustus on enampakkumise oluliseks tingimuseks, s.o kostjal on enampakkumise võitjana enampakkumise tingimustest tulenev kohustus hüvitada hagejale auditeeritud investeeringute jääkväärtus. Notar koostas 30. septembril 2014 ühishüpoteegi lõpetamise (kustutamise) kokkuleppe, kinnistute müügilepingud, ühishüpoteegi seadmise lepingu, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused. Lepingus kinnitasid vald (müüja) ja kostja (ostja), et hagejale tehtud auditeeritud investeeringute jääkväärtuseks on 495 000 eurot. Pooled kinnitasid lepingu p-s 2.2.2, et vaatamata asjaolule, et vallavalitsuse 14. augusti 2012 korralduse lisas märgitud tähtajad on ületatud haldusasja nr 3-12-2295 menetlemise tõttu, sõlmivad pooled nimetatud lepingu selles toodud tingimustel ega oma ületatud tähtaegade osas teineteisele pärast lepingu sõlmimist mingeid nõudeid ega pretensioone. Lepingu p-s 2.4.3 kinnitas kostja, et on lepingu eseme ja selle koosseisu kuuluvad ehitised ning lepingu eseme kohta esitatud dokumentatsiooni üle vaadanud. Lepingu p-s 2.4.8 kinnitas kostja, et on tutvunud p-s 2.3.3
nimetatud dokumentidega ning on nõustunud kõikide enampakkumise tingimustega ega vaidlusta eelpool nimetatud dokumente (sh on kostja teadlik vallavalitsuse 14. augusti 2012 korralduse sisust). Vallavalitsus kinnitas oma 14. augusti 2012 korraldusega, et on tuvastanud hoonekompleksi rentniku (hageja) tehtud auditeeritud investeeringute jääkväärtuse 495 000 eurot. Kostja vastuväited on põhjendamatud. Kostja on võtnud lepingus kohustuse hüvitada hagejale investeeringute jääkväärtus 495 000 eurot ning kinnitas, et aktsepteerib vallavalitsuse 14. augusti 2012 korraldust. Samuti on kostja lepingus kinnitanud, et vaatamata sellele, et vallavalitsuse viidatud korralduse lisas märgitud tähtajad on ületatud haldusasja menetlemise tõttu, sõlmivad pooled nimetatud lepingu selles toodud tingimustel ning neil ei ole ületatud tähtaegade osas teineteisele pärast lepingu sõlmimist mingeid nõudeid ega pretensioone. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 alusel 495 000 euro väljamõistmiseks kostjalt ei ole alust, sest see summa on juba hoiustatud hageja kasuks notarikontol. Kostja kohustus hageja eest täidetakse sellega, kui kostja annab kõik vajalikud nõusolekud ja tahteavaldused (sh kostja esitatud avalduses märgitud tahteavaldus üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamiseks) notarikontol hoiustatud 495 000 euro väljamaksmiseks hagejale kui õigustatud isikule.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.MTÜ Vahtra Hooldemaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Viru Maakohtu 14. aprilli 2016 otsuse ja 15. aprilli 2016 täiendava otsuse tühistada ning saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt leidis maakohus valesti, et investeeringute jääkväärtuse hüvitamise eeldused olid täidetud. Selle järelduse tegemisel rikkus maakohus materiaalõiguse norme, samuti ei ole hinnatud nõuetekohaselt tõendeid ning rikutud on otsuse põhjendamise kohustust. Rikkumised seisnevad järgnevas. Maakohus rajas oma järelduse lepingu punktidele (p 2.2.2 ja 2.4.3), mis ei olnud vaidluses asjakohased, ning tegi p-st 2.4.8 ebaõige järelduse (selles lepingupunktis kinnitas kostja, et tal on kohustus hüvitada investeeringute jääkväärtus). Kostja hinnangul on ta sisuliselt võtnud üle valla kohustuse hüvitada hageja rendilepingu esemele tehtud investeeringud. Eeltoodud järeldust kinnitavad ka rendilepingu p-d 8.2 ja 11.4.4. Maakohus ei hinnanud kostja vastuväidet, et asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et audiitor oleks hinnanud investeeringute jääkväärtuseks 495 000 eurot (auditeerimise nõue tulenes enampakkumise tingimuste p-st 5.1). Samuti ei analüüsinud maakohus kostja vastuväidet, et investeeringute nimekirjas toodud kirjed ei olnud käsitatavad investeeringutena ning, et investeeringute summa on vähenenud, sest kostja sai asuda investeeringute tulemit kasutama enam kui kaks aastat pärast enampakkumise tulemuste väljakuulutamist. Maakohus ei ole käsitlenud ka kostja vastuväidet, et hageja ei ole tõendanud rendilepingu p-s 6.7 nõutud rendileandja eelnevat kooskõlastust rendiobjekti parendamiseks (rendileandjal ei ole kohustust neid kulutusi hüvitada). Maakohus jättis õigussuhte kvalifitseerimata. Lepingulise võlasuhte puhul on kostjal õigus keelduda kohustuse täitmisest VÕS § 111 lg 1 järgi. Lepinguvälise võlasuhte puhul on kostjal õigus keelduda kohustuse täitmisest VÕS § 110 lg 1 järgi. Maakohus on põhjendamatult takistanud kostjat vastuväidete tõendamisel. Kostja soovis välja selgitada, millised hageja väidetavalt tehtud kulutused on käsitatavad investeeringutena, kuid maakohus jättis kostja taotletud ekspertiisi määramata ning ei võtnud vastu kostja esitatud eksperdiarvamust. Samuti keeldus kohus Arno Rossmanni tunnistajana ülekuulamisest ja valla kaasamisest menetlusse kolmanda isikuna.
5.OÜ Häcke vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
14.aprilli 2016 otsus (15. aprilli 2016 täiendav otsus) muutmata. Kuna Viru Maakohtu 14. aprilli 2016 otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on õigesti hinnanud asjas tõendeid, kohaldanud materiaalõigus- ja protsessiõigusnorme ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.
7.Kostja väite kohaselt jättis maakohus õigussuhte hageja ja kostja vahel kvalifitseerimata.
7.1.Kostja apellatsioonkaebuses märgitust võib järeldada, et kostja arvates võttis ta 18.09.2012 hinnapakkumise esitamisega ning 30.09.2014 müügilepingu sõlmimisega üle Lüganuse valla kohustuse hüvitada hagejale rendilepingu esemele tehtud investeeringud, s.o kostja seisukoha kohaselt on tema ja hageja vahel õigussuhe tulenevalt VÕS §-st 175 (kohustuse ülevõtmine) ning seetõttu on tal võimalik esitada hageja nõudele VÕS § 176 lg 1 kohase vastuväite. VÕS § 175 reguleerib muuhulgas kohustuse ülevõtmist kolmanda isiku ja võlausaldaja vahel sõlmitud lepingu alusel (lg 1) ning kolmanda isiku ja võlgniku vahel sõlmitud lepingu alusel (lg 2). Antud juhul ei ole kostja kolmanda isikuna üle võtnud valla kui rendileandja kohustust hageja kui rentniku ees, s.o puudub leping kostja ja valla vahel, millega oleks kostja üle võtnud valla rendilepingust tuleneva kohustuse. Kohustuse ülevõtmise lepinguna ei ole käsitletav Lüganuse valla ja kostja vahel (hüpoteegipidajatena osalesid Nordea Bank AB Eesti filiaal ja AS SEB Pank) 30. septembril 2014 sõlmitud ühishüpoteegi lõpetamise (kustutamise) kokkulepe, kinnistute müügilepingud, ühishüpoteegi seadmise leping, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused (I kd tl 49-72).
7.2.Nimetatud lepingu p 2.3.3. järgi „müügilepingu ese võõrandatakse enampakkumise korras vastavalt Lüganuse Vallavolikogu otsusele nr 102, 30.05.2012. aastast „Vallavara müük“, Lüganuse Vallavalitsuse korraldusele nr 97, 14.08.2012. aastast „Aa Hooldekodu kinnistute müügi enampakkumise korraldamine“ ja selle lisale „Aa Hooldekodu kinnistute 43701:003:0123 ja 43701:003:0124 müügi avaliku kirjaliku enampakkumise tingimused“, Aa Hooldekodu kinnistute 43701:003:0123 ja 43701:003:0124 müügi avaliku kirjaliku enampakkumise enampakkumiste avamise protokollile 20.09.2012. aastast ja Lüganuse Vallavolikogu otsusele nr 115, 27.09.2012. aastast, „Enampakkumise protokolli kinnitamine“, eeltoodud dokumentidest nähtuvalt on Aa Hooldekodu kinnistute 43701:003:0123 ja 43701:003:0124 enampakkumise võitjaks tunnistatud ja kinnitatud OSTJA ning MÜÜJA kinnitab, et eelnimetatud otsused ja korraldused on jõustunud, samuti ei ole müügilepingu eseme osas läbiviidud enampakkumise tulemusi tühistatud ega ole korraldatud müügilepingu eseme suhtes uut enampakkumist“. Lepingu p-s 2.2.2. on Lüganuse valla ja kostja kinnitused selle kohta, et „vaatamata asjaolule, et Lüganuse Vallavalitsuse korralduse nr 97, 14.08.2012. aastast, „Aa Hooldekodu kinnistute 43701:003:0123 ja 43701:003:0124 müügi avaliku kirjaliku enampakkumise tingimused“ toodud tähtajad on ületatud haldusasja nr 3-12-2295 menetlemise tõttu, sõlmivad MÜÜJA ja OSTJA käesoleva lepingu tänasel päeval ja selles toodud tingimustel ega oma ületatud tähtaegade osas teineteisele pärast käesoleva lepingu sõlmimist mingeid nõudeid ega pretensioone.“
7.3.Lüganuse Vallavalitsuse korralduse nr 97 lisa p 5.1. kohaselt (I kd tl 10-11) oli enampakkumise eritingimuseks enampakkumise võitja kohustus kompenseerida rentnikule
OÜ-le Häcke (hageja) teostatud auditeeritud investeeringute jääkväärtus summas 495 000 eurot vastavalt rendilepingule. Kostja, osaledes enampakkumisel, nõustus enampakkumise tingimustega (II kd tl 12), sh ka eritingimusega kompenseerida rentnikule teostatud investeeringute jääkväärtus 495 000 eurot. Nimetatut on kostja ostjana kinnitanud lepingu p-s 2.4.8.1., mille kohaselt ostja on teadlik, et peab enampakkumise võitjana kompenseerima hoonetekompleksi rentnikule OÜ-le Häcke teostatud auditeeritud investeeringute jääkväärtuse summas 495 000 eurot vastavalt rendilepingule. Lähtudes eeltoodust ei ole asjakohased kostja väited, mille kohaselt 1) asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et audiitor oleks hinnanud investeeringute jääkväärtuseks 495 000 eurot; 2) investeeringute nimekirjas toodud kirjed ei olnud käsitatavad investeeringutena; 3) hageja ei ole tõendanud rendilepingu p-s 6.7. nõutud rendileandja eelnevat kooskõlastust rendiobjekti parendamiseks. Juhul, kui kostja leidis, investeeringute jääkväärtus ei vasta suurusele, mis oli märgitud enampakkumise eritingimuses, siis oli tal võimalik nõuda investeeringute jääkväärtust puudutavaid tõendeid jms vallalt enne, kui ta otsustas enampakkumisel osaleda. Kostja ei muutunud enampakkumise võitjana ja vastava lepingu sõlmijana rendilepingu pooleks (samuti ei võtnud ta üle rendileandja kohustusi) ning seetõttu on asjakohatu tema väide, et hageja ei ole tõendanud rendilepingu p-s 6.7. nõutud rendileandja eelnevat kooskõlastust rendiobjekti parendamiseks.
7.4.Kuna lepingu p-s 2.2.2. on kostja ise kinnitanud, et sõlmides käesoleva lepingu tänasel päeval ja selles toodud tingimustel, ei oma ta ületatud tähtaegade osas valla vastu pärast käesoleva lepingu sõlmimist mingeid nõudeid ega pretensioone, siis on alusetu kostja väide, et investeeringute summa on vähenenud, kuna ta sai asuda investeeringute tulemit kasutama enam kui kaks aastat pärast enampakkumise tulemuste väljakuulutamist. Soovi korral oleks ta pidanud esitama vastavasisulised väited lepingu sõlmimisel vallale.
8.Ringkonnakohus leiab, et Lüganuse valla ja kostja vahel 30. septembril 2014 sõlmitud leping on osas, milles on reguleeritud investeeringute jääkväärtusega seonduvat, käsitletav lepinguna kolmanda isiku kasuks. VÕS § 80 lg 1 kohaselt võib lepingus ette näha või võlasuhte olemusest tuleneda, et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule. Antud juhul tuleneb lepingu p-st 6.6., et kostja peab kompenseerima hoonetekompleksi rentnikule OÜ-le Häcke teostatud auditeeritud investeeringute jääkväärtuse summas 495 000 eurot ning, et summa on hoiustatud notarikontole ja selle käsutamine toimub üksnes hoiustatu väljaandmiseks õigustatud isikule (s.o hagejale). VÕS § 80 lg 2 kohaselt võib kolmas isik nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepinguga või tulene seadusest. Antud juhul tuleneb lepingust hagejale õigus nõuda notarikontol hoiustatud summa väljamaksmist.
9.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja on esitanud taotlus välja mõista apellatsiooniastme menetluskulud summas 840 eurot 65 senti (sh tasu õigusabi eest 781 eurot 25 senti – õigusabi 6 h 15 min tunnitasuga 125 eurot, ning sõidukulu 59,40 eurot). Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud summas 496 eurot 90 senti (sh õigusabi 3 h 30 min = 437,50 eurot + sõidukulu 59,40 eurot = 496,90 eurot). Siinkohal arvestab ringkonnakohus vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks apellatsioonkaebusega tutvumise, vastuse koostamise ja
istungiks valmistumise eest kokku 3 h ning arvestades istungi kestvust istungil osalemist 30 min. Ülejäänud osas ei ole õigusabi tasu kulu vajalik ja põhjendatud. Tasu suhtluse eest kliendiga sisaldub juba vastava menetlustoimingu tasus (näit vastuse koostamises, istungil osalemises).
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.