Z.F hagi Serpantinas OÜ vastu osanike 08.12.2023 otsuse tühisuse tuvastamise nõudes 3500 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Z.F (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Kostja: Serpantinas OÜ (registrikood 14018506), lepinguline esindaja vandeadvokaat Grete Tark
Asja läbivaatamise viis
istungimenetlus, kohtuistungi toimumise aeg 17.02.2025
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Z.F hagi Serpantinas OÜ vastu osanike 08.12.2023 otsuse p 2 tühisuse tuvastamise nõudes.
2.Jätta menetluskulud Z.F kanda.
3.Määrata Serpantinas OÜ-le hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks 1650,83 eurot ja mõista see summa Z.Flt Serpantinas OÜ kasuks välja.
4.Z.Fl tuleb tasuda Serpantinas OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-23-18261 Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Z.F esitas 28.12.2023 hagi Serpantinas OÜ osanike 08.12.2023 otsuste tühisuse tuvastamise nõudes.
2.Z.F on kostja väikeosanik, kellele kuulub osa nimiväärtusega 10 000 eurot, tema osalus moodustab 10%. Lisaks on kostja osanikeks UAB „Serpantinas Group“, kellele kuulub osa nimiväärusega 80 000 eurot (80% osalusest) ja RC, kellele kuulub osa nimiväärtusega 10 000 eurot (10% osalusest). Hageja oli alates 22.03.2016 kostja juhatuse liige.
3.Serpantinas OÜ osanikud võtsid 22.09.2023 vastu koosolekut kokku kutsumata järgmised otsused:
3.1.Kutsuda osaühingu juhatuse liikme kohalt tagasi Z.F (XXX).
3.2.Öelda Z.Fga 15.04.2019 sõlmitud juhatuse liikme leping erakorraliselt üles seoses lepingust, seadusest ning põhikirjast tulenevate kohustuste olulise rikkumisega.
3.3.Z.Fga lepingu erakorraline ülesütlemine teha ülesandeks osaühingu osanikule UAB-le Serpantinas Group (seaduslik esindaja GG).
3.4.Kiita heaks osaühingu nimel UAB Serpantinas Group seadusliku esindaja poolt Z.Fle 20.09.2023 saadetud erakorralise ülesütlemise teade ning selle teatega Z.Fga 15.04.2019 sõlmitud juhatuse liikme lepingu erakorraline ülesütlemine.
4.Osanike 22.09.2023 otsused on vaidlustatud tsiviilasja nr 2-23-14229 raames.
5.Hagiavalduse kohaselt edastati Z.Fle 11.12.2023 UAB Serpantinas Group seadusliku esindaja GGe poolt e-kirjaga Serpantinas OÜ osanike 08.12.2023 koosoleku protokoll ja otsused. E-kirjale on alla kirjutanud GG kui Serpantinas OÜ juhatuse liige, kuid registriandmete järgi ta juhatuse liige ei ole.
6.Kostja osanike 08.12.2023 koosolekul otsustati (muuhulgas) kinnitada 22.09.2023 hääletusprotokollis fikseeritud otsused (dtl 8-11, otsuse p 2). Osanike 08.12.2023 koosolekul osalesid UAB Serpantinas Group ja RC. Hageja koosolekul ei osalenud. Kõik otsused võeti vastu koosolekul osalejate üksmeelsel otsusel (poolt 9 000 000 häält, vastu 0 häält, erapooletuks jäänud 0 häält). 2/7
2-23-18261
7.Hageja soovib 08.12.2023 otsuste tühisuse tuvastamist järgmistel põhjendustel:
7.1.hageja oli koosoleku kokkukutsumise ajal kostja juhatuse liige ning tema kutsunud kokku 08.12.2023 koosolekut;
7.2.hagejale kui kostja 10% osanikule ei saadetud kutset koos päevakorraga koosoleku toimumise kohta;
7.3.otsused on vastuolus seaduse ja heade kommetega, kuna samasisulised otsused võeti vastu 22.09.2023 koosolekul ning need olid tühised, tühiseid otsuseid ei saa ülekinnitamisega kehtivaks muuta.
8.Kostja taotles hagi läbi vaatamata või rahuldamata jätmist. Kostja majanduslik seis halvenes oluliselt alates 2022 lõpust ja kostjale sai teatavaks, et hageja on loonud kolm ettevõtet ja tegutseb kostja kõrval uute ettevõtete kaudu kostja tegevusalal, rikkudes seejuures kostja juhatuse liikme kohustusi. Hagejaga sõlmitud juhatuse liikme leping öeldi seetõttu erakorraliselt 20.09.2023 avaldusega täiendavat tähtaega andmata ja ette teatamata üles. Hageja kutsuti kostja juhatuse liikme kohalt 22.09.2023 otsusega tagasi. Isegi kui see otsus on tühine, ei ole tühisust jõustunud kohtulahendiga tuvastatud ja hageja sellele argumendile tugineda ei saa. Vaidlusalune 08.12.2023 koosolek kutsuti kokku osaniku UAB Serpantinas Group poolt kõiki äriseadustikus ette nähtud nõudeid järgides. Kuigi osanike otsuste vastuvõtmisel on kasutatud väljendit „kinnitama“, oli osanike tegelik tahe võtta vastu edasiulatuva õigusjõuga samasisulised otsused, mis võeti vastu 22.09.2023 koosolekul.
9.Kohus arutas asja pooltega 17.02.2025 kohtuistungil, kus pooled jäid kirjalikult esitatu juurde. Hageja kinnitas, et ta ei vaidlusta koosoleku kokkukutsumise korda. Hageja sai kätte osaniku nõude koosoleku kokkukutsumiseks, kuid ei kutsunud koosolekut kokku. Hageja sai kätte ka 28.11.2023 saadetud kutse 08.12.2023 koosolekule. Keskse vastuväitena jäi hageja selle juurde, et tühiseid otsuseid ei saa ülekinnitamisega kehtivaks muuta. Hageja täpsustas, et vaidlustab üksnes 08.12.2023 otsust nr 2. Maakohus jättis istungil hagi läbivaatamata jätmise taotluse protokollilise määrusega rahuldamata.
10.Kostja 17.02.2025 menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kandnud lepingulise esindaja kulu 1659,57 eurot. Hageja kohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja ega vastuväiteid kostja menetluskulude nimekirjale ei esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Maakohus jätab hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
12.Hageja on kostja osanik (dtl 24), seetõttu on tal tuvastushuvi ja õigus osanike 08.12.2023 koosoleku otsuseid vaidlustada. Hageja täpsustas 17.02.2025 kohtuistungil, et ta vaidlustab üksnes 08.12.2023 otsust nr 2, millega kinnitati üle varasemad, 22.09.2023 otsused (dtl 103, 17.02.2025 istungi protokoll, alates ajamärkest 00:23:25).
13.Maakohus lähtub asja lahendamisel ÄS § 1771 lg-st 1 ja TsÜS § 38 lg-st 2. Osanike otsus on tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
14.UAB Serpantinas Group on kostja enamusosanik (dtl 24). UAB Serpantinas Group juhatuse liige GG esitas 25.10.2023 nõude kutsuda kokku kostja osanike koosolek (dtl 41-43). Nõue saadeti nii 22.09.2023 otsusega valitud juhatuse liikmetele kui hagejale.
15.Hageja sai 25.10.2023 nõudekirja kätte. Esiteks on hageja sama nõudekirja ise esitanud kohtule koos 27.10.2023 hagiavalduse täiendusega tsiviilasjas nr 2-23-14229 (dtl 19-22, 413/7
2-23-18261 43). Teiseks kinnitas seda asjaolu ka hageja lepinguline esindaja 17.02.2025 kohtuistungil (dtl 102, 17.02.2025 istungi protokoll, alates ajamärkest 00:09:18).
16.Vaatamata sellele, et hageja sai enamusosanikult nõude kutsuda kokku osanike koosolek, hageja koosolekut kokku ei kutsunud. Seda ei teinud ka 22.09.2023 valitud juhatuse liikmed. Eelnevast tulenevalt läks osanike koosoleku kokkukutsumise õigus ÄS § 171 lg 3 alusel üle osanikule.
17.UAB Serpantinas Group kutsus 28.11.2023 kokku osanike 08.12.2023 koosoleku (dtl 4952). Hagejale edastati osalemiseks ka veebilink (dtl 53-54). Hageja võttis 17.02.2025 kohtuistungil omaks, et sai kutse kätte (dtl 103, 17.02.2025 istungi protokoll, ajamärked 00:13:20, 00:29:24). Kutses sisaldub koosoleku toimumise aeg ja koht, päevakord, hääletamisele minevate otsuste põhjendused ning eelnõud. Kutse on saadetud rohkem kui nädal enne kavandatava koosoleku toimumist.
18.Eelnevast tulenevalt on 08.12.2023 osanike koosolek kokku kutsutud enamusosaniku poolt ÄS § 171 lg 2 p 3 ja lg 3 nõudeid järgides. Maakohus ei tuvastanud koosoleku kokkukutsumise korra rikkumist. Kõik dokumendid, sh nõue koosoleku kokkukutsumiseks, koosoleku kokkukutsumise teade, teade koosolekul elektrooniliste vahendite kaudu osalemise võimaluste kohta ja teade vastuvõetud otsustega edastati hagejale ning hageja lepingulisele esindajale nende teadaolevatele elektronposti aadressidele, mida osapooled on ka varem tõrgeteta kasutanud (muuhulgas nt dtl 39). Enamusosaniku 25.10.2023 nõudekirjas kajastatud päevakord ja eelnõud on samad, mis 08.12.2023 koosolekul. Samuti kattuvad 08.12.2023 koosoleku päevakorra p-s 2 olnud otsused 22.09.2023 koosoleku otsustega.
19.Hageja keskse vastuväite kohaselt on vaidlustatud otsused sisult vastuolus heade kommetega ja tühised. Hageja käsitluse kohaselt otsustasid osanikud 08.12.2023 üle kinnitada varasemad, 22.09.2023 otsused. Varasemad otsused on tühised (vaidlustatud tsiviilasja nr 2-23-14229 raames). Tühiseid otsuseid ei saa ülekinnitamisega kehtivaks muuta.
20.Kostja selgituse kohaselt oli osanike eesmärk võtta vastu uued samasisulised otsused edasiulatuva õigusjõuga, mida Riigikohtu praktika võimaldab (RKTKo 20.03.2019, nr 217-3069, p 15 ja 17). See, et kostja on kasutanud väljendit „kinnitamine“, ei anna alust pidada otsust tühiseks, see ei ole sisu puudus ning on aru saada, mida selle otsusega taheti ja seda on otsuses selgelt väljendatud. Kostja tahe oli anda samasisulistele otsustele edasiulatuv õigusjõud.
21.Maakohus on seisukohal, et osanike 08.12.2023 otsused ei ole tühised.
22.Hageja osundatu, mille kohaselt ei saa ÄS § 178 lg 2 järgi tühist otsust kinnitada, on iseenesest õige ning kohtupraktikas kinnitust leidnud (RKTKo 20.03.2019, 2-17-3069/29, p 11 ja seal viidatud varasemad lahendid). See, et tühist otsust ei saa kinnitada, tähendab üksnes seda, et esialgset tühist otsust ei ole võimalik uue (kinnitava) otsusega kehtivaks muuta. Küll aga on esialgse tühise otsuse asemel võimalik võtta vastu uus samasisuline otsus, millel on iseseisev õigusjõud, kuid millel ei ole mõju esialgsele, tühisele otsusele. Kui osanikud võtavad vastu uue sama sisuga otsuse, on sellel iseseisev edasiulatuv õigusjõud ehk see kehtib alates otsuse tegemisest.
23.Selleks, et teha kindlaks, mida osanikud 08.12.2023 otsustasid ja kas tegu on otsusega, millel on iseseisev õigusjõud, tuleb vaidlusalust otsust tõlgendada.
24.Osanike otsus on tehing TsÜS § 67 lg 1 ja lg 2 kolmanda lause mõttes. Osanike otsus kujuneb osanike häälte kui tahteavalduste kogumist ja on suunatud mingi kindla õigusliku tagajärje saavutamisele. Võlaõigusseaduse üldosas sätestatut kohaldatakse VÕS § 1 lg 1 4/7
2-23-18261 kohaselt kõigile lepingutele ja muudele mitmepoolsetele tehingutele. Seega kohalduvad otsuse kui mitmepoolse tehingu tõlgendamisele üldjoontes sarnased põhimõtted nagu ka lepingu tõlgendamisele ja kesksel kohal on otsuses väljendatud tahte väljaselgitamine (RKTKo 20.03.2019, 2-17-3069/29, p 13).
25.Tõlgendamisel tuleb VÕS § 29 lg 1 järgi esmalt lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ja kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb lepingut VÕS § 29 lg 4 järgi tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Vaidlusalust otsust tuleb tõlgendada objektiivsest tõlgendamisstandardist lähtudes. Nimelt on otsuse sisuks juhatuse liikme ametisuhte lõpetamine, mistõttu on otsus omakorda kindlale isikule suunatud tahteavaldus (hagejale kui juhatuse liikmele). Objektiivset tõlgendamist õigustab vajadus kaitsta isikut, kellele ametisuhte võimalik ülesütlemine on adresseeritud (hageja). Objektiivse tõlgendamise eesmärgiks on välja selgitada tahteavalduse sisu, võttes arvesse, kuidas oleks otsusest aru saanud tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik samasugustel asjaoludel.
26.Kuigi tahteavalduse ja ka otsuse objektiivse sisu väljaselgitamisel lähtutakse tõlgendamisel esmalt sõnadele või tegudele antavast üldlevinud tähendusest, on määrav siiski selles väljendatud tahe. Kui otsusest, mis on sõnastatud kui varasema, tühise otsuse kinnitamine, on võimalik välja lugeda, millist tagajärge otsusega soovitakse saavutada, on vaatamata selle formaalsele sõnastusele tegemist mitte lihtsalt esimest otsust kinnitava otsusega ÄS § 178 lg 2 mõttes, vaid uue samasisulise otsusega, millel on iseseisev õigusjõud ja mille kehtivus ei sõltu sellest, et esimene otsus osutub tühiseks.
27.VÕS § 29 lg 8 kohaselt tuleb lepingutingimuse tõlgendamisel eelistada tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on seaduslik või kehtiv, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama kehtib osanike otsuse tõlgendamisel (RKTKo 20.03.2019, 2-17-3069/29, p 16).
28.Osanike 08.12.2023 otsuste eesmärgiks on saavutada olukord, kus hageja ei ole enam kostja juhatuse liige ning selliselt pidi seda maakohtu hinnangul mõistma iga mõistlik osanik. Koosoleku kokkukutsumise nõudes (dtl 41-43) ja teates (dtl 51-52) on esitatud põhjendus – osanikud on otsustanud juhatuse liikme 22.09.2023 tagasi kutsuda, juhatuse liige on otsuse kohtus vaidlustanud ning osanikud ei soovi kohtuvaidlust ega menetluskulude kandmist. Otsuse vastuvõtmise eesmärgiks on tagada osaühingu praktiline toimimine ning vältida tarbetuid õigusvaidlusi ja menetluskulusid seoses Z.F hagiga tsiviilasjas nr 2-23-14229. Samuti on otsuse preambulas (dtl 8) märgitud, et otsuse eesmärk on võtta vastu uus õiguslikult siduv samasisuline otsus kui võeti vastu 22.09.2023 sõltumata sellest, milline on 22.09.2023 otsuse siduvus või kehtivus. Nendest põhjendustest kogumis järeldub, et osanike eesmärgiks oli saavutada olukord, kus hageja ei ole enam kostja juhatuse liige.
29.Tõlgendust, mille kohaselt on vaidlusalune otsus hageja juhatuse liikme kohalt tagasikutsumise otsus, toetavad ka VÕS § 29 lg 5 p-d 1 ja 4, mille kohaselt arvestatakse otsuse tõlgendamisel mh ka otsuse tegemise asjaolusid ja otsuse olemust ning eesmärki, milleks praegusel juhul oli soov kutsuda juhatusest tagasi isik, kes teiste osanike arvates oli oma kohustusi rikkunud. Samuti toetab sellist tõlgendust VÕS § 29 lg 7, mille kohaselt tuleb väljendite mitmetähenduslikkuse korral väljendit mõista viisil, mis on enam kooskõlas otsuse olemuse ja eesmärgiga.
30.Eelnevat tõlgendust toetab ka TsÜS § 84 lg 3 esimene lause, mis näeb ette võimaluse kinnitada tühine tehing, ja mille kohaselt võib tehingu teinud isik olukorras, kus tehingu tühisuse kaasa toonud asjaolu on ära langenud, avaldada, et ta soovib tehingu kehtivust. TsÜS § 84 lg 4 esimese lause kohaselt kehtib tehing sellisel juhul alates kinnitamise ajast. Seega võimaldab privaatautonoomia põhimõte tõlgendada isikute tahte edasiulatuvalt 5/7
2-23-18261 kehtivaks isegi juhul, kui esialgu avaldatud tahe oli väljendatud mingil põhjusel tühiseks osutunud tehingus, kuid mille tühisuse alused hiljem kõrvaldatakse. Samamoodi tuleb privaatautonoomia põhimõtet arvestada ka juriidilise isiku organi otsuste tõlgendamisel ja nende kehtivuse hindamisel (RKTKo 20.03.2019, 2-17-3069/29, p 17).
31.Kokkuvõtlikult ning isegi kui 22.09.2023 otsused osutuvad tsiviilasja nr 2-23-14229 tulemusena tühisteks, ei ole 08.12.2023 otsuse p 2 tühine. Uue samasisulise iseseisvat edasiulatuvat õigusjõudu omava otsuse vastuvõtmine ei muuda vastuvõetud uut otsust heade kommetega ega seadusega vastuolus olevaks. Seetõttu jääb Z.F hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
32.Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
33.Kostja 17.02.2025 menetluskulude nimekirja (dtl 97-98) kohaselt koosnevad ta kulud lepingulise esindaja kuludest (TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1). Lepingulise esindaja kulud kuuluvad TsMS § 175 lg 1 alusel hüvitamisele põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
34.Kostja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist summas 1659,57 eurot (lepingulise esindaja kulu ajalise arvestusega 9 tundi ja 29 minutit, tunnitasuga 175 eurot).
35.Kostja lepinguline esindaja on teinud järgmised toimingud:
35.2.hagi analüüs, vastuse koostamine, lisade komplekteerimine – 6 tundi ja 33 minutit;
35.3.ülevaade kliendile tsiviilasja hetkeseisust ja seni tehtud toimingutest– 8 minutit;
35.4.taotluse koostamine– 9 minutit;
35.5.kohtu kirjaga tutvumine ja kohtule vastamine – 3 minutit;
35.6.ettevalmistus istungiks – 1 tund ja 5 minutit;
35.7.istungil esindamine – 38 minutit;
35.8.e-kiri kliendile, menetluskulude nimekirja koostamine – 26 minutit.
36.Kohus, hinnanud menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kostja poolt väljatoodud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga, olid menetluses põhjendatud ja vajalikud, toimingutele kulunud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Küll aga on kostja menetluskulude nimekirjas arvutusviga, kõik kajastatud toimingud on kokku 9 tundi ja 26 minutit. Seega loeb maakohus kostja esindaja põhjendatud ajakuluks 9 tundi ja 26 minutit.
37.Kostja esindaja on osutanud kostjale õigusabiteenust tunnihinnaga 175 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja käibemaksu hüvitamist ei taotle. Riigikohus pidanud viimaste aastate praktikas vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasu määradeks (summad ilma käibemaksuta): 170 eurot (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24), 175 eurot (RKTKo 02.06.2021, 2-19-5942), 180 eurot (RKTKm 10.07.2023, nr 2-22-359, p 17, RKTKm 30.11.2022, nr 2-21-13599, p 15), 190 eurot (RKTKo 13.05.2020, 2-18-17536, p 18), 200 eurot (RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.4) ja 205,58 eurot (RKTKo 18.05.2022, nr 221-1824 p 13). Kohus leiab, et õigusteenus tunnihinnaga 175 eurot ei ületa keskmise sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu tuleb seda pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Seega kujuneb kostja põhjendatud õigusabikuluks (9 + 26/60) * 175 = 1650,83 eurot. Maakohus mõistab selle summa hagejalt kostja kasuks välja.
6/7
2-23-18261
38.Hagejal tuleb kostjal taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik
7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.