RK kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas
eurot seoses kinnipidamistingimustega kambris nr 1165
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – RK; Vastustaja – Tartu Vangla
Resolutsioon
1.Jätta kaebus läbi vaatamata kahju osas seoses ventilatsiooni ette keevitatud konstruktsioonide, pesukuivatusrestide ja dušš puudumise, kambri mustuse, elektripistiku ja TV antenni puudumisega.
2.Jätta kaebus ülejäänud osas rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 09.01.2019 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
Perioodil 25.04.2018–15.05.2018 paiknes RK Tartu Vanglas. Sellest 11 päeva ehk 26.04.2018–07.05.2018 paiknes kaebaja kambris nr 1165. 30.04.2018 esitas RK vanglale avalduse nr 2-3/1424-1, milles palus selgitada, miks peab tema elama kuskil etapikambris, kus puudub värske õhk ja igapäevane pesemisvõimalus. Kaebaja soovis enda ümberpaigutamist normaalsesse kambrisse. Tartu Vangla selgitas 14.05.2018 vastuses nr 2-3/1424-2, et kamber nr 1165 on varustatud sundventilatsiooniga, mis on töökorras ja sisse lülitatud. Info sooja vee puudumise osas on edastatud ja kraan parandatud. Vastamise hetkeks oli kaebaja ümber paigutatud teise kambrisse.
2.30.04.2018 esitas kaebaja vaide blanketil pöördumise nr 2-3/1426-1, milles avaldas rahulolematust kambrisse nr 1165 paigutamisega. Kaebaja nõudis enese normaalsetesse tingimustesse paigutamist ja mittevaralise kahju hüvitamist 50 eurot päeva eest.
3.08.05.2018 esitas kaebaja lisa 30.04.2018 esitatud pöördumisele nr 2-3/1426-2, viidates taas kambri nr 1165 ebainimlikele tingimustele. Kaebaja palus enda elamiskõlbulikku kambrisse paigutamist ja mittevaralise kahju hüvitamist. Tartu Vangla vastas kaebaja pöördumistele 14.05.2018 kirjaga nr 2-3/1426-3 ja vastamise hetkeks oli kaebaja juba kambrist nr 1165 ümber paigutatud.
4.21.05.2018 esitas kaebaja vanglale kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/113-1, milles nõudis iga kambris nr 1165 ebainimlikes tingimustes viibitud päeva eest 50 eurot ehk kokku 550 eurot. Tartu Vangla jättis 25.07.2018 otsusega nr 1-13/113-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
5.05.07.2018 esitas RK Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kinnipidamistingimustega vastuvõtukambris nr 1165 (haldusasi nr 318-1347). Kaebaja nõudis 50 eurot iga kambris viibitud päeva eest. Kaebaja põhjendab, et ta paigutati 26.04.2018 Tartu Vanglas vastuvõtukambrisse nr 1165, mis ei olnud kohandatud karistuse kandmiseks ega vastanud nõuetele. Kaebuses oli esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.
6.02.08.2018 esitas RK kohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses 26.04.2018 etapikambrisse nr 1165 paigutamisega (haldusasi nr 3-18-1554). Kaebaja nõudis 50 eurot iga päeva eest. Kaebaja märgib, et on varasemalt kõike korduvalt kirjutanud ning esitas 05.07.2018 juba Tartu Halduskohtule kaebuse ja kahjunõude. Kaebuses oli esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.
7.Tartu Halduskohus 10.09.2018 liitis määruses haldusasjad nr 3-18-1347 ja nr 3-18-1554 ühte menetlusse, vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, võttis kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud. 10.10.2018 saabus kohtule vastustaja vastus kaebusele.
KAEBAJA VÄITED
8.Kaebaja leiab, et kambrit nr 1165 võib kasutada ootekambrina, mitte hoida seal päevi ebainimlikes tingimustes. Kaebaja avaldas, et teda hoitakse kambris üksi, kambris puudub värske õhk, aken on kinni keevitatud, puudub igapäevane pesemisvõimalus, puudub soe vesi, ei saa juua sooja vett, teed ega kohvi, ei ole võimalik viibida lahtises sektoris, külma vett niriseb kraanist, võimatu on nõusid pesta, ei ole elektrit, ei antud puhastamis- ja pesemisvahendeid, ei ole joogivett. Kaebaja lisas, et kambris ei olnud riiulit ega kappi, seinad olid soditud, remont tegemata, kamber oli must, räpane, kasimata ja haisev, mingeid koristusvahendeid ei väljastatud, 29.04.2018 nägi ta kambris kirpe ja sai pureda, kambris tehti kirbutõrjet kloori järele lõhnava mürgiga ja teda suleti hiljem sinna kambrisse, aknad olid kinni keevitatud, ventilatsioon ei töötanud, 30.04.2018 ei olnud üldse vett, ülejäänud ajal vesi ainult nirises, öö otsa põles kambris päevavalgusti, kõrval kambris paiknenud kinnipeetav röökis ja laamendas iga päev ja ka öösel, kamber haiseb, pole harja WC puhastamiseks, ei ole švammi ega Fairyt toidunõude pesemiseks, kraanist vesi ainult tilgub, sooja vett ei ole. Lisaks ei võimaldata tal liikuda osakonna piires 4 tunni ulatuses.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
9.Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata. Tartu Vangla jääb 25.07.2018 otsuses nr 1-13/113-2 toodud seisukohtade juurde ja ei pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata. Vastustaja tunnistab, et kaebaja kinnipidamisel kambris nr 1165 oli teatavaid minetusi, kuid vangla on neid tunnistanud ja kaasnenud ebameeldivuste pärast vabandanud. Kuigi kaebaja ei pea vabandamist piisavaks ning võrdleb seda kahetsuse ja vabandamisega kuriteo toimepanemise järgselt, millele siiski järgneb karistus, ei ole vastustaja arvates selline võrdlus asjakohane. Kahju hüvitamise näol ei ole tegemist karistusliku iseloomuga meetmega. Ka Riigikohus märkis haldusasja nr 3-3-1-13-06 otsuses, et sarnaselt eraõiguses kehtiva põhimõttega ei ole kahju hüvitamise eesmärgiks kohustust rikkunud poole karistamine. Seega ei piisa kahju hüvitamiseks üksnes õigusvastase tegevuse tuvastamisest. Kahju hüvitamiseks peavad olema kõik kahju hüvitamise eeldused täidetud. Seetõttu kaebaja subjektiivne tunne, et vaatamata vabandustele ja kahetsustele järgneb vastutus karistuse näol, ei ole asjasse puutuv ja ei anna alust hüvitamisnõude rahuldamiseks. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et esitatud hüvitamisnõude puhul ei ole kaebajal kõik kahju hüvitamise eeldused täidetud ja seetõttu ei kuulu hüvitamisnõue rahuldamisele.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
10.Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
11.Kaebaja toob 02.08.2018 esitatud avalduses kohtule muuhulgas välja, et ventilatsiooni ette olid keevitatud mingid konstruktsioonid, puudusid pesukuivatusrestid, puudus dušš, kamber oli must ja koristamata. 19.09.2018 avalduses lisab kaebaja, et kambris ei olnud elektripistikut ja TV antenni. Vanglale 21.05.2018 esitatud kahju hüvitamise taotluses nr 1-11/113-1 kaebaja selliseid faktilisi asjaolusid välja ei toonud ja nendele ei tuginenud. Seega on kaebaja asunud kohtumenetluses laiendama hüvitisenõude alust. Kohtu hinnangul on tegemist uute asjaoludega, mida varasemalt kohustuslikus kohtueelses menetluses kontrollitud ega hinnatud ei ole ning mille osas ei ole kaebajal kohustuslikku kohtueelset menetlust läbitud. Kuna halduskohtusse pöördumisel peab kinnipeetaval olema läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus, siis ei saa kaebuses halduskohtule laiendada faktiliste asjaolude ringi. Käesoleval juhul on aga kaebaja nõude aluseks olevaid asjaolusid laiendanud ja tuginenud muuhulgas ka sellistele asjaoludele, mida kohustuslikus kohtueelses menetluses ei esitatud. Kuna halduskohus saab kaebust läbi vaadata üksnes ulatuses ja selliste asjaolude pinnalt, milles kaebajal on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus, siis ei ole selliste asjaolude osas kaebaja nõue lubatav ning selles osas tuleb kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel jätta läbi vaatamata. Samasugust lähenemist on kasutanud Riigikohus (vt nt Riigikohtu otsused haldusasjas nr 3-3-1-41-10, p-d 12-15 ja haldusasjas nr 3-3-1-68-08, p 9), kes on ka märkinud, et kohus on hüvitisenõude läbivaatamisel seotud kahju hüvitamise taotluses kahjuna kirjeldatud tagajärgedega (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-47-14, p 20).
12.Kohus on seisukohal, et vastustaja on kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmist oma 25.07.2018 otsuses nr 1-13/113-2 piisaval määral põhjendanud. Kohus nõustub põhjendustega ega pea neid HKMS § 165 lg 2 alusel vajalikuks korrata.
13.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 alusel hüvitatakse mittevaraline kahju süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Senise kohtupraktika kohaselt võib kahjunõue olla välistatud või avaliku võimu kandja vastutus piiratud, kui kahju tekitanud haldusakti või toimingu vaidlustamine oleks kahju ära hoidnud, kõrvaldanud või vähendanud ning kahju ärahoidmise, kõrvaldamise või vähendamise võimalikkus pidi olema kannatanu jaoks arusaadav ja haldusakti või toimingu vaidlustamata jätmiseks ei olnud mõjuvaid põhjusi (vt nt Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-14-10, p 12). Kuivõrd esitatud hüvitamisnõude puhul ei ole kaebajal kõik kahju hüvitamise eeldused täidetud, siis ei kuulu hüvitamisnõue kohtu arvates rahuldamisele. Etteheidetud kinnipidamistingimustest ei saa kindlasti kõiki pidada õigusvastasteks. Nii näiteks ei saa pidada kambris sooja vee puudumist või kambri esteetilist seisukorda õigusvastaseks. Tartu Vangla möönab, et kaebaja kinnipidamisel kambris nr 1165 oli teatavaid minetusi, kuid vangla on neid tunnistanud ja kaasnenud ebameeldivuste pärast vabandanud (tl 18-19). Kohtu hinnangul oleks osade vanglale etteheidetud tegevuste puhul kaebaja ise oma käitumisega saanud kahjulikku tagajärge vältida või seda vähendada. Nii näiteks saanuks kaebaja vanglaametnikelt küsida vett, kui tema kambris vesi puudus või kui kaebaja tundis, et veevarustus on häiritud. Samuti oleks ta saanud ametnikelt küsida koristusvahendeid ja kohtule ei ole teada ühtegi eluliselt usutavat põhjust, miks ametnikud ei oleks pidanud neid kaebajale andma. Kui kaebaja esmaseid õiguskaitsevahendeid kahjuliku tagajärje ärahoidmiseks ei kasutanud, siis ei ole ta kõiki kahju hüvitamise nõude eeldusi täitnud. Hüvitise väljamõistmine saaks aga kohtu arvates kõne alla tulla ainult juhul kui kõik eeldused on täidetud.
14.Põhiõiguste rikkumine või riive ei pruugi endaga alati kaasa tuua kahju hüvitamist rahas. See oleneb asja sisulisel menetlemisel välja selgitatud asjaoludest ning muu hulgas ka kohtu hinnangust riive intensiivsusele. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui väärikuse alandamise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-10-14). Hüvitise väljamõistmisel tuleb arvestada Eesti üldist elatustaset ning seda, et Eesti õigustraditsiooni kohaselt on avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine erandlik ja piiratud ning ette nähtud vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-42-15). Mittevaralise kahju kohaseks hüvitamise viisiks võib kahju rahas kompenseerimise asemel olla ka kohtuotsusega kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine (Riigikohtu otsused haldusasjas nr 3-3-1-80-09, p 12 ja nr 3-3-1-44-06, p 14).
15.Kaebaja viibis vaidlusaluses kambris 11 päeva. Kohus nõustub vastustajaga, et tegemist ei ole pika ajaperioodiga ja õigusvastaseks peetud tingimused ei olnud intensiivselt kaebaja põhiõigusi riivavad. Seega ei saanud õigusvastaste kinnipidamistingimuste mõju olla sedavõrd intensiivne, et see õigustaks rahalise hüvitise maksmist. Samuti ei ole mitte igasugune ebamugavus ja ebameeldivus käsitletav väärikuse alandamisena. Riigikohus aktsepteeris oma otsuse haldusasjas nr 3-3-1-41-10, p-s 22 Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikat, mille kohaselt tuleb kinnipidamistingimuste hindamisel arvesse võtta kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes kinni peeti. See tähendab, et kinnipeetava väärikuse alandamiseks peaks tema õigusvastane ebasoodne kohtlemine olema piisavalt intensiivse mõjuga või pika kestusega ehk teisisõnu peab see ületama teatava läve. Niisuguse läve ületamise demonstreerimiseks on Riigikohus eelviidatud otsuse p-s 23 taaskord refereerinud EIK praktikat. Väärikuse alandamiseks on peetud näiteks täielikku sotsiaalset isolatsiooni, sundtoitlustamist ilma
meditsiinilise näidustuseta, põhjendamatu jõu kasutamist või ka kolmeks kuuks väiksesse kambrisse ilma jalutusvõimaluseta paigutamist. Nagu toodud näidetest nähtub, loetakse väärikuse alandamiseks juhtumeid, mis kahjustavad isiku põhiõigusi oluliselt intensiivsemalt kui kinnipidamistingimused kambris nr 1165. Seega ei ole kohtu arvates kõik kahju hüvitamise eeldused täidetud ja hüvitamisnõue ei kuulu rahuldamisele.
(allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.