lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-626/10

Korrakaitse › Viivistasu otsused

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 28.11.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-626/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Viivistasu otsused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.11.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1934
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. november 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-626

Haldusasi

OÜ Omarada kaebus AS Ühisteenused 13.02.2018 viivistasu otsuse nr 0176017565 ja Tallinna Transpordiameti 27.02.2018 käskkirja nr 149302 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Omarada, esindaja Indrek Puolokainen Vastustajad – AS Ühisteenused, esindaja Sandra Vask Tallinna linn, esindaja Tiit Eenmaa

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata.

Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 28.12.2018 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.AS Ühisteenused parkimiskontrolör koostas 13.02.2018 kell 13:28 viivistasu otsuse (31 eurot) nr 0176017565 aadressil Hobujaama tn 4 sõidukiga TOYOTA registreerimismärgiga

3-18-626 854MPV avalikul tasulisel parkimiskohal parkimisnõuete rikkumise eest, kuna parkimistasu oli maksmata. Viivistasu otsuse õigusliku alusena märgiti liiklusseaduse (LS) § 188 lg 1 p 1 ja lg 8.

2.Sõiduki vastutav kasutaja OÜ Omarada esitas AS Ühisteenused 13.02.2018 viivistasu otsuse peale vaide, mille Tallinna Transpordiamet jättis 27.02.2018 käskkirja nr 149302 kui vaideotsusega rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused olid järgmised. Mootorsõiduk oli kell 13:28 pargitud südalinna avalikul tasulisel parkimisalal Hobujaama tn 4. Viivistasu otsus koostati põhjusel, et parkimistasu oli maksmata. Sõiduki kontrollimise ja viivistasu otsuse tegemise hetkel 13.02.2018 kl 13:28 oli sõiduki armatuurlauale paigutatud parkimiskell, millel oli parkimise algusajana tähistatud 12:28. Sõiduki tasuta parkimise aeg lõppes seega kell 12:43 ning sellest alates tekkis parkimistasu maksmise kohustus. Sõiduki kontrollimisel oli parkimistasu maksmata. Kuna mootorsõiduki juht ei täitnud hoolsuskohustust ning sõiduki parkimisel südalinna avalikul tasulisel parkimisalal oli parkimistasu maksmata, on viivistasu otsuse tegemine põhjendatud. Viivistasu määr on kooskõlas õigusaktidega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3.OÜ Omarada esitas 28.03.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse menetlusse nõuetes tühistada AS Ühisteenused 13.02.2018 viivistasu otsus nr 0176017565 ja Tallinna Transpordiameti 27.02.2018 käskkiri nr 149302. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Sõiduk oli 13.02.2018 pargitud Hobujaama tänavale ning vastavalt LS § 187 lg-dele 4 ja 5 oli armatuurile nähtavale kohale paigutatud kahe osutiga parkimiskell, mille lühem osuti oli nr 1 peal ja pikem osuti 1 mm kaugusel numbrist 6 ehk kellaajaks oli märgitud 13:28. Seega oleks sõiduki tasuta parkimisaeg lõppenud kell 13:43. 2) Sõidukijuht väljus autost ja nägi pärast sõidutee ületamist, et parkimiskontrolör pildistab autot. Küsimise peale vastas parkimiskontrolör, et sõidukit on pargitud Hobujaama tänaval üle tunni aja ilma tasu maksmata. Sõidukijuht võttis autost parkimiskella ja näitas seda parkimiskontrolörile, kes seepeale nõustus, et kellal märgitud aeg ei anna alust viivistasuotsuse tegemiseks, kuid lisas, et kellaosutit võidi liigutada. Parkimiskontrolör ei näidanud parkimiskellast tehtud fotot ning lahkus ilma viivistasu otsust andmata, rikkudes sellega LS § 188 lg-d 3. Viivistasu otsus saadeti mõne päeva pärast elektrooniliselt ning selles väideti, et parkimiskellal oli näidatud aeg 12:28. Tagantjärele viivistasu otsuse tegemine on ebaõiglane, kui parkimiskontrolöriga kohtuti faktiliselt ning sel hetkel saadi asjaoludest ühtmoodi aru. 3) Parkimiskell tähistas piisava selgusega parkimise algust ning 15 minutit tasuta parkimise aega ei olnud möödunud. Foto parkimiskellast on tehtud nurga all ning sellelt nähtub ekslikult, et lühem osuti on numbrist 1 veidi numbri 12 poole. Kui foto oleks tehtud otse parkimiskella suunas, oleks näha, et lühem osuti oli numbri 1 peal. Seda, et kell näitas 13:28, kinnitas kohapeal ka parkimiskontrolör uuesti kella vaadates, vastasel juhul oleks ta viivistasu otsuse üle andnud. Selles olukorras oleks õiglane tunnistada, et parkimise kellaaega ei ole võimalik tuvastada, mitte lähtuda ebaselgest loogikast, et kui lühem osuti on 1 mm kaugusel numbrist 1, on kell 12, ent kui pikem osuti on 1 mm kaugusel numbrist 6, on minutinäit 28, mitte 30. Seega on LS § 188 lg 1 p 1 ja lg 8 vale viivistasu otsuse määramise alus ning otsus on koostatud õigusliku aluseta. 4) Otsustamisel on rikutud poolte võrdsuse põhimõtet. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid sõiduki valesti parkimist. Ka parkimistasu maksmise nõudeid ei rikutud. Sarnaseid juhtumeid on kohtupraktikas lahendatud kaebajate kasuks ning parkimiskella segast seadistamist ei ole loetud rikkumiseks. Sarnaselt Tallinna Halduskohtu lahendiga nr 3-10-1652 tuleks asuda seisukohale, et numbrist 1 veidi numbri 12 poole asetatud tunniosutist ja 28. minutile asetatud 2(5)

3-18-626 minutiosutist saab tuletada kellaaja 13:28, mitte 12:28, nagu seda tegi parkimiskontrolör. Vastasel juhul ei kohelda isikuid võrdselt.

AS Ühisteenused palub 15.05.2018 vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.

1) Viivistasu määrati, kuna parkimistasu oli maksmata. Parkimistasu maksmine peab LS § 187 lg 4 kohaselt toimuma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. 2) Kuna parkimiskella väike seier asub silmnähtavalt enne numbrit 1 ja suur seier enne numbrit 6, on parkimiskellal parkimise algusajaks märgitud 12:28. Seega oli viivistasu määramine kell 13:28 LS § 188 lg 1 p 1 alusel põhjendatud ja seaduslik. Parkimiskontrolör jõudis õigele järeldusele, et sõiduki kontrollimise ajal oli parkimistasu maksmata. Asjakohane ega tõendatud ei ole see, mis pärast viivistasu otsuse väljakirjutamist kaebaja ning parkimiskontrolöri vahelisest vestlusest järeldus.

Tallinna linn palub 15.05.2018 vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.

1) Sõidukile oli paigaldatud kahe seieriga parkimiskell. Kuna parkimiskella väike seier asus enne numbrit 1 ja suur seier enne numbrit 6, oli parkimiskellal parkimise algusajaks märgitud 12:28. Seega oli viivistasu otsuse määramine kell 13:28 LS § 188 lg 1 p 1 alusel põhjendatud ja seaduslik. Parkimiskella seierite asetus parkimiskellal andis kontrolörile piisavat informatsiooni parkimise algusaja kohta kell 12:28 ning kontrolör jõudis õigele järeldusele, et sõiduki kontrollimise ajal oli parkimistasu maksmata. Otsuse koostamise õiguslik alus viitega LS § 188 lg 1 p-le 1 on faktiliste asjaolude kohaselt õige ja põhjendatud ja vastab reaalsele olukorrale. 2) LS § 188 lg-s 3 sätestatud viivistasu otsuse kättetoimetamise korda ei ole rikutud. Viivistasu otsuse kolmas eksemplar saadeti sõiduki vastutavale kasutajale ning kaebaja on selle kätte saanud. 3) Poolte vahel puudub vaidlus sõiduki valesti parkimise üle ja see ei ole viivistasu määramise aluseks. Sõiduki parkimisega tasulisel parkimisalal rikuti parkimistasu maksmise kohustust. Otsuse koostamine ei olnud pahatahtlik. 4) Kaebaja ei ole toonud kaebuses esile ühtegi asjaolu, miks vaidemenetlus ja selle tulemina koostatud käskkiri kui vaideotsus tema õigusi rikub.

KOHTU PÕHJENDUSED

6.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Nõustudes vaideotsuse põhjendustega, märgib kohus järgmist.
7.Määratud viivistasu otsuse kohaselt pargiti sõidukit TOYOTA registreerimismärgiga 854MPV 13.02.2018 kell 13:28 aadressil Hobujaama tn 4, Tallinn. Menetlusosalised ei vaidle sõiduki nimetatud asukohas parkimise üle. Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määruse nr 30 „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ § 6 lg 3 p-st 2 ja määruse lisa 1 skeemilt 1 „Tallinna avaliku tasulise parkimisala skeem Kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosas“ nähtub, et Hobujaama tn asub südalinna valveta tasulise parkimise tsoonis. Määruse nr 30 § 9 lg 2 p 2 kohaselt on maksumääraks südalinna tsoonis parkimisel 0,08 eurot iga alustatud parkimisminuti kohta ning parkimine selles tsoonis on tasuline ööpäevaringselt (määruse nr 30 § 8 lg 1 p 2). Küsimus sellest, kas sõidukit pargiti valesti, ei ole praeguses menetluses asjassepuutuv.

3(5)

3-18-626

9.LS § 187 lg 4 ja määruse nr 30 § 4 lg 1 kohaselt peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. Praegusel juhul ei ole kehtestatud pikemat tähtaega.
10.Menetlusosalised on eri meelt parkimiskellal märgitud parkimise algusaja osas. Kaebaja leiab, et kuna ta kasutas kahe osutiga parkimiskella, mille lühem osuti oli numbri 1 peal ja pikem osuti 1 mm kaugusel numbrist 6, oli kellaajaks oli märgitud 13:28 ning sellest tulenevalt oleks sõiduki tasuta parkimisaeg lõppenud kell 13:43. Vastustajad on seisukohal, et parkimiskella väike seier asus enne numbrit 1 ja suur seier enne numbrit 6, mistõttu oli parkimiskellal parkimise algusajaks märgitud 12:28 ning seega oli viivistasu otsuse määramine kell 13:28 LS § 188 lg 1 p 1 alusel põhjendatud ja seaduslik.
11.Kohus nõustub vastustajatega, et on tõendatud, et sõiduki kontrollimise ajal 13.02.2018 kell 13:28 oli sõidukile registreerimismärgiga 854MPV paigaldatud parkimiskellal märgitud parkimise algusajaks 12:28. Kaebusele lisatud fotolt nähtub, et parkimiskella väike seier asub veidi enne numbrit 1 ning suur seier veidi enne numbrit 6 (tl 5). Selliselt seatud kellalt ei ole mõistlikult võimalik tuletada kellaaega 13:28, kuna selleks peaks väike seier asetsema vähemalt numbril 1 või sellest edasi. Kaebaja väide seoses võimalike moonutustega parkimiskella erineva nurga alt pildistamisega võib iseenesest olla õige, kuid kohtule esitatud fotolt on näha, et see on tehtud kella suhtes võimalikult otse, mistõttu saab praegusel juhul moonutus olla minimaalne ega saa sedavõrd palju mõjutada seierite paiknemist numbrite suhtes. Kaebaja tugineb valesti Tallinna Halduskohtu lahendile haldusasjas nr 3-10-1652. Selles lahendis leidis kohus, et tunniosuti paiknemiselt numbrite 10 ja 11 vahel ei ole võimalik tuletada kellaaega 09:35, vaid kellaajaks on märgitud 10:35. Sarnaselt ei ole ka praegusel juhul, kus tunniosuti asetses numbrite 12 ja 1 vahel, võimalik tuletada kellaaega 13:28, vaid märgitud kellaajaks tuleb lugeda 13:28.
12.Kuna LS § 187 lg 4 ja Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määruse nr 30 § 4 lg 2 seovad tasuta parkimise õiguse tekkimise parkimise algusaja teatavaks tegemisega kirjalikult või parkimiskella abil, mitte tegeliku parkimise alustamise ajaga, oli praegusel juhul viivistasu määramine kell 13:28 õiguspärane sõltumata sellest, mis kell parkimist tegelikult alustati. Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et juhil ei ole üksnes parkimistasu maksmise kohustus, vaid ka hoolsuskohustus parkimistasu maksmist tõendavate dokumentide, sh parkimiskellal märgitud parkimise õige algusaja teatavakstegemisel, mis võimaldavad kontrollida parkimistasu maksmist või LS-s sätestatud 15 minuti kasutamist parkimistasu maksmise kohustuse tekkimise arvestamisel ja kontrollimisel. Kuna praegusel juhul oli kellal märgitud ajast möödas 1 tund, ei täitnud parkija LS § 187 lg 4 teises lauses sätestatut ka juhul, kui parkimist alustati tegelikkuses kaebaja väidetud ajal ning sõiduki kontrollimisel oli parkimistasu maksmata.
13.Küsimus sellest, mis toimus pärast viivistasu otsuse määramist, ei ole viivistasu otsuse õiguspärasuse hindamisel asjakohane. Parkimiskontrolöridel puudub õigus määratud viivistasu otsuseid tühistada. Samuti ei nähtu praeguses asjas viivistasu otsuse kättetoimetamise korra rikkumist, mis võiks mõjutada viivistasu otsuse kehtivust. LS § 188 lg-st 3 tulenevalt koostatakse viivistasu otsus kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb parkimisjärelevalvet teostavale ametiisikule, teine antakse mootorsõiduki juhile või kinnitatakse mootorsõiduki külge nähtavale kohale ilmastikukindlas ümbrises ning kolmas toimetatakse viie päeva jooksul mootorsõiduki omanikule või kasutajale elektronposti aadressile, mille on mootorsõiduki omanik või vastutav kasutaja teatanud liiklusregistrile, 4(5)

3-18-626 liikluskindlustuse registrile või rahvastikuregistrile. Isegi kui kaebaja ei saanud viivistasu otsust kätte parkimiskontrolöri käest või autolt, puudub praegusel juhul vaidlus, et see saadeti talle elektrooniliselt.

14.LS § 188 lg 1 p 1 ja määruse nr 30 § 12 lg 1 p 1 kohaselt tehakse viivistasu määramise otsus, kui parkimistasu on maksmata. Arvestades ülal tuvastatud faktilisi asjaolusid, on viivistasu määramine sõiduki omanikule parkimistasu maksmata jätmise eest toimunud õiguspäraselt ning puudub alus vaidlustatud viivistasu otsuse tühistamiseks. Asja materjalidest ei nähtu, et Tallinna Transpordiameti 27.02.2018 käskkiri nr 149302 kui vaideotsus saaks rikkuda kaebaja õigusi iseseisvalt. Eelnevast lähtudes jääb kaebus rahuldamata.
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustajad ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium