lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-18-792/14

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 26.11.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-792/14
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
26.11.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
958
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 11 lg 8, 81Ülerahvastatuse keeldVSKE § 491 lg 5HKMS § 120 lg 1Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 47Kohtueelne menetlus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-18-792

Määruse kuupäev

26. november 2018

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

D. T kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 3000 eurot

Resolutsioon

1.Tagastada kaebus.
2.Jätta taotlus riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest arvates. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud ja menetluse käik, kohtu seisukoht

1.D. T esitas 17.04.2018 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Viru Vangla poolt talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 3000 eurot. Kaebuse kohaselt viibis kaebaja 18 päeva jooksul kartseris nr 223, kus laes oli hallitus ja oli rõske. Kaebaja väitis, et eelnevalt pöördus kahjunõudega vangla poole, kuid vangla ei võtnud seda vastu, kuna nõue ei olnud riigikeelne. Kaebaja rõhutas, et vangla väide selle kohta, et ta valdab riigikeelt, ei vasta tõele. Kaebaja kinnitusel peale kartseris nr 223 viibimist valutab tal tihti pea ja hingamine muutus raskeks.
2.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 21.09.20263-26-2497/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 21.09.20263-26-1677/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 03.09.20263-26-2004/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2672/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Tartu Halduskohus esitas 03.10.2018 Viru Vanglale päringu ja kohustas vanglat teatama kohtule, kas seoses kaebuses kirjeldatud faktiliste asjaoludega on kaebaja pöördunud vangla poole kahjunõudega. Kahjunõude olemasolu korral palus kohus edastada see kohtule koos vangla vastusega.
3.Viru Vangla vastas kohtunõudele 11.10.2018, et tagastas kaebaja kahjunõude läbivaatamatult, kuna ta ei kõrvaldanud määratud tähtajaks puudusi (ei esitanud eestikeelset taotlust).
4.Kaebaja esitas kohtule 05.11.2018 riigi õigusabi taotluse, milles taotles riigi õigusabi määramist käesolevas haldusasjas.
5.Tartu Halduskohus esitas 16.11.2018 Viru Vanglale täiendava päringu ja kohustas vanglat edastama kohtule tõendid, mis kinnitaksid, et kaebaja oskab riigikeelt.
6.Viru Vangla vastas kohtunõudele 21.11.2018 ja lisas vastusele kaebaja poolt vanglale edastatud riigikeelsed pöördumised.
7.Halduskohtumenetluse seadustiku HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus muu hulgas kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
8.Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub tagastamisele.
8.1.Vastavalt HKMS § 47 lg-le 1, võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks. ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. VangS § 11 lg 81 kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole. Kuna eelnevaga piiratakse põhiseadusega tagatud kohtusse pöördumise õigust, leidis Riigikohus, et kontrollides kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist, ei või halduskohus piirduda formaalse kontrolliga, vaid peab veenduma, et tegelikult esinesid alused, millele viidates tagastati isiku taotlus kohustuslikus kohtueelses menetluses.1
8.2.Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 491 lg 1 kohaselt saadab vangla justiitsministeeriumile vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud võõrkeelsed vaided ja vangla direktorile muu vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud võõrkeelsed vaided koos lisadega ning võõrkeelsed kahju hüvitamise taotlused justiitsministeeriumile või vanglale koos lisadega enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping. Sama paragrahvi lg 5 sätestab, et kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide vaidemenetlusse või kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi.
8.3.Kohus on seisukohal, et juhul, kui vangla on veendunud, et võõrkeelse kahjunõude esitaja oskab riigikeelt sellisel tasemel, mis võimaldab tal esitada vanglale põhjendatud riigikeelse kahjunõude, siis VSKE § 491 lg 5 annab vanglale õiguse jätta võõrkeelse kahjunõude tõlkijale edastamata ja kohustada taotlejat edastada vanglale määratud tähtajaks eestikeelse kahjunõude. Viimase edastamata jätmise korral on VSKE § 491 lg-st 5 ja VangS § 11 lg-st 81 tulenevalt alguses esitatud võõrkeelse kahjunõude tagastamine õiguspärane.

RKHKm 3-3-1-30-12, p 18; 3-3-2-12, p 12, 3-3-1-34-12; p 7, 3-3-1-78-13, p 19.

8.4.Sellest tulenevalt vajab tuvastamist, kas kaebaja oli suuteline kõrvaldama kahjunõudes esitatud puudused ehk esitama vanglale määratud tähtajaks eestikeelse kahjunõude. Kohus tutvus haldusasja materjalidega ja on seisukohal, et kaebaja on võimeline kõrvaldama kahjunõudes esinenud puuduse. Enda väidete tõendamiseks selle kohta, et kaebaja valdab riigikeelt sel tasemel, mis lubab tal realiseerida VangS § 11 lg-s 8 nimetatud õigust, esitas vangla kohtu nõudel kaebaja varasemad eestikeelsed pöördumised. Kohus tutvus nimetatud pöördumistega. Halduskohus on veendunud, et nende pöördumiste tegelik koostaja on kaebaja ise. Nimetatud pöördumiste käekiri ja koostamise stiil on identsed kaebuse ja vanglale esitatud võõrkeelse kahjunõude käekirjaga, kuigi nad on koostatud riigikeeles. Seega halduskohtumenetluse käigus leidis tõendamist vangla väide, et kaebaja oskab riigikeelt niipalju, et esitada vanglale põhjendatud kahjunõue.
8.5.Järelikult, jättis vangla õigustatult kaebaja võõrkeelse kahjunõude käiguta ja kohustas teda esitama riigikeelse kahjunõude ning tagastas selle, kui kaebaja jättis määratud tähtajaks riigikeelse kahjunõude esitamata. Kohus märgib täiendavalt, et haldusasja materjalidest ei ole näha, et kaebaja nõustus tõlketeenuste eest tasuma. Sellest tulenevalt ei ole kaebajal nõuetekohaselt läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus ja vastavalt VangS § 11 lg-le 81 ja HKMS § 47 lg-le 1 puudub kaebajal kaebeõigus.
8.6.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 4, tagastab kohus kaebuse selle esitajale läbivaatamatult.
9.Haldusasja materjalide kohaselt taotles kaebaja 05.11.2018 talle tasuta riigi õigusabi määramist. Kuna kohus tagastab kaebuse ja menetlus käesolevas haldusajas lõpetatakse, siis jätab kohus kaebaja taotluse tasuta riigi õigusabi määramiseks haldusasjas nr 3-18-792 läbi vaatamata. Ühtlasi selgitab kohus, et vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-le 6 riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.09.20263-26-186/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20263-26-1924/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja