Remo Ainsari kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja – Remo Ainsar Vastustaja – Tartu Vangla
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Remo Ainsari kaebus.
2.Tunnistada menetlus kinniseks Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna juhataja 19.01.2018 e-kirja (tl 12) osas ja piirata kaebaja juurdepääsu sellele tõendile.
3.Jätta kaebaja menetlusabi taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.Remo Ainsar esitas 12.11.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju (150 eurot) hüvitamiseks.
2.Kaebaja taotles eelnevalt 04.10.2018 taotlusega Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist 150 euro ulatuses (tl 9). Taotlusest nähtuvalt saabus kaebajale 03.10.2018 kiri, mille valvur J.-M. Boikov koos ümbrikuga ära võttis, sest ümbrik oli postmargi kohalt läbi immutatud. Valvur paigutas kirja suletavasse (minigrip) kilekotti ning edastas teabe- ja uurimisosakonnale, teavitades sellest kinnipeetavat. Väidetav kahju tekkis taotluse kohaselt seeläbi, et kinnipeetav muretses sõnumisaladuse rikkumise pärast.
3.Tartu Vangla on 24.10.2018 otsusega nr 1-13/176-2 jätnud rahuldamata kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise taotluse, esitades järgmised põhjendused. Vangla ei ole käitunud õigusvastaselt. Vangistusseaduse (VangS) § 66 lg 1 järgi korraldatakse
kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Vanglateenistuse ametnikul on õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks (VangS § 68 lg 1). Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra p 7.1.17 järgi on keelatud narkootilise, psühhotroopse või muu uimastava toimega aine lähteaine, sellist ainet sisaldav segu või loodussaadus ning narkootilise või psühhotroopse ainega immutatud ese või aine. Valvuril tekkis kahtlus, et kiri võib postmargi kohalt olla immutatud keelatud ainega ning vastavalt Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna töökorraldusele võttis ta ära kogu kirja sisu ja ümbriku ning edastas minigrip kilekotis teabe- ja uurimisosakonnale. Kontrolli eesmärk on vältida keelatud ainete vanglasse jõudmist. Kinnipeetavale sellest tekkiv ebameeldivus on vanglas kinnipidamisega paratamatult kaasnev. Vangla ei ole käitunud õigusvastaselt, mistõttu on täitmata üks kahju hüvitamise eeldus ja taotlus jääb rahuldamata.
4.Kaebaja leiab, et puudus vajadus kogu kirja ära võtta ning puuduvad tõendid, mis sellist vajadust kinnitaksid. Kaebaja arvates ületas vastustaja kirja tervikuna ära võttes diskretsioonipiire ning tema kohtlemisel pole arvestatud tema heaolu ja inimväärikusega. Kaebaja peab juhtunut tema õigustesse ulatuslikuks ja intensiivseks sekkumiseks.
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja õigusi praegusel juhul riivatud kuigivõrd intensiivselt ning ei ole tõenäoline, et kohus rahuldaks kaebuse kaebaja soovitud moel, st mõistaks välja rahalise hüvitise.
6.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
7.Sõnumisaladus, mille rikkumise kartust väitis kaebaja taotluses vanglale (tl 9), on iseenesest põhiseaduse tasandil kaitstud kaalukas õigushüve. Vangistusseaduse § 29 lg 1 kohaselt avatakse kinnipeetavale saadetud või tema poolt saadetavad kirjad, välja arvatud VangS § 29 lg-tes 4–5 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud kirjad, vanglateenistuse ametniku poolt kinnipeetava juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjaga keelatud.
8.Praegusel juhul nendib vangla, et kiri võeti lahti kinnipeetava juuresolekul ning lahtine ümbrik koos kirjaga läks kontrolli (vanemvalvur S. Naha 17.10.2018 seisukoht; tl 11). Samas on märgitud, et valvur ei tutvunud kirja sisuga, vaid pani selle koheselt kilekoti sisse. Kiri võeti ära põhjusel, et valvuri hinnangul oli ümbrik margi kohalt läbi immutatud (valvuri 03.10.2018 ettekanne ja akt, tl 7 ja 8). Tartu Vangla sisemist töökorraldust puudutavate teabe-ja uurimisosakonna koostatud juhiste kohaselt tuleb juhul, kui kirjas on midagi kahtlast, kogu kirja sisu ja ümbrik ära võtta (tl 12). Tartu Vangla on selgitanud, et kaebajalt 03.10.2018 ära võetud kiri liikus valvur J.-M. Boikovilt tehnikaruumi teabe- ja uurimisosakonnas, kus teabe- ja uurimisosakonna spetsialist J. Paluoja kontrollis kirja UV lambi all, tuvastamaks võimalikke keelatud ainega immutamise jälgi (ilma kirja sisuga tutvumata). Kuna midagi kahtlast ei tuvastatud, siis tagastas spetsialist J. Paluoja kirja kilekoti sees vanemvalvur S. Nahale, kes võttis ümbriku kilekoti seest välja, avas ümbriku kinnipeetava juuresolekul ja andis kirja R. Ainsari kätte 05.10.2018. a kella 10:20 ajal (tl 6). Kirja kättesaamist on kinnitanud ka kinnipeetav oma allkirjaga (tl 10).
9.Kaebaja ei väidagi, et kirja sisuga oleks tutvutud, vaid et ta muretses sõnumisaladuse säilimise pärast. Kaebaja arvates oli avatud kirjaga lahkumine murettekitav (kahjunõu vanglale, tl 9). Kohtule esitatud tõenditest ja selgitustest nähtub, kuidas kiri liikus valvurilt teabe- ja uurimisosakonna spetsialistini ning tagasi üksusesse, kus valvur talle kirja tagastas. Kiri võeti ära 03.10.2018 (tl 7, 8) ning sai kontrollitud ja tagastatud 05.10.2018 (tl 7p). Ümbrikut ja kirja kontrolliti immutava aine tuvastamiseks UV lambi all, mis ei eelda tutvumist kirja sisuga. Eelnevast pole alust järeldada, et valvurid või kontrolli teostanud spetsialist rikkunuksid sõnumisaladust. Ümbriku ja kirja äravõtmine ja kontrollimine on vangla ees seisvaid ülesandeid arvestades põhjendatud. Vanglal on kohustus tagada õigusnormide järgimine ja julgeolek vanglas (VangS § 66 lg 1). Kohtupraktikas on tunnustatud vangla olulist hindamisruumi ohtude määratlemisel ja väljaselgitamisel. Vangla on vangistuse ja eelvangistuse täideviimiseks loodud asutus, kellel peab olema vangistuse täideviimise spetsiifikast lähtuv kogemus ohtude avastamisel ja ennetamisel (Riigikohtu 25.10.2012 otsus 3-3-1-28-12, p 14 ja seal viidatud praktika). Vanglal on kohustus reageerida ohu kahtluse korral. Vanglate praktikas on tuntud püüdlused toimetada muuhulgas kirjaümbrikega vanglasse keelatud aineid (nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-102-08, p 17). Sellise praktika jätkuvat esinemist kinnitab ka teabe- ja uurimisosakonna e-kiri (tl 12).
10.Kohus on seisukohal, et eeltoodud asjaolusid arvestades ei saanud kaebaja õiguste riive kirja kontrollimiseks äravõtmisel olla kuigivõrd intensiivne. Ka hirm sõnumisaladuse ilmsikstuleku ees ei saanud neil asjaoludel olla kuigi suur (kaebaja ei väida kirja lugemist, vaid üksnes muretsemist; kiri anti kaebajale ülejärgmisel päeval; talle selgitati, et seda tehakse kontrollimiseks; kirja edastati suletud kilekotis). Kohtu hinnangul ei ilmne asjas esitatud tõenditest, et vanglaametnike tegevus võinuks alandada kaebaja väärikust, nagu kaebaja märgib kaebuses kohtule. Kaebaja ei ole kirja äravõtmise ja kontrollimisega seoses välja toonud ainsatki asjaolu, mis võiks viidata väärikust alandavale kohtlemisele. Selleks ei saa pidada kirja tervikuna äravõtmist, mis on kaebuse järgi kaebaja peamine etteheide vastustajale.
11.Kohtu hinnangul ei saanud kaebajal tekkida niivõrd suuri kannatusi RVastS § 9 lõike 1 tähenduses, millest saanuks tekkida rahas hüvitatav kahju. Kohus ei pea kaebuse väljavaadet saada vangla tegevuse eest rahalist hüvitist tõenäoliseks. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei kuulu rahaline hüvitis väljamõistmisele mitte igasuguse väheintensiivse õiguste rikkumise korral (nt Riigikohtu 20.10.2011 otsus nr 3-3-1-43-11). Kohus ei pea ka tõenäoliseks, et võiks kahju rahas hüvitamise asemel tuvastada vastustaja tegevuse õigusvastasuse (HKMS § 41 lg 5). Seega on eeltoodud asjaolusid arvestades kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
Eelnevat arvestades tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
13.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega oma õiguste kaitseks ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
14.Vastustaja on vastuseks kohtunõudele esitanud Tartu Vangla 19.01.2018 teabe- ja uurimisosakonna juhataja 19.01.2018 e-kirja, mis sisaldab juhiseid narkootilise aine kahtlusega kirjade avastamiseks ja kontrollimiseks (tl 12). HKMS § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lõike 2 kohaselt võib piirata menetlusosalise tutvumist toimikuga HKMS § 79 lõikes 1 toodud alustel. HKMS § 79 lg 1 punkti 1 kohaselt on selliseks aluseks muuhulgas riigi julgeoleku või avaliku korra kaitse. Menetlusosalisele ei anta luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks
on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju (HKMS § 88 lg 2 teine lause). Kohus peab vajalikuks tunnistada menetlus kinniseks Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna juhataja 19.01.2018 e-kirja (tl 12) osas ja piirata kaebaja juurdepääsu sellele tõendile. Vangla ülesandeks on julgeoleku ja korra tagamine vanglas ning vanglal on lai otsustusruum oma töömeetodite ja -korralduse kujundamisel. Teave vastava töökorralduse kohta kuulub kohtu hinnangul HKMS § 79 lg 1 p 1 kaitsealasse. Vangla julgeoleku tagamine on ülekaalukas eesmärk võrreldes praeguse haldusasja kaebaja menetluslike õigustega tutvuda kõigi haldusasjas esitatud tõenditega. Seega peab kohus põhjendatuks piirata kaebaja juurdepääsu viidatud 19.01.2018 e-kirjale (tl 12). Kohus piirab kaebaja juurdepääsu haldusasja toimikule ühe tõendi osas, seega minimaalselt vajalikus ulatuses (HKMS § 88 lg 3 ls 1).
15.Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus sisuliselt läbi vaadata kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks (tl 2p).