Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Madis Ernits 15.11.2018, Tartu 3-17-803 Martin Villemsi kaebus Tartu Vangla 14.03.2017. a vastuse nr 6-27/156-2 tühistamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks anda kaebajale kambrisse teler „Samsung“ Tartu Halduskohtu 13.09.2017. a otsus Martin Villemsi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant Martin Villems Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13.09.2017. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud (15 eurot) Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 17.12.2018 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohus otsustas 22.05.2013. a määrusega kaebaja Hispaaniale loovutamise vastavalt Keskkriminaalkohtu nr 5 koostatud Euroopa vahistamismäärusele, mis jõustus 11.06.2013.
2.Tartu Maakohus mõistis kaebaja 04.09.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-2410 süüdi ja määras talle 6 aasta ja 9 kuu pikkuse vangistuse ning luges karistuse kandmise alguseks 04.09.2014.
3.11.08.2016 sõlmitud kokkuleppe kohaselt loovutati kaebaja ajutiselt kuueks kuuks Hispaania Kuningriigi ametivõimudele kriminaalmenetluse edasiseks jätkamiseks. 31.08.2016 etapeeriti kaebaja Tartu Vanglast läbi Tallinna Vangla Hispaania Kuningriiki. Tartu Vanglast lahkudes võttis kaebaja kõik Tartu Vanglas olnud isiklikud asjad, sh vanglas kaaskinnipeetavalt kingituseks saadud teleri „Samsung“ kaasa. 15.02.2017 saabus kaebaja tagasi karistust kandma Tartu Vanglasse.
4.Kaebaja esitas 20.02.2017 Tartu Vanglale taotluse nr 6-27/156-1 (tl 8-8p) laost teleri „Samsung“ lubamiseks kambrisse.
5.Tartu Vangla jättis 14.03.2017. a vastusega nr 6-27/156-2 (tl 9-9p) kaebaja taotluse rahuldamata. Kaebaja sai teleri vanglas teiselt kinnipeetavalt kingitusena, mistõttu oli see vangla julgeolekut ohustav ja seega kinnipeetavale keelatud ese. Kinnipeetaval on lubatud kasutada ainult neid isiklikke esemeid, mis tal olid kaasas vanglasse karistuse kandmisele saabudes. Vanglast ajutiselt eemal viibimise järgselt tagasi vanglasse tulemine ei ole käsitletav karistuse kandmisele asumisena.
6.Kaebaja esitas 15.03.2017 loa andmisest keeldumise peale vaide (tl 10-10p).
7.Tartu Vangla jättis 23.03.2017. a vaideotsusega nr 1-11/80-2 (tl 11-11p) kaebaja vaide rahuldamata.
8.Kaebaja esitas 12.04.2017 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse (tl 1-1p, 17, 20, 34-34p) Tartu Vangla 14.03.2017. a vastuse nr 6-27/156-2 tühistamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks anda kaebajale kambrisse kasutamiseks kaebajale kuuluv teler „Samsung“. Kaebaja selgitas, et kuivõrd ta ei kandnud Hispaania Kuningriigi vanglas viibides talle Eesti Vabariigis mõistetud karistust, ei saa tema eemalviibimist Tartu Vanglast pidada ajutiseks ümberpaigutamiseks. Kaebaja hinnangul oli tema eemalviibimine Tartu Vanglast võrdsustatav olukorraga, kui kaebaja oleks tingimisi ennetähtaegselt vabastatud ning ta oleks 6 kuud hiljem naasnud karistuse kandmist lõpetama. Kaebajal ei olnud esmakordselt Tartu Vanglasse saabudes kaasas ühtki praegu tema kasutuses olevat isiklikku eset. Kaebaja tuleks lugeda vangla sisekorra eeskirja (VSkE) § 5 lg 1 mõttes vanglasse saabunud isikuks.
9.Vastustaja palus hiljem täiendatud vastuses kaebusele (tl 25-26p, 37) jätta kaebus rahuldamata.
10.Tartu Halduskohus jättis 07.08.2017. a otsusega (tl 41-42p) kaebuse rahuldamata. Halduskohus selgitas, et kinnipeetaval on õigus vanglas oma kambris kasutada ainult temale vanglas lubatud asju ning inspektor-kontaktisikul puudub õigus otsustada kinnipeetavale keelatud eseme kambrisse lubamist. Seejuures ei nõustunud halduskohus kaebaja seisukohaga, et vastustaja on vääralt tõlgendanud VSkE § 57 lg-t 1 ja jätnud õigusvastaselt talle andmata loa teleri „Samsung“ kambris kasutamiseks. Halduskohus nõustus vastustajaga, et kaebaja ajutine Hispaania Kuningriigile loovutamine ei lõpetanud talle Eestis mõistetud karistuse täideviimist. Loovutamise protsessi käigus ei toimunud kaebaja vabastamist vanglast talle mõistetud karistuse täieliku või osalise ärakandmise tõttu. Seega vaatamata sellele, et Hispaania Kuningriigis viibitud ajutist loovutamise aega ei arvestatud Eestis mõistetud karisuse kandmise aja hulka, ei olnud halduskohtu arvates alust samastada kaebaja ajutist järelevalve all vangla territooriumilt eemal viibimist isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega, kuna ka loovutamise ajal oli kaebaja liikumisvabadus allutatud seadusest tulenevatele piirangutele.
Halduskohus lisas, et asjaõiguslikku tehinguvabadust ei ole kaebajal Tartu Vanglas piiratud, kuid asjaõiguslik tehinguvabadus ei too kaasa automaatset õigust vanglas asja kasutada.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.Kaebaja esitas halduskohtu otsuse peale hiljem täiendatud apellatsioonkaebuse (tl 46-46p, 57), milles kaebaja palub tühistada halduskohtu otsuse ning rahuldada kaebus. Kaebaja märgib, et kui ta oleks Hispaanias viibides teleri soetanud, oleks see Tartu Vanglas olnud keelatud. Selline potentsiaalne olukord oleks kaebaja hinnangul tõsine ja põhjendamatu põhiõiguste riive. Kaebaja hinnangul on vanglasse naasmine pärast eemalolekut ikkagi vanglasse saabumine. Lisaks toob kaebaja välja, et teistes Euroopa Liidu riikides saavad vangid vabalt kasutada neile vanglast lahkujate poolt kingitud esemeid.
12.Tartu Vangla palub vastuses apellatsioonkaebusele (tl 64-64p) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Tartu Vangla märgib, et asjas pole vaidlust selles, et teler, mida kaebaja kambrisse saada soovib, on saadud käesoleva vangistuse ajal kingitusena teiselt kinnipeetavalt. Seda fakti ei muuda olematuks ka see, et kaebaja viibis mõne aja loovutatuna Hispaania Kuningriigis ning loovutamise aega talle Eestis mõistetud karistusaja hulka ei arvata. Tartu Vangla ei nõustu kaebaja seisukohaga, et iga vanglasse naasmist tuleb käsitleda vanglasse saabumisena. Vangistusseaduse (VangS) § 13 ja § 14 lg 1 koosmõjust tulenevalt tuleb süüdimõistetu puhul vanglasse saabumist mõista kui süüdimõistva kohtuotsuse alusel vanglasse karistuse kandma asumist ja seda ei ole sama karistusaja jooksul võimalik teha mitu korda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu 13.09.2017. a otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
14.Isikul ei ole õigust halduskohtusse pöörduda teoreetiliselt toimuda võivate juhtumite tõttu. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtuse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Ringkonnakohus selgitab, et seejuures on isikul tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus vaid tegeliku, mitte potentsiaalse õiguste riive korral. Seega ei ole kaebaja väited potentsiaalse põhiõiguste riive kohta käesoleval juhul asjakohased.
15.VSkE § 57 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval on õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. Kaebaja väidab, et televiisor „Samsung“ oli tal pärast Hispaania Kuningriigile ajutiselt loovutamiselt Tartu Vanglasse naastes kaasas, mistõttu on televiisor „Samsung“ käsitletav kui kaebaja poolt vanglasse saabumisel kaasa võetud asi. Ringkonnakohus kaebaja käsitlusega ei nõustu. VangS 2. peatüki 2. jagu käsitleb kinnipeetava vastuvõtmist vanglas. VangS § 13 kohaselt võetakse isik vanglasse vastu jõustunud kohtuotsuse või -määruse ärakirja ning isikut tõendavate dokumentide või nende puudumisel politsei koostatud isikusamasuse tuvastamise dokumentide alusel. VangS § 14 lg 1 ls 1 sätestab, et vanglasse saabumisel kuuluvad kinnipeetav ja tema isiklikud asjad läbiotsimisele. Seejuures on VangS § 14 pealkiri „Kinnipeetava vastuvõtmine vanglas“. Seega on selge, et vanglasse saabumisena käsitletakse eelminitud sättes vanglasse vastuvõtmist ehk olukorda, kui isik saabub esmakordselt jõustunud või täitmisele pööratud kohtulahendi alusel vabadusest
vanglasse. VangS § 15 lg 1 ls 1 kohaselt võtab vanglateenistus vanglasse vastuvõtmisel kinnipeetavaga kaasas olevad isiklikud asjad ja tema isikut tõendavad dokumendid hoiule. Eelnevast tulenevalt tuleb ringkonnakohtu hinnangul ka VSkE § 57 lg-s 1 sätestatud vanglasse saabumist sisustada VangS §-s 14 sätestatud kinnipeetava vanglas vastuvõtmise tähenduses. Kaebaja ei saabunud käesoleval juhul vanglasse jõustunud kohtulahendi alusel aga esmakordselt, vaid naasis vanglasse kohtulahendi alusel teistkordselt juba osaliselt kantud karistusekandmist jätkama. Kaebaja ajutine loovutamine Hispaania Kuningriigile ajutise loovutamise kokkuleppe alusel Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikide vahelise loovutamismenetluse raamotsuse (2002/584/JSK) art 24 p 2 kohaselt ei lõpetanud kaebaja karistust, vaid peatas selle, kuivõrd Hispaania Kuningriigis vahi all viibimise aeg arvestati maha kaebaja võimalikust Hispaanias mõistetud karistusest. Kaebaja ei sattunud enne Tartu Vanglasse naasmist kordagi vabadusse ning jätkas Tartu Vanglasse naastes oma karistuse kandmist. Järelikult ei saa kaebajal Hispaania Kuningriigist Tartu Vanglasse naastes kaasas olnud isiklikke asju pidada vanglasse saabumisel kaasa võetud asjadeks VSkE § 57 lg 1 mõttes. Eelnevast tulenevalt oli kaebaja televiisor „Samsung“ kaebaja Tartu Vanglasse naasmisel jätkuvalt keelatud ese, mistõttu ei olnud Tartu Vanglal võimalik seda kaebajale kambrisse lubada.
16.Ka asjaolu, et teistes Euroopa Liidu riikides võib kinnipeetavatele kingitud esemete kasutamiseks olla teistsugune regulatsioon kui Eestis, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Vaidluse lahendamisel on asjakohased Eesti Vabariigi seadusandja poolt vastu võetud ja Eesti Vabariigi territooriumil kehtivad õigusaktid. Käesoleval juhul on oluline see, et tulenevalt VangS § 15 lg-st 4 ja § 15 lg 2 p-st 3 on vanglal julgeoleku kaalutlustel õigus keelata kinkelepingu alusel teiselt kinnipeetavalt saadud esemed. Seega ei ole kaebajal õigust saada kambrisse talle teise kinnipeetava poolt kingitud televiisorit „Samsung“.
17.Lähtuvalt eelnevast jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning halduskohtu otsuse muutmata.
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tartu Ringkonnakohus jätkas 06.12.2017. a määrusega kaebajale Tartu Halduskohtu poolt antud menetlusabi kaebuse esitamisel riigilõivu tasumiseks vabastamiseks. Seetõttu kehtis Tartu Halduskohtu 09.05.2017. a määrusega antud menetlusabi ka apellatsioonimenetluses ja kaebaja oli vabastatud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 15 euro tasumisest. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis lähtuvalt HKMS § 118 lg-st 3 jäävad kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) Eesti Vabariigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.