lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-1941/8

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 09.11.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-1941/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.11.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1312
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene 9. november 2018, Tartu

Haldusasi

Rein Lossi kaebus Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Halduskohtu 18. oktoobri 2018. a määrus Rein Lossi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Rein Loss Vastustaja Viru Vangla

3-18-1941

RESOLUTSIOON

Jätta Rein Lossi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18. oktoobri 2018. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Rein Loss esitas 12. oktoobril 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, millest selgub, et
7.oktoobril 2018 esitas ta Viru Vanglale vaide, et ta saaks käia igal pühapäeval kirikus. Lisaks soovis ta oma usuliste vajaduste rahuldamiseks piisavalt aega. Kaebaja selgitas, et halduskohtul tuleb kaebuse sisustamisel juhinduda tema esitatud pöördumistest Viru Vanglale ja neile antud vastustest: 1) kaebaja 5. septembri 2018. a pöördumine nr 6-10/34708-1; 2) kaebaja
27.septembri 2018. a vaie nr 6-12/462-1; 3) Viru Vangla vaideotsus nr 6-12/462-2; 4) kaebaja pöördumine nr 6-10/34166-1; 5)Viru Vangla vastus nr 6-10/34708-2; 6) kaebaja 7. oktoobri 2018. a vaie. Kaebaja märkis, et Viru Vangla on talle kahju tekitanud. Kaebaja soovis ka esialgse õiguskaitse kohaldamist, et ta saaks igal pühapäeval käia EELK Jõhvi Mihkli koguduses sedasi, et vanglast väljumine oleks hommikul kell 9.00 ja saabumine vanglasse päeval kell 12.30. Kaebaja soovis asja arutamist kohtuistungil.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Halduskohus tagastas 18. oktoobri 2018. a määrusega R. Lossi kaebuse ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Määruses märkis halduskohus järgnevat.
2.1.Kaebaja on esitanud kohustamisnõude, et tal võimaldataks käia kirikus igal pühapäeval ajavahemikul kell 9.00 kuni 12.30. Halduskohus tagastas selle nõude halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Nimelt tagastas halduskohus 27. augusti 2018. a määrusega asjas nr 3-18-1576 kaebaja kaebuse kaebeõiguse

puudumise tõttu vaidluses, milles kaebaja taotles Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist, et viimane muudaks vangla töökorraldust sedasi, et kaebaja saaks osa võtta kirikus pühapäeviti peetavatest jumalateenistustest algusest lõpuni. Vangistusseaduse (VangS) §-st 62 ei tulene, et kinnipeetaval oleks õigus nõuda võimalust iganädalaselt jumalateenistustel käia, kui tema usuliste vajaduste rahuldamine on talle tagatud. Kinnipeetaval puudub ka õigus nõuda kirikus käimist talle sobival ajal. Halduskohus leidis, et kaebajale kehtestatud kirikus käimise graafik, mille kohaselt ta saab vanglast väljuda kell 9.15 ja kirikust kell 12.15 on piisav, et lugeda VangS §-st 62 tulenev juriidiline kohustus täidetuks. Halduskohtu seisukohaga nõustus oma 10. oktoobri 2018. a määruses ka Tartu Ringkonnakohus, kui ta jättis kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu vaidlustatud määruse asjas nr 3-18-1576 muutmata. Ringkonnakohus lisas, et kinnipeetav peab vanglas oma usulisi vajadusi rahuldades arvestama sellega, milliseid piiranguid seavad sellele vanglas kehtivad reeglid ja kord.

2.2.Kaebaja taotles ka mittevaralise kahju hüvitamist, mis tekkis seetõttu, et vangla ei võimalda tal igal pühapäeval talle sobival ajal kirikus käia. Halduskohus tagastas mainitud nõude HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. VangS § 11 lg 8 kohaselt peab kinnipeetav kahju hüvitamise nõuet esitades läbima kohustusliku kohtueelse menetluse. Kaebuses kirjeldatud asjaoludel ei ole kaebaja vanglale kahju hüvitamise taotlust esitanud.
2.3.Kaebuses taotles kaebaja vangla kohustamist tagada talle kaplanitega suhtlemine. Ka kohustamisnõude osas peab kinnipeetav esmalt läbima kohustusliku kohtueelse menetluse (VangS § 11 lg 5). Viru Vangla kodukorra p 19.3 kohaselt võib kinnipeetav kohtuda kaplaniga individuaalselt, kui ta esitab selleks kaplanile kontaktisiku kaudu sooviavalduse. Sellest tulenevalt oleks kaebaja pidanud enne kohustamisnõudega halduskohtusse pöördumist esitama vanglale taotluse kaplaniga suhtlemise võimaldamiseks ja taotluse rahuldamata jätmisel või sellele reageerimata jätmise korral esitama vanglale kohustamisvaide. 7. oktoobril 2018 vanglale esitatud vaides väitis kaebaja, et kaplanid ei reageeri tema pöördumistele ja neile ei edastata taotlusi kohtumiseks. 16. oktoobri 2018. a seisuga ei olnud kaebaja vastava nõude osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust.
2.4.Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse korra vangla kohustamist lubada tal käia kirikus igal pühapäeval kella 9.00-st kella 12.30-ni. HKMS § 249 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab esialgse õiguskaitse kohaldamiseks olema ka selle vajadus. Isikul peab olema subjektiivne õigus, mida soovitakse kaitsta. Kuna kohustamisnõue igal pühapäeval kirikus käimiseks tagastati kaebeõiguse puudumise tõttu, ei ole kaebajal esialgse õiguskaitse vajadust. Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse tuginedes HKMS § 55 lg-le 2 läbi vaatamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.R. Loss esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 18. oktoobri 2018. a määruse tühistada. Kaebaja avaldas rahulolematust sellega, et kohtumenetlust ei viidud läbi avalikult ega korraldatud istungit. Kaebaja hinnangul ei ole kohtumenetlus olnud aus ja erapooletu. Kaebaja ei ole saanud tutvuda dokumentidega, mis vangla asjas esitas. See puudutab ka vangla kirjalikku vastust kohtu küsimustele. Kaebaja on läbinud kõik vajalikud menetlused, et kohtusse pöörduda. Määruskaebuses palus kaebaja end vabastada riigilõivu tasumisest ning muudest menetluskuludest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
5.Alates 1. jaanuarist 2018 ei võeta riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 järgi haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest riigilõivu. Seega ei olegi kaebajal vaja määruskaebust esitades riigilõivu tasuda või taotleda enda vabastamist riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel.
6.Määruskaebuse väited puudutavad menetluse ausat ja erapooletut läbiviimist halduskohtus. Esiteks ei ole kaebaja rahul sellega, et halduskohus ei korraldanud istungit. HKMS § 120 lg 1 ei näe iseenesest kaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel ette istungi läbiviimise kohustust. HKMS § 120 lg 4 küll võimaldab menetlusosalisi ära kuulata menetlusse võtmisse küsimuse lahendamiseks, kuid menetlusosaliste ärakuulamine ei pea ilmtingimata toimuma istungil, vaid seisukohti saab esitada ka kirjalikult. HKMS 14. peatüki 2. jagu, mis reguleerib kohtuistungi korraldamist, kohaldub juhtudel, mil kaebus on menetlusse võetud ja eelmenetlus on piisava põhjalikkusega läbi viidud. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse, milles viitas erinevatele dokumentidele, mis ta oli vanglale esitanud ja millele vangla oli omalt poolt ka vastanud. Halduskohus küsis vanglalt kaebuses mainitud dokumendid välja. Kui kohtul on tekkinud sisemine veendumus, et kogutud tõendite pinnalt tuleb kaebus tagastada, ei ole tal täiendavalt tarvis kaebajalt selgitusi paluda.
7.Kaebaja on halduskohtule ette heitnud ka seda, et tal ei võimaldatud tutvuda dokumentidega, mis vangla halduskohtule esitas. Kaebajale ei edastatud tõepoolest Tartu Halduskohtu
15.oktoobri 2018. a kohtunõuet, mis saadeti vaid vanglale. Kuna halduskohus nõudis selle kohtunõudega välja kaebaja vanglale esitatud pöördumised, vaided ning neile antud vanglapoolsed vastused, on kaebaja etteheide, et tema ei saanud nende dokumentidega tutvuda, põhjendamatu. Seda just põhjusel, et halduskohus nõudis välja dokumendid, mille kaebaja oli kas ise koostanud või saanud vastuseks enda koostatud dokumentidele. Näiteks on kaebaja
27.septembri 2018. a vaideotsusele nr 6-12/462-2 ja 5. oktoobri 2018. a vastusele nr 6-10/34708-2 märkinud, et on need kätte saanud ning ka lisanud juurde ka kättesaamise kuupäeva. Seega on kaebajale nende dokumentide sisu eelduslikult teada. Vastuses, millega vangla edastas kohtule soovitud dokumendid, ei ole esitatud selliseid seisukohti, millest kaebaja ei oleks teadlik olnud.
8.Ringkonnakohus on seisukohal, et kohustamisnõuete ese ja alus on selged ning nende tagastamisel ei ole viga tehtud. Probleemne on aga kaebaja taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuses oli mittevaralise kahju hüvitamise nõue sõnastatud selliselt, et kohus tunnistaks fakti, et vangla tegevus on kaebajale tekitanud mittemateriaalse kahju ning et kaebajal on õigus hüvitist nõuda ja seda ka saada. Kaebust tõlgendades võib jõuda seisukohale, et kaebaja tegelik tahe on käia igal pühapäeval talle sobival ajavahemikul jumalateenistustel, millest järeldub, et ka kahju hüvitamise nõue peaks olema seotud kohustamisnõude esemega, st tulenevalt sellest, et kaebaja ei ole saanud igal pühapäeval käia soovitud kellaaegadel kirikus, on talle kahju tekkinud. Selliselt sõnastatud kahju hüvitamise taotlust ei ole kaebaja aga vanglale esitanud. Kaebaja pöördus 29. augustil 2018 vangla poole (registreeritud 31. augustil 2018 nr-ga 6-12/462-1) ning mainis, et tuvastamist vajab fakt, et on kahjustatud tema tervislikku olukorda ja talle ei ole osutatud hädavajalikke meditsiiniteenuseid. Kaebaja lisas, et ta soovib, et teda ei segataks enda ravimisel ja ravi korraldamisel. Sellest aga ei saa välja lugeda, et kaebaja taotleb kahju hüvitamist, kuna ta ei ole saanud loodetud viisil oma usulisi vajadusi rahuldada. Seega on ka kahju hüvitamise nõue õiguspäraselt tagastatud.
9.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb R. Lossi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18. oktoobri 2018. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium