Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
02.11.2018, Tallinn
Haldusasja number
3-18-1213
Haldusasi
XX kaebus Sotsiaalkindlustusameti tegevusele seoses kaebaja pensioni ümberarvutamisega Kaebaja – XX Eeldatav vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet
Menetlusosalised
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna Halduskohtu 23.07.2018 määrus XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Vaidlustatud kohtulahend
RESOLUTSIOON
1.Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 23.07.2018 määruse peale haldusasjas nr 3-18-1213 menetlusse.
2.Rahuldada XX määruskaebus, tühistada Tallinna Halduskohtu 23.07.2018 määrus haldusasjas nr 3-18-1213 ja saata asi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
3.Jätta XX riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.XX esitas 14.08.2012 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse vanaduspensioni saamiseks. SKA määras avalduse alusel pensioni, kuid jättis 26.10.2012 otsusega nr 6.P382/5415-25 XX pensioniõigusliku staaži hulka arvestamata tema tegevuse vabakutselise fotograafina ajavahemikus 30.09.1973–18.12.1987 ja 01.01.1991–31.12.1998. XX vaidlustas SKA 26.10.2012 otsuse halduskohtus (haldusasi nr 3-15-2526). Tallinna Halduskohus jättis 07.05.2013 otsusega XX kaebuse rahuldamata, Tallinna Ringkonnakohus jättis 16.12.2013 otsusega rahuldamata XX apellatsioonkaebuse ning Riigikohus jättis 26.03.2014 määrusega XX kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
3-18-1213
2.XX esitas 06.10.2017 SKA-le avalduse, milles soovis tunnistajate ütlustega ja uue tõendiga tõendada pensioniõigusliku staaži olemasolu ajavahemikul 1992–1999. Avaldusele oli lisatud Tallinna Linnakohtu 14.09.2000 otsus tsiviilasjas nr 2/5/31-5927/99, millega rahuldati XX hagi AS E vastu autorilepingust tuleneva leppetrahvi ja viivise väljamõistmiseks.
3.SKA jättis 14.11.2017 otsusega nr K32506/2 menetluse uuendamata. Otsuse põhjenduste kohaselt arvestatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 28 lg 2 p 1 alusel loomeliitude ja kutseühingute liikmete tegevuse aega alates loometegevuse algusest. Alates 01.01.1991 arvatakse nimetatud isikute loometegevuse aeg pensioniõigusliku staaži hulka juhul, kui isiku eest maksti sotsiaalmaksu. SKA 26.10.2012 otsusega nr 46.P38-2/5415-25 ei arvestatud pensionistaaži hulka perioodi 28.08.1992–31.12.1998, sest arhiivimaterjalides puudus info XX sotsiaalmaksu tasumise kohta. XX 06.10.2017 avaldusele lisatud kohtuotsus ei saa tõendada sotsiaalmaksu tasumist. Seega ei ole XX esitanud dokumente, mis annaks aluse menetluse uuendamiseks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 1 alusel.
4.XX esitas SKA-le 08.01.2018, 28.01.2018 ja 01.02.2018 pöördumised seoses tema pensioni ümberarvutamisega. SKA käsitas pöördumisi märgukirjadena ja vastas neile 01.02.2018 kirjaga nr 6.SP-9/3900/3. SKA selgitas, et on saanud kätte XX esitatud tõendid pensionistaaži kohta aastatel 1999–2011, kuid need ei anna teavet enne 1999. a-t tasutud sotsiaalmaksu kohta. SKA selgitas, et pensioni ümberarvutamise üle saaks otsustada siis, kui XX esitab tõendi, millest selguks, millal ja kui palju on XX eest sotsiaalmaksu tasutud. SKA selgitas, et enne 1999. a-t ei kogunud sotsiaalmaksu Maksu- ja Tolliamet. Hetkel olemasolevate tõendite alusel ei saa pensionit ümber arvutada.
5.XX esitas 20.06.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohtul juhtida SKA tähelepanu sellele, et seadused on kõigile täitmiseks, ning anda SKA-le suunised kaebaja pensioni ümberarvutamiseks seoses pärast pensioni määramist ilmnenud täiendava asjaoluga, s.o autorilepingu leidmisega kaebaja dokumentide kogust. Kaebaja selgitas, et leidis 2017. a novembris autorilepingu, mis tõendab, et tal on pensioniõiguslikku staaži üle 40 aasta. Sellest tulenevalt peaks ka tema pension olema suurem. Kaebaja märkis, et sai SKA-lt hiljuti teate, et tema pensioniarvestust ei vaadata ümber ning talle ei määrata täiendavat pensioni.
6.Tallinna Halduskohus tagastas 23.07.2018 määrusega kaebuse HKMS § 43 lg 1 p 1 ja § 152 lg 1 p 1 alusel, sest kaebaja on varem esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus. Kaebaja eesmärgiks on saavutada see, et SKA arvestaks tema pensioni ümber, sest kaebaja tegelik pensionistaaž on pikem kui SKA 26.10.2012 otsuses märgitud. Seega on kaebajal otstarbekas nõuda selle SKA otsuse tühistamist, millega talle 2012. a-l pension määrati. SKA 2012. a otsus on kehtiv haldusakt, millest tuleneb kaebajale õigus pensioni saada ja SKA-le kohustus pensioni maksta. Kuna pensioni ümberarvutamist takistab kehtiv haldusakt, tuleb taotleda selle õigusjõu murdmist, mida saab teha tühistamiskaebusega. Kui isik ei saa soodustust taotletud määras, on asjakohane esitada kohustamiskaebus. Kuna kaebaja õiguste kaitseks on tõhusad tühistamis- ja kohustamiskaebus, on tegemist korduva kaebusega, mille esitamine ei ole lubatud. Kaebaja on SKA 26.10.2012 otsuse juba kohtus vaidlustanud (haldusasi nr 3-12-2526). Kaebaja taotles haldusasjas nr 3-12-2526, et tema pensionistaaži hulka arvataks vabakutselise fotograafina tegutsemise aeg ajavahemikus 30.09.1973‒31.03.2012. Kaebaja märkis muu hulgas, et ei pea kannatama oma maksutoimiku kaotamisest tulenevaid tagajärgi. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 07.05.2013 otsusega rahuldamata. Halduskohus nõustus SKA-ga, et ajavahemikku 30.09.1973‒18.12.1987 ja 01.01.1991‒31.12.1998 ei saa kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka arvata, sest pole tõendatud, et sel ajal oleks kaebaja eest sotsiaalmaksu tasutud. Kohus märkis, et tulumaksu tasumine või maksuvõlgnevuste puudumine ei tõenda sotsiaalmaksu tasumist. Tallinna 2(4)
3-18-1213 Ringkonnakohus jättis halduskohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse 16.12.2013 otsusega rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus märkis, et kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et 30.09.1973‒18.12.1987 ja 01.01.1991‒31.12.1998 oleks kaebaja eest sotsiaalmaksu makstud, kuid see on pensioniõigusliku staaži arvestamise vältimatu eeldus. Ringkonnakohus märkis ka, et kaebaja viited autoriõiguse seadusele ja selle alusel sõlmitud tsiviilõiguslikele lepingutele on asjasse puutumatud. Otsus jõustus 26.03.2014. Seega on kaebaja väited autorilepingu leidmise kohta asjasse puutumatud, nagu ringkonnakohus selgitas 16.12.2013 otsuses (p 8). Autorileping ei tõenda pensioniõiguslikku staaži, see on tsiviilõiguslik leping, mis ei pannud töö tellijale või tegijale kohustust maksta sotsiaalmaksu. Pensioniõigusliku staaži arvestamise aluseks on isiku eest tasutud sotsiaalmaks. Jõustunud kohtulahendi õigusjõudu saab murda teistmisega, milleks tuleb esitada avaldus Riigikohtule. Kaebaja esitatud asjaolude ja materjalide põhjal ei ole võimalik kindlaks teha, missugune õiguslik tähendus on SKA hiljutisel otsusel: kas kaebaja esitas SKA-le taotluse menetluse uuendamiseks ning SKA on teinud sisulise otsuse menetluse uuendamata jätmise kohta, kaebaja taotluse pensioni ümberarvutamiseks läbivaatamatult tagastanud või käsitanud kaebaja pöördumist märgukirjana. Kohus ei pea siiski vajalikuks kaebust käiguta jätta ning SKA otsust välja nõuda. SKA hiljutine otsus ei saa puudutada kaebaja õigusi. Sisuliselt soovib kaebaja SKA 26.10.2012 otsuse ümbervaatamist, mille õiguspärasust on kohtud kontrollinud haldusasjas nr 3-12-2526. Autorilepingud olid varasema menetluse ajal teada ning need ei saanud mõjutada asja otsustamist. Tegemist on tõendiga, mida on eelnevas kohtumenetluses hinnatud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.XX palub 08.08.2018 määruskaebuses Tallinna Ringkonnakohtul kõik asjaolud uuesti üle vaadata. Samuti esitas XX taotluse riigi õigusabi saamiseks.
8.SKA esitas vastuseks Tallinna Ringkonnakohtu nõudele dokumendid, mis seondusid XX poolt 2017. a-l esitatud pensioni ümberarvutamise taotlusega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus võtab XX määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning sellest on arusaadav soov vaidlustada halduskohtu 23.07.2018 määrust. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
10.Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja soovib kokkuvõttes saavutada seda, et SKA arvutaks tema pensioni ümber, võttes arvesse täiendavat pensionistaaži. Ringkonnakohus ei nõustu aga halduskohtuga, et tegemist on sama nõudega ja samal alusel esitatud kaebusega, mille kohta on jõustunud kohtuotsus haldusasjas nr 3-12-2526.
11.Kaebuse korduvus eeldab esitatud kaebuste samasust ehk vaidluse esemete kattuvust. Vaidluse eseme määravad kindlaks kaebuse nõue ja kaebuse alus (HKMS § 41 lg 1). Kaebuse aluseks on põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse (HKMS § 41 lg 2). Samasusega on tegemist, kui kaebaja hilisema kaebuse nõue ja alus kattuvad tema varasema kaebuse nõude ja alusega. Samasuseks ei piisa üksnes nõuete või üksnes aluste kattuvusest (vt Riigikohtu 06.02.2018 määrus nr 3-17-1182, p 10).
12.Haldusasjas nr 3-12-2526 palus kaebaja kohtul tühistada SKA 26.10.2012 otsus, millega muu hulgas jäeti XX pensioniõigusliku staaži hulka arvestamata tema tegevus vabakutselise fotograafina perioodil 01.01.1991–31.12.1998, ning kohustada SKA-d kaebaja avalduse uueks läbivaatamiseks. Halduskohus leidis, et käesolevas asjas oli kaebaja tahe suunatud SKA 26.10.2012 otsuse teistkordsele vaidlustamisele. 3(4)
3-18-1213
13.SKA poolt ringkonnakohtule edastatud dokumentidest selgub, et XX esitas 06.10.2017 SKA-le avalduse temale määratud pensioni ümberarvutamiseks ja pensioniõigusliku staaži tõendamiseks perioodil 1992–1999. Avaldusele oli lisatud Tallinna Linnakohtu 14.09.2000 otsus tsiviilasjas nr 2/5/31-5927/99, millega rahuldati XX hagi AS E vastu autorilepingust tuleneva leppetrahvi ja viivise väljamõistmiseks. SKA leidis 14.11.2017 otsuses, et XX välja toodud asjaolud ja tõendid ei anna alust menetluse uuendamiseks HMS § 44 lg 1 alusel, kuna nendega ei saa tõendada sotsiaalmaksu tasumist. Halduskohtule 20.06.2018 esitatud kaebuses selgitas XX, et leidis 2017. a-l täiendava dokumendi (autorilepingu) ja palus SKA-l sellest tulenevalt tema pension ümber arvutada, kuid SKA keeldus sellest. Kaebaja palus kohtul anda SKA-le suunised tema pensioni ümberarvutamiseks seoses uue asjaolu ilmnemisega (autorilepingu leidmisega). Seega soovis kaebaja käesolevas asjas esitatud kaebuse abil saavutada temale määratud pensioni ümberarvutamist lähtuvalt 2017. a-l ilmnenud uuest tõendist. Kuna SKA keeldus kaebaja taotluse alusel menetluse uuendamisest 14.11.2017 otsusega, leiab ringkonnakohus, et kaebajal tuleks oma eesmärgi saavutamiseks vaidlustada SKA 14.11.2017, mitte 26.10.2012 otsust.
14.SKA 14.11.2017 otsus ei olnud haldusasjas nr 3-12-2526 esitatud kaebuse esemeks. Kohtute infosüsteemist ei nähtu ka, et nimetatud haldusasja materjalide hulgas oleks olnud kaebuses märgitud autorilepingut või Tallinna Linnakohtu 14.09.2000 otsust. Tallinna Ringkonnakohtu 16.12.2013 otsuse p-s 8 on üldsõnaliselt öeldud, et kaebaja viited autoriõiguse seadusele ja selle alusel sõlmitud tsiviilõiguslikele lepingutele on asjasse puutumatud. Otsusest ei nähtu, et ringkonnakohus oleks selles asjas hinnanud tõendit, mis oli lisatud kaebaja 06.10.2017 avaldusele, vaid on üksnes üldiselt selgitanud, et autoriõiguslikud lepingud ei ole pensionistaaži tuvastamisel asjakohased tõendid.
15.Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et 20.06.2018 esitatud kaebust ei saa pidada korduvaks kaebuseks HKMS § 43 lg 1 p tähenduses ja selle menetluse lõpetamine HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel ei olnud õige. Määruskaebus tuleb seega rahuldada, halduskohtu 23.07.2018 määrus tühistada ning saata asi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
16.Asja uuel menetlemisel tuleb halduskohtul kontrollida kaebuse lubatavuse eeldusi (sh tähtaeg). HKMS § 152 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel on mittetähtaegsete nõuete osas võimalik menetlus lõpetada kaebust menetlusse võtmata, kuid eelnevalt tuleb anda kaebajale võimalus taotleda kaebetähtaja ennistamist.
17.Kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks jääb riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 alusel rahuldamata, kuna asjaoludest tulenevalt on kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kaebaja soovib, et SKA võtaks kaebaja pensioni ümberarvutamisel täiendavalt arvesse kaebaja tegevust vabakutselise fotograafina 1992. a algusest 1998. a lõpuni. Kaebaja tegevust viidatud perioodil saab pensioniõigusliku staaži hulka arvata vaid juhul, kui tema eest on makstud sotsiaalmaksu ning selle kohta on olemas asjakohane tõend (RPKS § 27 lg 2 p 1 ja § 28 lg 2 p 1; sotsiaalministri 27.12.2012 määruse nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“ § 3). SKA on 14.11.2017 otsuses õigesti selgitanud, et kaebaja ja AS Eesti Merelaevandus vahel sõlmitud autorilepingu kohta tehtud kohtuotsusega ei saa sotsiaalmaksu tasumist tõendada. Seega isegi kui SKA 14.11.2017 otsuse peale esitatud kaebuse menetlemine on lubatav, sh saab kaebuse lugeda tähtaegseks või kaebetähtaja ennistada, on selle eduväljavaated väikesed ning riigi õigusabi andmine sellises asjas esindamiseks ei ole põhjendatud. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.