Eesistuja Kaire Pikamäe, liikmed Monika Laatsit ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
22.05.2019, Tallinn
Haldusasja number
3-18-1213
Haldusasi
XX kaebus Sotsiaalkindlustusameti 14.11.2017 otsuse nr K32506/2 tühistamiseks ja kohustamiseks pension ümber arvutada
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 18.02.2019 määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Silvia Azojan
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 18.02.2019 määruse peale menetlusse.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.02.2019 määrus haldusasjas nr 3-18-1213 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse p 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3). Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav.
XX-le määrati vanaduspension Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 26.10.2012 otsusega nr 6.P38-2/5415-25, millega ei arvatud pensioniõigusliku staaži hulka ajavahemikke 30.09.1973– 18.12.1987 ja 01.01.1991–31.12.1998. Kaebaja vaidlustas 26.10.2012 otsuse kohtus. Kaebus jäi rahuldamata (haldusasi nr 3-12-2526).
2.Kaebaja esitas 06.10.2017 SKA-le avalduse pensioni ümberarvutamiseks. Kaebaja soovis pensioniõiguslikku staaži ajavahemikul 1992–1999 tõendada tunnistajate ütlustega ning Tallinna Linnakohtu 14.09.2000 otsusega tsiviilasjas nr 2/5/31-5927/99, millega rahuldati
3-18-1213 osaliselt kaebaja hagi AS Eesti Merelaevandus vastu autorilepingust tuleneva leppetrahvi ja viivise väljamõistmiseks.
3.SKA jättis 14.11.2017 otsusega nr K32506/2 menetluse uuendamata, kuna esitatud tõenditest ei nähtunud, et kaebaja eest oleks ajavahemikul 1992–1999 tasutud sotsiaalmaksu, mis on pensioniõigusliku staaži arvestamise aluseks.
4.XX esitas 20.06.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, millest nähtus tahe vaidlustada SKA 14.11.2017 otsus, millega jäeti menetlus pensionistaaži lisamiseks uuendamata. XX taotles otsuse ja SKA kohustamist pensioni ümber arvutama.
5.Halduskohus võttis 07.12.2018 määrusega kaebuse menetlusse ja andis kaebajale võimaluse selgitada, millal ta sai kätte SKA 14.11.2017 otsuse ning esitada tähtaja ennistamise taotlus, tuues väja kaebetähtaja ületamise põhjuseid.
6.Kaebaja esitas 13.12.2018 e-kirjaga põhjendused kaebetähtaja ületamise kohta, paludes „ringi vaadata ja tühistada varasem tähtaeg ning ennistada kujunenud situatsioonist tulenev“ ja „ennistada kõnealune tähtaeg“. Taotluse kohaselt esitas ta tähtaegselt vajalikud materjalid taotluse registreerimiseks, kuid juhtus olema suvepuhkuste periood, registreerimine ning taotluste esitamine tavakorras oli võimatu. SKA on andnud talle lootust pensioni ümberarvutamiseks, mis tekitas temas segadust. Kaebaja tegutses Haapsalu kohtu soovitusel, esitades taotluse Tallinna Ringkonnakohtule, kuigi hilinemisega. Kaebaja segadus on põhjustatud pensioniametist, kuna korduvalt koliti arhiivi suunal Kärdla-Haapsalu-PärnuSaaremaa-Pärnu ja anti vastukäivaid lubadusi. Materjali sai kaebaja kätte 14. kuupäeval ja hakkas sellega toimetama pärast laekumist. Esmalt pöördus ta ümberarvestuse tegemiseks pensioniameti Pärnu büroo poole ja siis Kärdla esinduse poole. Kuna asjad jäid seal venima, kaebaja kannatus katkes ja ta pöördus kohtusse.
7.SKA leidis, et kaebaja on kaebetähtaega rikkunud. Vaidlustatud otsus edastati kaebajale tähtkirjaga 21.11.2017. Kaebus on esitatud enam kui 6 kuud pärast kaebetähtaega. Arusaamatuks jääb viide suvepuhkuste perioodile, kuna kaebetähtaeg lõppes detsembris. Vaidlustatud otsuses on selgelt välja toodud, missuguse otsustuse SKA kaebaja taotluse osas teeb. Otsuses on vaidlustamisviide ja -kord. Kaebaja oli seega teadlik avalduse osas tehtud otsuse sisust ja vaidlustamise võimalustest. Otsuse põhjendustes on selgitatud, et Tallinna Linnakohtu otsus, millega osaliselt rahuldati kaebaja hagi AS Eesti Merelaevandus vastu, ei ole dokument, millega tõendatakse sotsiaalmaksu tasumist.
8.Tallinna Halduskohus jättis 18.02.2019 määrusega kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetas haldusasja nr 3-18-1213 menetluse. Kaebaja on esitanud tühistamis- ja kohustamiskaebuse. Tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 46 lg 1). Haldusakt tuli teha teatavaks kättetoimetamisega. SKA 14.11.2017 otsus toimetati kaebajale kätte 21.11.2017 (vastustaja 09.01.2019 vastus, tl 103). Kaebetähtaeg hakkas kulgema kättetoimetamisele järgnevast päevast. Seega tuli haldusorganile esitada vaie või kohtule kaebus hiljemalt 21.12.2017. Selleks ajaks ei olnud laekunud SKA-le vaiet ega kohtule kaebust. Kaebus registreeriti halduskohtus alles 20.06.2018. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja on pärast otsuse tegemist olnud SKA-ga kirjavahetuses (vastustaja 16.08.2018 vastus): 08.01.2018, 28.01.2018, 01.02.2018. SKA-le ei saa ette heita, et ta ei käsitlenud kirju vaidena, kuna vaide esitamise tähtaeg oli selleks ajaks möödunud. 2(5)
3-18-1213 Tegemist ei ole sarnase olukorraga, nagu on kirjeldatud Riigikohtu 04.04.2003 määruses haldusasjas nr 3-3-1-32-03. Viidatud asjas oli Riigikohus seisukohal, et kui vaideorganile esitatakse vaidetähtaja jooksul tahteavaldus haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, tuleb eeldada, et isik soovib esitada vaiet isegi siis, kui seda ei ole vaidena pealkirjastatud või viidatud haldusmenetluse seadusele (p 16). Kaebaja pöördus SKA poole pärast vaide esitamise tähtaja lõppu, seega ei pidanud tema pöördumisi käsitama vaidena. Vastustaja on kaebaja pöördumisi õiguspäraselt käsitanud märgukirjana ja neile vastanud. Arvestades, et kaebetähtaeg oli 21.12.2017 ja kaebus esitati 20.06.2018, on kaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes. Kaebetähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus ning see on lubatav erandjuhul õiglase tulemuse saavutamiseks, s.o kui esinesid olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajavahemiku jooksul. Isiku eelduslikult rikutud õigus peab ka üles kaaluma õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. Sellised takistused on ennekõike objektiivselt hinnatavad. Näidisloetelu isikust sõltumatutest takistustest on sätestatud HKMS § 150 lg-s 1 – need on eelkõige lühiajalised toimimiskatkestused, nagu liikluskatkestus, ootamatu haigus, lähedase isiku surm või muud isiku tegevusest ja tahtest sõltumatud tegurid. Mõjuva põhjusega HKMS § 150 lg 1 tähenduses ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Isiku teadmatusest ja kogenematusest tulenev kaebetähtaja rikkumine õigustab tähtaja ennistamist vaid erandlikel juhtudel. Sel põhjusel on kohtupraktikas kaebetähtaeg ennistatud, kui isik ei saanud aru kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest. Üldjuhul peab isik olema siiski piisavalt hoolikas, et selgitada välja vaidluse algatamise kord ja menetlustähtajad ning mõistma nende rangust. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid, nagu protsessiõigusliku küsimuse keerukust, kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemusest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt nt Riigikohtu 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02 ja 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17). Kuigi HKMS § 150 lg-s 1 sätestatud loetelu pole ammendav, ei nähtu materjalidest, et kaebuse õigeaegset esitamist oleks takistanud mõni kaebajast sõltumatu asjaolu, nagu loodusõnnetus, haigus või muu lühiajaline toimimispiirang. Suvepuhkuste periood seondub ajaga alates juunist, kaebus tuli esitada 2017. a detsembris, seega ei saanud see mitte mingil juhul takistada kaebuse õigeaegset esitamist. Samuti ei ole see objektiivne kaebajast sõltumatu takistus, vaid seondub pigem sooviga esitada kaebus mugavalt läbi kohtumaja, mitte otse Tallinna Halduskohtule. Tähtaja ennistamist ei õigusta ka kaebajaga seotud subjektiivsed asjaolud, s.o kaebaja teadmatus ja kogenematus protsessitoimingutes. Vaidlustatud otsuse esimesel lehel resolutsiooni all on olemas vaidlustamisviide koos vaidlustamise korraga. Asja materjalidest ei nähtu mitte ühtegi dokumenti, kust nähtuks, et kaebajale oleks antud lootust, et tema pension arvutatakse ümber. SKA on läbivalt olnud seisukohal, et menetluses pole esitatud tõendeid, mis tõendaks kaebaja eest sotsiaalmaksu tasumist ajavahemikul 1992–1998. Kaebajale on antud võimalus esitada tõendeid sel ajavahemikul sotsiaalmaksu tasumise kohta, kuid see ei tähenda, et talle oleks lubatud pensioni ümberarvutamist. Kaebaja väited arhiivi kolimise kohta ei ole seotud kaebetähtaja järgimisega. Teisisõnu ei ole arhiivide kolimine põhjus, miks kaebaja ei saanud 14.11.2017 otsuse peale esitada kaebust tähtaegselt. Kaebaja on varem enda õigusi kaitsnud haldusasjas nr 3-12-2526. Seega ei saa teda protsessitoimingutes pidada niivõrd kogenematuks, et lugeda seda mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebajal puudub seega mõjuv põhjus kaebetähtaja ületamiseks.
3(5)
3-18-1213 Kaebetähtaja ennistamist ei õigustaks ka asja olulisus kaebaja õiguste jaoks, kuna võimalused tema õiguste kaitseks on vähesed.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.XX palub 18.03.2019 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebaja tervislik seisund on erakordselt halb ja ta ei mõista praegust asjade käiku. Pension on talle määratud ja täiendavalt oleks vaja registrisse kanda vaid tema esitatud leping. Sellest tulenevalt oleks võimalik pension ümber arvutada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
10.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivu vaba (HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9).
11.Kuivõrd vastustaja on 09.01.2019 esitanud halduskohtule seisukoha XX kaebetähtaja ennistamise taotlusele ja määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, ei pea ringkonnakohus vajalikuks veelkordselt vastustaja seisukohta küsida. II
12.Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes vajalikuks neid üle korrata. XX ei ole määruskaebuses esitanud argumente, mida halduskohus ei oleks vaidlustatud määrust tehes juba arvesse võtnud.
13.HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib kohustamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend (HKMS § 47 lg 2). Nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korra järgimise nõue hõlmab ka kohustust pidada kinni vaide esitamise tähtajast (HMS § 75 ja § 79 lg 1 p 3). Kui isik laskis mööda vaide esitamise tähtaja ning seda ei ennistatud, siis ei saa ta kaebusega kohtusse pöördumisel tugineda HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud erandile, vaid kaebetähtajast kinnipidamist kontrollitakse HKMS § 46 lg 1 alusel (nt Riigikohtu 30.08.2017 määrus nr 3-16-519, p 15). Seejuures loetakse kaebetähtaeg möödunuks ka juhul, kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on sellest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega (HKMS § 46 lg 7). Kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib 4(5)
3-18-1213 seda kohtus vaidlustada, siis peab ta mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks ning vaidlustama haldusakti 30 päeva jooksul pärast selle saamist (nt Riigikohtu 10.06.2009 määrus nr 3-3-1-25-09, p 11; 29.04.2009 määrus nr 3-3-119-09, p 16; 28.01.2008 otsus nr 3-3-1-82-07, p 15; 09.05.2007 määrus nr 3-3-1-23-07, p 10).
14.Vaidlust ei ole selles, et SKA 14.11.2017 otsus toimetati kaebajale kätte 21.11.2017. Kaebetähtaeg hakkas kulgema kättetoimetamisele järgnevast päevast. Seega tuli haldusorganile esitada vaie või kohtule kaebus hiljemalt 21.12.2017. Selleks ajaks ei olnud laekunud SKA-le vaiet ega kohtule kaebust.
15.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et vastustaja on kaebaja pöördumisi õiguspäraselt käsitanud märgukirjadena ja neile vastanud. Arvestades, et kaebetähtaeg oli 21.12.2017 ja kaebus esitati 20.06.2018, on kaebus esitatud kaebetähtaega oluliselt rikkudes. Kuna XX ei ole toonud välja mingeid objektiivseid põhjusi, mis võiksid kaebetähtaja möödalaskmist poole aasta võrra õigustada, on halduskohus jätnud tühistamis- ja kohustamiskaebusega kohtusse pöördumise tähtaja põhjendatult ennistamata. Kaebaja on välja toonud kaebuse hilinenult esitamise põhjustena vaid arhiivi kolimise ja suvepuhkuste perioodi. Halvale terviseseisundile viitab XX üldsõnaliselt alles ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses. Eeltoodust olenemata ei ole XX ka määruskaebuses viidanud põhjuslikule seosele kaebetähtaja järgimata jätmise ja halva terviseseisundi vahel.
16.Puutuvalt määruskaebuses esitatud väitesse, et vaja ei ole teha muud kui leping registrisse kanda ja pension ümber arvutada, selgitab ringkonnakohus veelkord, et arhiivimaterjalides puuduvad andmed, et kaebaja eest oleks sotsiaalmaksu tasutud ajavahemikul, mil tal oli autorileping AS-ga Eesti Merelaevandus. Ka Eesti Fotokunsti Ühing ei ole kaebaja eest sotsiaalmaksu tasunud. Sotsiaalfondi materjalides puuduvad andmed samuti selle kohta, et XX oleks tasunud sotsiaalmaksu, kui ta oli registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjaks perioodidel 01.06.1993–31.12.1997 ja 02.01.1998–29.03.2012 ning tegutses tegevusloa alusel. Kaebaja soovitud ajavahemiku osas on pensioniõigusliku staaži arvestamisel oluline sotsiaalmaksu tasumine. See nõue kehtib ühetaoliselt kõigi pensioni taotlejate suhtes.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.