T.R.i kaebus Sotsiaalkindlustusameti 14.11.2017 otsuse nr K32506/2 tühistamiseks ja kohustamiseks pension ümber arvutada
Menetlusosalised
Kaebaja – T.R. Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Silvia Azojan
Menetlustoiming
Kaebetähtaja ennistamise menetluse lõpetamine
taotluse
lahendamine,
RESOLUTSIOON
1.Lugeda, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ning jätta kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.
2.Lõpetada haldusasja nr 3-18-1213 menetlus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (HKMS § 124 lg 3, § 155 lg 5, § 203 lg 1, § 204 lg 1).
ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Tallinna Halduskohtu menetluses on T.R.i kaebus Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 14.11.2017 otsuse nr K32506/2 tühistamiseks ja kohustamiseks arvutada ümber pension. Vaidlustatud otsusega jättis SKA menetluse pensionistaaži lisamiseks uuendamata.
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kohus kahtles 07.12.2018 määruses kaebuse tähtaegsuses. Kaebajal tuli selgitada, millal ta sai kätte SKA 14.11.2017 otsuse ning esitada tähtaja ennistamise taotlus, selgitades ühtlasi tähtaja ületamise põhjuseid.
3.Kaebaja esitas 13.12.2018 e-kirjaga põhjendused tähtaja ületamise kohta, paludes „ringi vaadata ja tühistada varasem tähtaeg ning ennistada kujunenud situatsioonist tulenev“ ja „ennistada kõnealune tähtaeg“. Taotluse kohaselt esitas ta tähtaegselt vajalikud materjalid taotluse registreerimiseks, kuid juhtus olema suvepuhkuste periood, registreerimine ning taotluste esitamine tavakorras oli võimatu. SKA on andnud talle lootust pensioni ümberarvutamiseks, mis tekitas temas segadust. Kaebaja tegutses Haapsalu kohtu soovitusel, esitades taotluse Tallinna Ringkonnakohtule, kuigi hilinemisega. Kaebaja segadus on põhjustatud pensioniametist, kuna korduvalt koliti arhiivi suunal Kärdla-Haapsalu-Pärnu-
3-18-1213 Saaremaa-Pärnu ja anti vastukäivaid lubadusi. Materjali sai kaebaja kätte 14. kuupäeval ja hakkas sellega toimetama pärast laekumist. Esmalt pöördus ta ümberarvestuse tegemiseks pensioniameti Pärnu büroo poole ja siis Kärdla esinduse poole. Kuna asjad jäid seal venima, kaebaja kannatus katkes ja ta pöördus kohtusse.
4.Vastustaja vastas taotlusele 09.01.2019, leides, et kaebaja on kaebetähtaega rikkunud. Vaidlustatud otsus edastati kaebajale tähtkirjaga 21.11.2017. Kaebus on esitatud enam kui kuus kuud pärast kaebetähtaega. Kaebetähtaja võib ennistada, kui esinevad olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ette nähtud ajavahemikul. Tähtaja ennistamist õigustavad reeglina üksnes menetlustoimingu õigeaegset sooritust takistanud objektiivsed tegurid (nt haigus). Tegemist peab olema sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Arusaamatuks jääb viide suvepuhkuste perioodile, kuna kaebetähtaeg lõppes detsembris. Vaidlustatud otsuses on selgelt välja toodud, missuguse otsustuse SKA kaebaja taotluse osas teeb. Otsuses on vaidlustamisviide ja -kord. Kaebaja oli seega teadlik avalduse osas tehtud otsuse sisust ja vaidlustamise võimalustest. Otsuse põhjendustes on selgitatud, et Tallinna Linnakohtu otsus, millega osaliselt rahuldati kaebaja hagi AS Eesti Merelaevandus vastu, ei ole dokument, millega tõendatakse sotsiaalmaksu tasumist.
5.Kaebetähtaja järgimine on üks kaebuse lubatavuse eeldustest. Kaebetähtaja ületamisel kaebust sisuliselt läbi ei vaadata. Kaebetähtaja regulatsiooniga tagatakse ühiskondlik stabiilsus: välditakse olukorda, kus haldusaktid ei jõustu. Kaebetähtaja regulatsioon garanteerib, et vastu võetud lahendused jäävad püsima.
6.Asja materjalidest nähtub järgmist: Kaebajale määrati vanaduspension SKA 26.10.2012 otsusega nr 6.P38-2/5415-25, millega ei arvatud pensioniõigusliku staaži hulka ajavahemikke 30.09.1973–18.12.1987 ja 01.01.1991–31.12.1998. Kaebaja vaidlustas 26.10.2012 otsuse kohtus, mille kohtud jätsid rahuldamata (haldusasi nr 3-12-2526). Kaebaja esitas SKA-le 06.10.2017 avalduse pensioni ümberarvutamiseks. Kaebaja soovis pensioniõiguslikku staaži ajavahemikul 1992–1999 tõendada tunnistajate ütlustega ning Tallinna Linnakohtu 14.09.2000 otsusega tsiviilasjas nr 2/5/31-5927/99, millega rahuldati osaliselt kaebaja hagi AS Eesti Merelaevandus vastu autorilepingust tuleneva leppetrahvi ja viivise väljamõistmiseks. SKA jättis 14.11.2017 otsusega nr K32506/2 menetluse uuendamata, kuna esitatud tõenditest ei nähtunud, et kaebaja eest oleks ajavahemikul 1992–1999 tasutud sotsiaalmaksu, mis on pensioniõigusliku staaži arvestamise aluseks. Tallinna Halduskohtus registreeriti 20.06.2018 T.R.i kaebus, millest nähtus tahe vaidlustada SKA otsus, millega jäeti menetlus pensionistaaži lisamiseks uuendamata.
7.SKA 14.11.2017 otsus on haldusakt, millest vabanemiseks on asjakohane esitada tühistamiskaebus. Kuna kaebaja soovib, et tema pension ümber arvutataks, on sobiv nõuda ka vastustaja kohustamist. Need nõuded on kaebaja esitanud ja need nõuded on kohtu menetluses. Tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 46 lg 1). Haldusakt tuli teha teatavaks kättetoimetamisega. 14.11.2017 otsus toimetati kaebajale kätte 21.11.2017 (vastustaja 09.01.2019 vastus, tl 103). Kaebetähtaeg hakkas kulgema kättetoimetamisele järgnevast päevast. Seega tuli haldusorganile esitada vaie või kohtule kaebus hiljemalt 21.12.2017. Selle ajaks ei olnud laekunud SKA-le vaiet ega kohtule kaebust. Kaebus registreeriti halduskohtus alles 20.06.2018. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja on pärast otsuse tegemist olnud SKA-ga kirjavahetuses (vastustaja 16.08.2018 vastus): 08.01.2018, 28.01.2018, 01.02.2018. SKA-le ei saa ette heita, 2(5)
3-18-1213 et ta ei käsitlenud kirju vaidena, kuna vaide esitamise tähtaeg oli selleks ajaks möödunud. Tegemist ei ole sarnase olukorraga, nagu on kirjeldatud Riigikohtu 04.04.2003 määruses haldusasjas nr 3-3-1-32-03. Viidatud asjas oli Riigikohus seisukohal, et kui vaideorganile esitatakse vaidetähtaja jooksul tahteavaldus haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, tuleb eeldada, et isik soovib esitada vaiet isegi siis, kui seda ei ole vaidena pealkirjastatud või viidatud haldusmenetluse seadusele (p 16). Kaebaja pöördus SKA poole pärast vaide esitamise tähtaja lõppu, seega ei pidanud tema pöördumisi käsitama vaidena. Vastustaja on kaebaja pöördumisi õiguspäraselt käsitanud märgukirjana ja neile vastanud. Arvestades, et kaebetähtaeg oli 21.12.2017 ja kaebus esitati 20.06.2018, on kaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes.
8.Kaebaja on esitanud taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Taotluse kohaselt oli suvepuhkuste perioodi tõttu taotluse registreerimine võimatu. Enda sõnul talitas kaebaja vastavalt Haapsalu kohtu juhendile. Kaebaja heidab vastustajale ette, et talle on antud lootust pensioni ümberarvestamiseks, kuid seda ei ole tehtud. Vastustaja vaidleb tähtaja ennistamisele vastu, leides, et kaebajal puudus tähtaja ületamiseks mõjuv temast sõltumatu põhjus.
9.Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (HKMS § 71 lg 1). Kaebetähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus ning see on lubatav erandjuhul õiglase tulemuse saavutamiseks, s.o kui esinesid olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajavahemiku jooksul. Isiku eelduslikult rikutud õigus peab ka üles kaaluma õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. Sellised takistused on ennekõike objektiivselt hinnatavad. Näidisloetelu isikust sõltumatutest takistustest on sätestatud HKMS § 150 lg-s 1 – need on eelkõige lühiajalised toimimiskatkestused, nagu liikluskatkestus, ootamatu haigus, lähedase isiku surm või muud isiku tegevusest ja tahtest sõltumatud tegurid. Mõjuva põhjusega HKMS § 150 lg 1 tähenduses ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Isiku teadmatusest ja kogenematusest tulenev kaebetähtaja rikkumine õigustab tähtaja ennistamist vaid erandlikel juhtudel. Sel põhjusel on kohtupraktikas kaebetähtaeg ennistatud, kui isik ei saanud aru kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest. Üldjuhul peab isik olema siiski piisavalt hoolikas, et selgitada välja vaidluse algatamise kord ja menetlustähtajad ning mõistma nende rangust. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid, nagu protsessiõigusliku küsimuse keerukust, kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemusest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt nt Riigikohtu 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02 ja 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17).
10.Kuigi HKMS § 150 lg-s 1 sätestatud loetelu pole ammendav, ei nähtu materjalidest, et kaebuse õigeaegset esitamist oleks takistanud mõni kaebajast sõltumatu asjaolu, nagu loodusõnnetus, haigus või muu lühiajaline toimimispiirang. Suvepuhkuste periood seondub ajaga alates juunist, kaebus tuli esitada 2017. a detsembris, seega ei saanud see mitte mingil juhul takistada kaebuse õigeaegset esitamist. Samuti ei ole see objektiivne kaebajast sõltumatu takistus, vaid seondub pigem sooviga esitada kaebus mugavalt läbi kohtumaja, mitte otse Tallinna Halduskohtule. Tähtaja ennistamist ei õigusta ka kaebajaga seotud subjektiivsed asjaolud, s.o kaebaja teadmatus ja kogenematus protsessitoimingutes. Vaidlustatud otsuse esimesel lehel resolutsiooni all on olemas vaidlustamisviide koos vaidlustamise korraga. Asja materjalidest ei nähtu mitte ühtegi dokumenti, kust nähtuks, et kaebajale oleks antud lootust, et tema pension arvutatakse ümber. SKA on läbivalt olnud seisukohal, et menetluses pole esitatud tõendeid, mis tõendaks kaebaja eest sotsiaalmaksu tasumist ajavahemikul 1992–1998. Kaebajale on antud võimalus esitada tõendeid sel ajavahemikul sotsiaalmaksu tasumise kohta, kuid see ei tähenda, et talle oleks lubatud pensioni ümberarvutamist. Kaebaja väited arhiivi 3(5)
3-18-1213 kolimise kohta ei ole seotud kaebetähtaja järgimisega. Teisisõnu ei ole arhiivide kolimine põhjus, miks kaebaja ei saanud 14.11.2017 otsuse peale esitada kaebust tähtaegselt. Kaebajat ei saa ka protsessitoimingutes pidada täiesti kogenematuks. Kaebaja on varem enda õigusi kaitsnud haldusasjas nr 3-12-2526. Seega ei saa teda protsessitoimingutes pidada niivõrd kogenematuks, et lugeda seda mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamiseks. Kohtu hinnangul puudub kaebajal seega mõjuv põhjus kaebetähtaja ületamiseks.
11.Kaebetähtaja ennistamist ei õigustaks ka asja olulisus kaebaja õiguste jaoks, kuna võimalused tema õiguste kaitseks on vähesed. Pension määratakse riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) alusel. RPKS § 7 lg-s 1 sätestatakse, et õigus vanaduspensionile tekib isikul, kes on saanud 65-aastaseks ja kellel on 15 aastat Eestis omandatud ja RPKS §-s 27 sätestatud pensionistaaži. RPKS § 27 lg 1 kohaselt on pensionistaaž aeg, mil pensionikindlustatu oli hõivatud riiklikule pensionile õigust andva tegevusega. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt jaguneb pensionistaaž pensioniõiguslikuks staažiks, mida arvestatakse kuni 31.12.1998, ja pensionikindlustusstaažiks, mida arvestatakse alates 01.01.1999. Praegu vaidlevad pooled pensioniõigusliku staaži arvestamise üle. Pensioniõigusliku staaži hulka arvestatakse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu (RPKS § 28 lg 1). Pensioniõigusliku staaži hulka arvestatakse samuti loomeliitude ja kutseühingute liikmete tegevuse aeg alates loometegevuse algusest. Alates 01.01.1991 arvestatakse nende isikute loometegevuse aeg staaži hulka, kui maksti sotsiaalmaksu (RPKS § 28 lg 2). Alates 01.01.1991 on pensioniõigusliku staaži arvestamisel seega oluline, kas isiku eest maksti sotsiaalmaksu või mitte. Pensioniõiguslikku staaži – sotsiaalmaksu tasumist – tõendatakse sotsiaalministri 27.12.2012 määruses nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“ (määrus nr 59) sätestatud dokumentidega. Määrusest nähtub, et reeglina tõendatakse pensioniõiguslikku staaži tööraamatuga. Kui tööraamatus vastavad kanded puuduvad, võib seda teha muu määruse nr 59 § 2 lg-s 2 sätestatud dokumendiga, milles on andmed töötamise aja kohta. Sama sätte lõikest 6 tuleneb, et kui pensioniõiguslikku staaži soovitakse tõendada tsiviilõigusliku lepinguga, arvestatakse staaži hulka lepingu täitmiseks kulunud ajavahemik. Määruse nr 59 §-s 3 sätestatakse loomeliitude ja kutseühingute tegevust tõendavate dokumentide loetelu. Alates 01.01.1991 tõendatakse loometegevuse aega teatisega, kust nähtub sotsiaalmaksu tasumine loomeliitude ja kutsühingute liikmete poolt või eest. Pensionistaaži tõendamist tunnistaja ütlustega on määruse nr 59 § 28 alusel piiratud juhtudega, mil andmed töötamise kohta pole säilinud ning mittesäilimist tõendatakse arhiiviteatise või muu pädeva asutuse tõendiga. Kaebaja esitas SKA-le avalduse, tõendamaks pensioniõiguslikku staaži ajavahemikul 1992– 1998 tunnistajate ütlustega ja Tallinna Linnakohtu 14.09.2000 otsusega tsiviilasjas nr 2/5/315927/99, millega rahuldati tema hagi AS Eesti Merelaevandus vastu autorilepingust tuleneva leppetrahvi ja viivise väljamõistmiseks. SKA leidis, et menetluse uuendamise alused puuduvad. Vaidlus puudub, et kaebaja tööraamatus puuduvad kanded ajavahemiku 1992–1998 kohta. Tallinna Ringkonnakohus nõustus oma 02.11.2018 määruses SKA-ga, et kaebaja ja AS Eesti Merelaevandus vahel sõlmitud autorilepingu kohta tehtud kohtuotsusega ei saa sotsiaalmaksu tasumist tõendada (p 17). Kohtuotsus ei ole töötamist tõendav dokument määruse nr 2 lg 2 tähenduses. Samuti ei nähtu kohtuotsusest, et lepinguga oleks tellija kohustunud maksma sotsiaalmaksu. Tunnistajate ütlustega saab pensioniõiguslikku staaži tõendada juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud ja selle kohta on arhiiviteatis või muu pädeva asutuse väljastatud tõend. Praegu tunnistajate ütluste kasutamiseks alused puuduvad. Andmete puudumine ei tähenda, et need andmed oleks hävinenud või muul viisil mittesäilinud.
4(5)
3-18-1213 Asja materjalidest nähtub, et Sotsiaalfondi arhiivimaterjalides puuduvad andmed, et kaebaja eest oleks sotsiaalmaksu tasutud ajavahemikul, mil tal oli autorileping AS-ga Eesti Merelaevandus. Ka Eesti Fotokunsti Ühing ei ole kaebaja eest sotsiaalmaksu tasunud. T.R. oli registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjaks 01.06.1993–31.12.1997, 02.01.1998–29.03.2012 ja ta tegutses tegevusloa alusel. Individuaaltöötajana tuli tal enda eest sotsiaalmaksu tasuda Sotsiaalfondi enda määratud suuruses, kui ta soovis, et talle laieneks riiklik sotsiaalkindlustus (Eesti Vabariigi sotsiaalmaksu seadus § 1 lg-d 2 ja 3, § 3 lg 2 – RT 1990, 9, 102). Sotsiaalfondi materjalides sellised andmed puuduvad. Kohtule on esitatud ka MTA 22.10.2012 tõend nr 88/053670 maksuvõlgade puudumise kohta. SKA on kaebajale õigesti selgitanud, et MTA-l ei saanud enne 1999. aastat tasutud sotsiaalmaksu kohta andmeid olla. Kuni 1999. aastani haldasid sotsiaalmaksu kohalikud pensioniametid. Maksuametile anti sotsiaalmaksu administreerimine 1999. a. Seega oli kõigi isikute saldo 01.01.1999 seisuga 0. Kaebaja soovitud ajavahemiku osas on pensioniõigusliku staaži arvestamisel oluline sotsiaalmaksu tasumine. See nõue kehtib ühetaoliselt kõigi pensioni taotlejate suhtes. Sellel, kas kaebaja on rahvusvaheliselt tunnustatud loomeinimene, ei ole pensioni arvestamisel tähtsust.
12.HKMS § 124 lg-s 2 sätestatakse, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kaebetähtaja ületamine ja kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata jätmine vastavalt HKMS § 124 lg-le 2 on HKMS § 152 lg 1 p-s 2 sätestatud menetluse lõpetamise aluseks. Kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes. Kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus lõpetab määrusega haldusasja menetluse.