3.Jätta XXX esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
Edasikaebamise kord
Muud selgitused Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Vangla 17.08.2018 käskkirjaga nr 6-1/925 kohaldas alates 18.08.2018 XXX suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist.
2.Tartu Vangla 11.09.2018 protokollis otsustas jätkata Tartu Vangla 17.08.2018 käskkirjaga nr 6-1/925 kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist.
Tartu Vangla 10.10.2018 protokollis otsustas jätkata Tartu Vangla 17.08.2018 käskkirjaga nr 6-1/925 kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist.
4.XXX esitas Tartu Vanglale 23.10.2018 vaide, mille Tartu Vangla saatis samal päeval tõlkesse.
5.Tartu Halduskohtusse saabus 23.10.2018 XXX kaebus Tartu Vangla 11.09.2018 täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise akti nr 6-1/925 tühistamiseks. Kaebaja palub kohaldada esialgset õiguskaitset ja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest. Kohtu seisukoht
6.Kohus otsustab esmalt kaebuse tagastamise (I) ning seejärel käsitleb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust (II). I
7.XXX eesmärgiks kaebuse esitamisel on, et tema suhtes ei kohaldataks täiendavaid julgeolekuabinõusid. Sel põhjusel nõuab XXX Tartu Vangla 11.09.2018 otsuse tühistamist. Tartu Vangla 11.09.2018 ja 10.10.2018 otsused ei ole aga haldusaktid, mida saaks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 1 alusel tühistada. Tegemist on menetlustoimingutega, millega vangla otsustas Tartu Vangla 17.08.2018 käskkirja nr 6-1/925 alusel täiendavate julgeolekuabinõude jätkuva kohaldamise. Samuti, käesolevalt kohaldatakse jätkuvalt täiendavaid julgeolekuabinõusid Tartu Vangla 10.10.2018 otsusest ning mitte 11.09.2018 otsusest lähtudes. Seega isegi, kui oleks võimalik tühistada Tartu Vangla 11.09.2018 otsus, kehtiks sellele järgnev 10.10.2018 otsus.
8.Kaebajal oleks HKMS § 37 lg 2 p 6 alusel võimalik nõuda Tartu Vangla 11.09.2018 ja 10.10.2018 otsuste õigusvastasuse kindlakstegemist, kuid kohus ei pea asjakohaseks kaebajat nimetatud nõudele suunata, kuna kaebajal puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus. HKMS § 45 lg 2 esimese lause kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Käesoleval juhul esinevad aga tõhusamad vahendid, millega kaebajal on võimalik saavutada täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamine.
9.Kaebaja õiguste kaitseks oleks tõhusam nõuda Tartu Vangla 17.08.2018 käskkirja nr 6-1/925 tühistamist, kuid selles osas ei ole kaebajal läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 5, mille kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Käesolevalt on vaide esitamise tähtaeg arvatavasti ka juba möödunud, kuna haldusmenetluse seaduse (HMS) § 75 kohaselt tuleb vaie haldusaktile või toimingule esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. Ka 23.10.2018 esitatud vaie on Tartu Vangla 17.08.2018 käskkirja nr 6-1/925 suhtes esitatud hilinenult.
10.Kõige otstarbekam on kaebajal esitada vanglale taotlus haldusmenetluse uuendamiseks ja Tartu Vangla 17.08.2018 käskkirja nr 6-1/925 kehtetuks tunnistamiseks, lähtudes Riigikohtu halduskolleegiumi 19.05.2017 otsuse nr 3-3-1-10-17 p-st 21. VangS § 69 lg 3 kohaselt lõpetatakse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, kui langevad ära nende kohaldamise tinginud sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud asjaolud. Asjaolude äralangemisel peab vangla viivitamata omal algatusel haldusmenetluse uuendama ja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja kehtetuks tunnistama (HMS § 44 lg 1 p 1, § 65 lg 3 ja § 68 lg 1) (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 13.11.2014 otsus nr 3-3-1-44-14, p 14). Kui vangla seda ei tee, on kinnipeetaval õigus pöörduda vangla poole menetluse uuendamise ja käskkirja kehtetuks tunnistamise taotlusega. Kui kinnipeetava taotlust ega vaiet ei rahuldata, saab kinnipeetav pöörduda halduskohtusse. Vaide- või kohtumenetluse ajal saab kinnipeetav halduskohtult taotleda esialgset õiguskaitset.
11.HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kuna kaebaja poolt taotletav eesmärk ei ole käesolevalt halduskohtumenetluses saavutatav ka kaebuse rahuldamise korral, tagastab kohus XXX kaebuse eeltoodud alusel.
12.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II
13.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 15 eurot. XXX on esitanud riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta (s.o 22.06.2018 kuni 21.10.2018) nähtub, et tema laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on ebapiisav, lähtudes HKMS § 112 lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu 12.04.2016 kohtuotsusest nr 3-3-1-35-15, mistõttu kohus vabastab kaebaja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
14.Kohus mõistab, lähtudes HKMS § 2 lg-st 4, mille kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, et kaebaja nõuab esialgse õiguskaitse korras täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise peatamist, s.t HKMS § 251 lg 1 p 1 alusel Tartu Vangla 17.08.2018 käskkirja nr 6-1/925 täitmise peatamist.
15.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
16.Kohus peab taotluse sisulist lahendamist võimalikuks, kuna Riigikohtu halduskolleegiumi 17.05.2017 määruse nr 3-3-1-88-16 p 15 kohaselt ka kaebuse tagastamise korral on esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik. Samuti on kaebaja vanglale 23.10.2018 esitanud vaide, mille täpne sisu ei ole vanglale veel teada, kuid mis on eeldatavalt seotud kaebuse asjaoludega.
17.Kaebaja ei ole HKMS § 250 lg-st 2 lähtudes esialgse õiguskaitse taotlust põhistanud, kuid kohtule on äratuntav esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja liikumis- ja suhtlemisvabadust on piiratud, kehakultuuriga tegelemine on keelatud ning kaebaja on paigutatud eraldatud lukustatud kambrisse. On mõistetav, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine põhjustab kaebajale teatud ebamugavusi. Samas, Tartu Vangla 11.09.2018 otsusest nähtuvalt sooritab kaebaja meelega rikkumisi, et olla kinnises kambris, kuna siis saab paremini kohtuasjadega tegeleda ja avatud osakonnas ei oleks niikuinii kellegagi suhelda.
18.Kuigi kohus peab esialgse õiguskaitse taotlust piisaval määral HKMS §-st 250 lähtudes nõuetekohaseks ning ei välista esialgse õiguskaitse vajadust ega põhivaidluse eduväljavaateid seoses täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õiguspärasusega, ei pea kohus võimalikuks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist.
19.Riigikohtu halduskolleegiumi 22.09.2014 kohtumääruse nr 3-3-1-59-14 p 19 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse menetluses vältida põhivaidluse äraotsustamist. Ka see põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, vaid seda tuleb arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud. Kaebaja üheks eesmärgiks põhivaidluses on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamine ning kui kohus rahuldaks kaebaja samasisulise nõude esialgse õiguskaitse korras, saavutaks ta selles osas ka põhivaidluse eesmärgi. Sisuliselt tuleks asi aga otsustada põhivaidluse menetluse käigus, kuna vastupidine võib tekitada olulist kahju avalikule huvile.
20.Tartu Vangla 17.08.2018 käskkirja nr 6-1/925 kohaselt kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna kaebaja suhtes on 2018. aastal registreeritud kokku ligi 58 rikkumist,
mis hõlmasid endas korralduste eiramist, keelatud esemete enda juures hoidmist ning ebaviisakat käitumist ametnike suhtes. Vangla hinnangul on kaebaja süstemaatiline distsipliinirikkuja, kelle käitumine on muutunud vangla julgeolekut ohustavaks. Lisaks nähtub Tartu Vangla 11.09.2018 ja 10.10.2018 otsustest, et kaebaja on jätkuvalt rikkumisi toime pannud. Kohus nõustub vanglaga ning leiab, et kaebaja käitumine on suureks ohuks vangla julgeolekule ning tema avatud osakonda paigutamine ja tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise peatamine, ei ole käesolevas menetlusstaadiumis võimalik. Riigikohtu halduskolleegiumi 04.06.2018 otsuse nr 3-15-2943 p 16 kohaselt ei saa täiendavate julgeolekuabinõude eesmärgist tulenevalt nende kohaldamist lõpetada pelgalt kaebaja õiguste riive leevendamiseks, sest vangla julgeoleku tagamise vajadus võib olla kaalukam kui kinnipeetava kohustus taluda talle seatud lisapiiranguid (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 19.05.2017 otsus nr 3-3-1-10-17, p 18.4).
21.Arvestades eeltoodut ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud ning kohus jätab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.