lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-1523/7

Korrakaitse › Liiklus

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja · 29.10.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-1523/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Liiklus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.10.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1000
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Enno Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2018, Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-18-1523 Y.Y kaebus Politsei ja Piirivalveameti 12.07.2018 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse tühistamise või alternatiivselt selle õigusvastasuse tuvastamiseks ning Politsei ja Piirivalveameti toimingu, millega keelduti protokolli koopia väljastamisest, õigusvastasuse tuvastamiseks, samuti Prokuratuuri toimingu, millega keelati kaebajale 12.07.2018 protokolli koopia väljastamisest, õigusvastasuse tuvastamise nõudes

Haldusasi

Menetlustoiming

RESOLUTSIOON

Kaebuse tagastamine

1.Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult;
2.Saata käesoleva määruse ärakiri kaebajale

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Politsei- ja Piirivalveameti Kuressaare politseijaoskonna ametnik X.X koostas 12.07.2018 Y.Y-le sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, kuna Y.Y juhtis mootorsõidukit (reg.märgiga QQQ) alkoholijoobes. Y.Y kõrvaldati sõiduki juhtimiselt 12.07.2018 kell 21.32 kuni kainenemiseni.
2.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Y.Y esitas 31.07.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse järgmiste nõuetega: 1) tühistada täielikult Politsei- ja Piirivalveameti ametniku X.X 12.07.2018 otsus Y.Y ’i sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise kohta; 2) juhul kui kohus leiab, et punktis 1 nimetatud otsuse tühistamiseks puudub alus, siis alternatiivselt tuvastada Politsei- ja Piirivalveameti ametniku X.X 12.07.2018 otsuse Y.Y ’i sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise kohta tühisus või õigusvastasus; 3) tuvastada Politseija Piirivalveameti toimingu õigusvastasus 12.07.2018 Y.Y ’i toimetamisel metsast Kuressaare politseijaoskonda ning tema allutamisel tõendusliku alkomeetriga joobe tuvastamisele materiaalõigusliku aluse puudumise tõttu; 4) tuvastada Politsei- ja Piirivalveameti 27.07.2018 toimingu õigusvastasus Y.Y-le kui haldustoimingule allutatud isiku nõudmise täitmisest keeldumisel 12.07.2018 haldustoimingu protokolli koopia väljastamiseks tõendusliku alkomeetri kasutamise kohta; 5) tuvastada Prokuratuuri toimingu õigusvastasus Politsei- ja Piirivalveametile kui haldusorganile 27.07.2018 ebaseadusliku korralduse andmisel, mis seisneb seadusevastases käsus Politseiametile keelduda Y.Y-le kui haldustoimingule allutatud isikule väljastamast 12.07.2018 protokolli koopiat tõendusliku alkomeetri kasutamise kohta.

Kaebaja leidis, et 12.07.2018 otsus tema kõrvaldamise kohta sõiduki juhtimiselt ei ole õiguspärane, kuna see ei ole antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja ei ole sellega kooskõlas. Kaebaja selgitab, et politseiametnikuga kohtudes liikus ta jalgsi metsas ning tal ei olnud kavatsust ühtegi sõidukit juhtima asuda. Kaebaja oli metsas küll õlut joonud, kuid helistanud juba enne elukaaslasele, et viimane tuleks talle kellegagi järgi, et ära transportida tee äärde pargitud sõiduk. Kohtumenetluses suudab kaebaja seda faktiväidet tõendada dokumentaalselt ja tunnistaja ütlustega. Lisaks sellele ei tuvastanud politseiametnik temal joobeseisundit, märkides otsusesse vaid paljasõnaliselt, et „juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes“. Koos kaebusega esitati ka taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks väljastada viivitamata Y.Y-le koopia 12.07.2018 protokollist tõendusliku alkomeetri kasutamise kohta.

3.Tallinna Halduskohus jättis 31.07.2018 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, kuna sellise taotluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kohus märkis, et kriminaalmenetluse seadustiku § 341 lg 3 kohaselt otsustab kahtlustatava õiguse üle tutvuda kriminaalmenetluse tõenditega prokuratuur. Olukorras, kus kahtlustatava tutvumine tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga toimub pärast prokuratuuri poolt kriminaalasja kohtueelse menetluse lõpuleviiduks tunnistamist, puudub isikul õigus nõuda nimetatud protokolli väljastamist halduskohtumenetluses esialgse õiguskaitse korras (tl 24).

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Antud juhul nähtub kaebusele lisatud materjalist, et olukorra pinnalt, mida kaebaja kirjeldas, viiakse või viidi kriminaalasja nr WWW raames läbi kriminaalmenetlust ja kaebajale on esitatud KarS § 424 lg 1 alusel kahtlustus mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Seega hinnatakse kaebaja väidet selle kohta, et ta oli metsas ning ei juhtinud sellele eelnevalt sõidukit alkoholijoobes, vastava kriminaalmenetluse raames, aga samuti seda kas joobeseisund oli õiguspäraselt tuvastatud või mitte. Mis puutub kahtlustava õigusesse tutvuda tõenditega, siis seda ning sellega seonduvat pädevust on selgitatud kaebajale ka Tallinna Halduskohtu 31.07.2018 määruses, millega jäeti vastav õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vastavalt KrMS § 34 1 lg 3 otsustab kahtlustatava juurdepääsu võimaldamist tõenditele prokuratuur. Kriminaalasjaga seostuvate otsustuste ja toimingute vaidlustamine halduskohtu pädevusse ei kuulu. Kaebamist uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse peale reguleerivad kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvid 228 kuni 232. Seega on sellekohane menetluskord seaduses ette nähtud ning taoline vaidlus halduskohtu pädevusse ei kuulu, mis tähendab seda, et kaebus tuleb selles osas tagastada.
5.Lisaks muudele otsustustele, on kaebaja vaidlustanud ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust, kuid taolises situatsioonis võidakse ka seda kriminaalmenetluse raames hinnata. Samas on võimaldatud kaebajal seda siiski ka halduskohtumenetluse raames vaidlustada ning otsuses on sellekohane vaidlustamisviide. Teisalt avaldub selles teistsugune eesmärk ehk eesmärgiks on kõrvaldada võimalik liiklusoht (alkoholitarvitamise tunnustega isiku eemaldamine sõiduki juhtimiselt, et vältida tema põhjustatavat liiklusohtu), mitte kaebajat karistada. Otsusest nähtuvalt kõrvaldati kaebaja sõiduki juhtimiselt alates 12.07.2018 kell 21.32 kuni kainenemiseni. Selles ei ole ka vaidlust, et kaebaja tarvitas sel õhtul alkoholi, mistõttu ei oleks olnud mootorsõiduki juhtimisele asumine koheselt võimalik. Ülejäänud etteheited seostuvad aga kriminaalmenetluse raames antavate hinnangutega ja menetluslike otsustustega. Kohus eeldab, et praeguseks on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse tegemise aluseks olnud asjaolud ära langenud, mis tähendab seda, et haldusakti

kehtivus on HMS § 61 lg 2 alusel lõppenud. Vaidlusalusel otsusel puuduvad sellised tagajärjed, mis võiksid kaebaja õigusi ka edaspidi mõjutada. Haldusasja materjalist ei nähtu kas kaebaja suhtes kehtib praegu sõiduki juhtimise keeld, aga kui see ka kehtib, siis ei põhine see enam 12.07.2018 otsusel. Haldusasja materjalist ei nähtu ka kaebaja selget eesmärki, mida ta soovib kehtetu otsustuse tühistamise või õigusvastasuse tuvastamisega saavutada. Siinkohal peab kohus vajalikuks selgitada, et vastavalt HKMS § 45 lg-st 2 on tuvastamiskaebuse esitamine lubatav vaid piiratud juhtudel. Praegusel juhul ei nähtu, kuidas tuvastamiskaebuse esitamine kaebaja õigusi kaitseks. Olukorras, kus sõiduki juhtimise õigus vastaval ajahetkel puudus, ei saaks sellekohane piirang ka kaebaja õigusi rikkuda. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 punktidele 1, 2 ja 21 võib kaebuse (teatava nõude või teatavate nõuete osas) tagastada ka sel juhul kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki või kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Antud juhul ongi tegemist taolise situatsiooniga ning seega tuleb kaebus tervikuna tagastada. Kaebeõiguse ilmselge puudumine eelnimetatud nõude osas võib olla küll vaieldav, kuid kaebuse tagastamise aluseks on ka HKMS § 121 lg 2 p-d 2 ja 21, mida tuleb lugeda samuti piisavaks.

6.Kaebus tuleb küll tagastada kuid vastavalt HKMS § 43 lg 2 ei võta see kaebajalt olukorra muutumise või kriminaalmenetluse läbiviimise järgselt vajadusel selleks ettenähtud korras asjassepuutuvate nõuetega uuesti kohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium