Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Elle Kask
Määruse tegemise aeg ja koht 26.10.2018, Tallinn Haldusasja number
3-18-1383
Haldusasi
L.T. kaebus.
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kätte toimetamisest.
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) 02.07.2018 otsusega nr 15.2-15/314-3 jättis läbi vaatamata ja lõpetas menetluse L.T. taotluse osas Eesti kodakondsusest vabastamiseks, kuna taotlus oli puudusega ja L.T. ei kõrvaldanud tähtaegselt taotluses esinenud puudust. L.T. esitas 11.07.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles on esitanud taotluse enda Eesti kodakondsusest vabastamiseks, märkides „nõuan ametlikku lindpriiks tunnistamist“. 10.08.2018 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta. Kohus selgitas kaebajale halduskohtu pädevust seonduvalt kaebuse esemega. Samuti selgitas kohus, milliste nõuete esitamisega oleks kaebajal võimalik halduskohtus oma õigusi kaitsta. Kaebajal tuli tasuda ka seaduses ettenähtud riigilõiv 15 eurot. 10.08.2018 edastas kaebaja vastuse kohtumäärusele. Kaebaja esitas ka tõendi riigilõivu tasumise kohta. Samuti esitas kaebaja koos vastusega haldusasja nr 3-18-169 menetluses esitatud menetlusdokumendid (kaebus seoses tervishoiuteenuse osutamisega koos lisadega).
Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 sätestab, et
halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. 25.05.2018 esitas L.T. PPA-le elektronposti teel taotluse Eesti kodakondsusest vabastamiseks. Kuna taotlus oli puudusega, siis andis PPA L.T.le tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. L.T.l tuli PPA-le esitada dokument, mis tõendab, et ta on saanud mõne muu riigi kodakondsuse või saab selle Eesti kodakondsusest vabastamise tõttu. Kuna L.T. teatas PPA-le, et tal ei ole muu riigi kodakondsust ja isik ei soovi astuda mingeid samme selleks, et muu riigi kodakondsust saada, siis jättis PPA 02.07.2018 (nr 15.2-15/314-3) taotlus läbi vaatamata, kuna L.T. ei kõrvaldanud taotluses esinevat puudust. Kaebuses halduskohtule on L.T. esitanud taotluse enda Eesti kodakondsusest vabastamiseks, märkides „nõuan ametlikku lindpriiks tunnistamist“. Kohus jättis kaebuse käiguta, et selgitada kaebajale halduskohtu pädevust ja kaebaja võimalusi oma õiguste kaitsmisel halduskohtus. Kohus selgitas, et halduskohus ei saa teha otsust, millega kaebajalt Eesti kodakondsus ära võtta, kuna see ei kuulu halduskohtu pädevusse. Täiendavalt kohus selgitas, et kaebajal on võimalik muuta nõuet, taotledes PPA 02.07.2018 taotluse läbi vaatamata jätmise nr 15.2-15/314-3 tühistamist ja kohustamist, vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi, sest halduskohus saab kontrollida, kas PPA on õiguspäraselt jätnud kaebaja taotluse läbi vaatamata. Vastuses kohtumäärusele on kaebaja teatanud, et PPA 02.07.2018 otsuse tühistamine ei ole võimalik, kuna PPA on järginud seadust. Seejuures kaebaja kinnitas, et jääb enda juure, et ta tuleb vabastada Eesti kodakondsusest, märkides: „MINA NÕUAN KODAKONDSUSEST VABASTAMIST“. Lisaks leiab kaebaja, et kuna kodakondsusest vabastab Vabariigi Valitsus, siis järelikult peab halduskohus pöörduma valitsuse poole ja nõudma selgitusi seoses kaebajaga toimunuga. Eeltoodust nähtub, et kaebaja ei ole soovinud kaebuse nõuet muuta ning taotleb jätkuvalt enda Eesti kodakondsusest vabastamist. Sellega seoses kohus selgitab, et Kodakondsuse seaduse § 24 lg 1 kohaselt dokumendid Eesti kodakondsusest vabastamiseks esitatakse Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutusele või Eesti välisesindusele, kui isik elab püsivalt välisriigis. Selleks volitatud valitsusasutuseks on Politsei- ja Piirivalveamet. Kodakondsuse seaduse § 23 lg 2 sätestab, et Eesti kodakondsusest vabastamise taotluses esitatavate andmete ja taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse esitamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Antud juhul on selleks siseminister. Siseministri 18.12.2015 määrusega nr 74 „Kodakondsuse seaduses sätestatud menetlustes esitatavate andmete ja dokumentide loetelu“ § 2 kohaselt taotluse Eesti kodakondsuse saamiseks, Eesti kodakondsuse taastamiseks, Eesti kodakondsusest vabastamiseks või Eesti kodakondsusest loobumiseks esitab isik (taotleja) Politsei- ja Piirivalveametile kohapeal. Posti teel või elektrooniliselt võib taotluse esitada isik, kellele on Eesti Vabariigis eelnevalt välja antud isikut tõendav dokument. Kui isik elab püsivalt välisriigis, võib ta Eesti kodakondsusest vabastamise taotluse esitada ka Eesti välisesindusele. Kodakondsuse seaduse § 25 lg 2 sätestab, et Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutus väljastab isikule tema dokumentide registreerimise ja menetlusse võtmise kohta tõendi, mille vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kodakondsuse seaduse § 25 lg 3 kohaselt Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutus esitab isiku dokumendid ühe aasta jooksul nende registreerimise päevast arvates Vabariigi Valitsusele Eesti kodakondsusest vabastamise otsustamiseks.
Seega on Eesti kodakondsusest vabastamise otsustuspädevus Vabariigi Valitsusel. Vabariigi Valitsus annab korralduse isiku kodakondsusest vabastamise kohta, millest PPA teavitab taotlejat kirjaga. Eeltoodust nähtub, et Eesti kodakondsusest vabastamise otsustamise kohta on kehtestatud kindel protseduuriline kord. Juhul, kui kaebaja taotlus, mille ta esitab PPA-le, ei vasta siseministri määruses nr 74 kehtestatud nõuetele, siis ei saa PPA edastada taotlust Vabariigi Valitsusele taotluse osas otsustuse langetamiseks (korralduse tegemiseks). Kuna Vabariigi Valitsusele edastab taotleja nõuetekohase taotluse PPA, siis ei saa nõuetele mittevastava taotluse Vabariigi Valitsusele edastamist taotleda halduskohtult, st kaebajal puudub subjektiivne õigus seda nõuda. Ka ei kuulu halduskohtu pädevusse kaebaja Eesti kodakondsusest vabastamine. Seega ei saa kaebaja taotleda, et halduskohus kaebaja Eesti kodakondsusest vabastaks. Kehtivat korda ei muudaks ka asjaolu, kui kohus küsiks Vabariigi Valitsuselt kaebaja kohta selgitusi, sest kehtivad õigusnormid on kõigile Eesti kodanikele täitmiseks kohustuslikud. Kuna antud juhul kaebaja taotlus ei vastanud kehtestatud nõuetele ja kaebaja taotluse puudust ei kõrvaldanud, siis jättis PPA kaebaja taotluse õiguspäraselt läbi vaatamata. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu halduskohtu pädevusse kaebaja taotluse (Eesti kodakondsusest vabastamiseks) sisuline lahendamine. Eeltoodud põhjendustel tagastab kohus kaebuse selle esitajale läbivaatamatult HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale. Kuna kohus tagastab kaebuse selle esitajale, siis kuulub kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot kaebajale tagastamisele. Täiendavalt selgitab kohus, et kohtule esitatud haldusasja nr 3-18-169 menetlusdokumendid ja muud lisad (sh võõrkeelsed) jätab kohus tähelepanuta kui asjassepuutumatud, samuti ei võta kohus seisukohta ega analüüsi kaebaja väiteid seonduvalt tema terviseandmete parandamisega, kuna see väljub käesoleva kaebuse esemest ning kohus on haldusasjas nr 3-18-169 kaebust seonduvalt tervishoiuteenuse osutamisega ja terviseandmete parandamisega juba lahendanud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.