X kaebus Tartu Vangla 04.04.2018. a otsuse nr 6-5/33-3 ja 22.05.2018. a vaideotsuse nr 1-11/133-2 tühistamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks jätkata kaebaja suhtes avavanglasse paigutamise menetlust
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja Indrek Repnau Vastustaja – Tartu Vangla
Resolutsioon
Lõpetada haldusasja nr 3-18-1254 menetlus.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Vangla teavitas 01.02.2018 kirjaga nr 7-1/408-1 kinnipeetavat X, et 01.02.2018 on algatatud tema suhtes menetlus kinnisest vanglast (Tartu Vangla) avavanglasse (Tallinna Vangla Maardu üksuse avavangla osakonda) ümberpaigutamiseks karistusajast tulenevalt.
2.X andis 02.02.2018 nõusoleku enda ümberpaigutamiseks.
3.Tartu Vangla edastas 13.03.2018 Tallinna Vanglale taotluse X paigutamiseks Tallinna Vangla Maardu üksuse avavangla osakonda tulenevalt individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärkidest.
4.Tallinna Vangla esitas 23.03.2018 Tartu Vanglale seisukoha nr 6-3/18/5967-2, mille kohaselt ei toeta Tallinna Vangla kinnipeetav X paigutamist Tallinna Vangla Maardu üksuse avavanglasse, kuna X elukohast lähtudes oleks otstarbekas paigutada kinnipeetav Viru Vangla avavanglaosakonda.
5.Tartu Vangla 04.04.2018 otsusega nr 6-5/33-3 jäeti kinnipeetav X paigutamata edasise karistuse kandmiseks Tallinna Vangla Maardu üksuse avavangla osakonda.
6.X esitas Tartu Vanglale 26.04.2018 vaide nr 1-11/133-1 avavanglasse paigutamata jätmise otsuse peale, mis jäeti 22.05.2018 vaideotsusega nr 1-11/133-2 rahuldamata.
7.X esitas Tartu Halduskohtule 25.06.2018 kaebuse, milles taotleb Tartu Vangla 22.05.2018 vaideotsuse nr 1-11/133-2 ja Tartu Vangla 04.04.2018 otsuse nr 6-5/33-3 tühistamist ning Tartu Vangla kohustamist jätkata kaebaja suhtes avavanglasse paigutamise menetlust. Kaebaja ei nõustu tema kohta tehtud vaideotsusega ja palub see täies ulatuses tühistada. Kaebaja leiab, et tema avavanglasse paigutamise menetluse lõpetati otsitud põhjusel, tingituna Tallinna Vangla keelduvast otsusest.
8.Tartu Halduskohus võttis 23.07.2018. a määrusega kaebuse menetlusse ja kohustas vastustajat vastama.
9.Vastustaja esitas vastuse kaebusele 22.08.2018.
10.Vastustaja teavitas kohut 17.09.2018, et kaebaja on vabanenud 14.09.2018 Tartu Vanglast seoses tema tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest vabastamisega. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja vanglast vabanemisega muutus kaebus ja selle nõuded kaebaja avavanglasse paigutamata jätmise otsuse tühistamiseks ning tema avavanglasse paigutamise menetluse jätkamise kohustamiseks ainetuks. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja vanglast vabanemisega on vaidlustatud haldusaktid kaotanud oma kehtivuse ning kuna need enam kaebaja õigustele mingit mõju ei avalda, on halduskohtul alus menetlus terves ulatuses lõpetada.
11.Kohus edastas vangla 17.09.2018. a teate kaebajale ning palus kaebajal esitada oma seisukoht vastustaja taotlusele menetluse lõpetamise kohta.
12.Kaebaja esitas 09.10.2018 oma seisukoha vastustaja taotluse osas menetluse lõpetamise kohta. Kaebaja leiab, et seoses tema vabanemisega karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ei ole vajalik menetleda kaebaja nõuet kohustada vastustajat jätkama kaebaja suhtes avavanglasse paigutamise menetlust. Kaebaja märgib, et ta jääb oma kaebuses esitatud nõude juurde tühistada Tartu Vangla 04.04.2018. a otsus ja 22.05.2018. a vaideotsus. Kaebaja palub, et kohus kontrolliks vangla otsuse aluseks oleva kaastööteatise seaduslikkust ja selle sisu. Kohtu seisukoht
13.Kaebaja on käesolevas asjas esitanud Tartu Vangla 04.04.2018. a otsuse nr 6-5/33-3 ja 22.05.2018. a vaideotsuse nr 1-11/133-2 tühistamisnõuded ning nõude kohustada vastustajat jätkama kaebaja suhtes avavanglasse paigutamise menetlust. Kaebaja on 14.09.2018 vabanenud vanglast seoses tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest vabastamisega. Kaebaja on 09.10.2018. a seisukohas loobunud kohustamisnõudest.
14.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 153 lg 1 kohaselt on kaebajal õigus loobuda kaebusest kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kui kaebajal puudub halduskohtumenetluses teovõime, ei võta kohus vastu kaebaja seadusliku esindaja loobumist kaebusest ja määrab talle uue esindaja, kui kaebusest loobumine on ilmselgelt vastuolus kaebaja huvidega. Sama paragrahvi teises lõikes on sätestatud, et kui kaebusest loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist vastustajale ja kolmandatele isikutele avalduse esitamisest, määrates neile vastamiseks tähtaja. Kui vastustaja või kolmas isik soovib menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, peab ta seda vastuses taotlema ja esitama kuludokumendid.
15.Kuna vastustaja on teinud 17.09.2018 kohtule ettepaneku menetluse lõpetamiseks, siis ei pea kohus kaebaja kohustamisnõudest loobumise osas vastustajalt eraldi seisukoha küsimist vajalikuks. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud.
16.HKMS § 152 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise. Kohus võtab käesolevas asjas vastu kaebusest loobumise kohustamisnõude osas ning lõpetab HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel kohustamisnõude menetluse.
17.09.10.2018. a seisukoha kohaselt soovib kaebaja tühistamisnõuete menetluse jätkamist. Kaebaja on vaidlustanud vangla otsuse, millega otsustati jätta ta avavanglasse paigutamata. Kaebaja on vanglast vabanenud. Haldusmenetluse seaduse § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas vaidlustatud vangla otsuse kehtivus lõppes kaebaja vanglast vabanemisega.
18.Riigikohtu praktika kohaselt on kehtivuse lõppenud haldusakti tühistamisnõude menetlemine lubatav üksnes olukorras, kus kehtivuse kaotanud haldusakti mõju ja praktiline tähendus ei pruugi kaebaja jaoks vaatamata haldusakti kehtivuse lõppemisele olla täielikult ammendunud. Kui haldusakt on aga täielikult ammendunud, on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Sellisel juhul tuleb lähtuda analoogiast HKMS § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2 (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.11.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p-d 10-12).
19.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.
20.Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole tühistamisnõude menetlemisega jätkamine lubatav, kuna vaidlustatud haldusakti mõju ja praktiline tähendus on kaebaja jaoks täielikult ammendunud. Vangla otsuse, millega kaebaja jäeti avavanglasse paigutamata, nn ületühistamine olukorras, kus kaebaja on vanglast vabanenud, ei ole kaebaja õiguste kaitse seisukohast vajalik. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei oleks lubatav ka nn jätkutuvastuskaebusele üleminek, sest kaebajal ei saa olla HKMS § 45 lg 2 mõttes põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei saa HKMS § 45 lg 2 kohaselt põhjendatud huviks olla. Õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine eeldab, et isikul oleks sellise nõude esitamisel piisav põhjendatud huvi, mis väljendub lõppastmes teatud soodustuse, hüve või kasu omandamises (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.04.2010. a otsus asjas nr 3-3-1-4-10, p 14). Riigikohtu praktika kohaselt võib põhjendatud huviks olla ka preventiivne või rehabiliteeriv huvi, kuid kohtu hinnangul ei annaks ka need käesolevas asjas alust tuvastamisnõudele ülemineku lubamiseks. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda enda avavanglasse ümberpaigutamist. Kohus saaks kontrollida üksnes avavanglasse paigutamise menetluse ja sellest keeldumise otsuse tegemisel kasutatud kaalutlusõiguse õiguspärasust. Kaebaja 09.10.2018. a seisukoha kohaselt palub kaebaja kontrollida vangla otsuse aluseks oleva kaastööteatise seaduslikkust ja selle sisu. Piisavaks huviks tuvastamisnõude puhul ei saa olla üksnes vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse tuvastamine (Riigikohtu halduskolleegiumi 02.04.2009. a määrus asjas nr 3-3-1-100-08, p 36).
21.Eeltoodust tulenevalt tuleb menetlus lõpetada analoogia alusel HKMS § 152 lg 1 p-ga 4 ka Tartu Vangla 04.04.2018. a otsuse ning 22.05.2018. a vaideotsuse osas.
22.HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kuna käesoleval juhul on menetluse lõpetamine HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel tingitud sellest, et kaebaja on vanglast vabanenud, siis ei ole kaebaja menetluskulude vastustaja kanda jätmine põhjendatud.
23.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.