Xi kaebus kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas 17. juulist 2014 – 19. detsembrini 2014. a põhjustatud tervisekahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Monika Raiendik
Asja läbivaatamine Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Kirjalik menetlus
1.Jätta Xi kaebus haldusasjas nr 3-17-2127 rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
3.Kuulutada menetlus kinniseks kaebaja tervisekaardi andmete osas (tl 8–16, 55–78).
4.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga X. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 12. novembrini 2018. a. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
1.X esitas 17.07.2017. a Tallinna Vanglale taotluse nr 5-37/17/110-1 kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 23 725 eurot.
2.Tallinna Vangla tagastas 18.09.2017. a vastusega nr 5-37/17/110-2 (tl 5–7) Xile kahju hüvitamise taotluse perioodi 11.09.2013–16.07.2014. a osas läbivaatamatult ning jättis Xi kahju hüvitamise taotluse perioodi 17.07.2014–19.12.2014. a osas rahuldamata.
3.X esitas 15.10.2017. a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1–3, tõlge tl 18, ümbrik tl 17), mille kohaselt on Tallinna Vangla tekitanud kaebajale kahju pikaaegse tegevusetusega, alandades tema väärikust, mis tingis ka tervise halvenemise.
Kaebaja viibis perioodil 11.09.2013–19.12.2014. a Tallinna Vanglas ülerahvastatud kambrites 23 tundi ööpäevas. Kambrite pindala oli 14–15 m2. Jalutusboks oli mõõtmetega 2,7 x 4,7 m, kus ei olnud ruumi viiekesi jalutamiseks ega võimlemiseks. Kaebuse kohaselt oli keelatud spordisaalis käimine. Kambris puudus konditsioneer ja suvel oli kambrites kuum. Kambri aken ei avanenud ja ei olnud võimalik kambrit tuulutada. Õhutust takistas Ka õhuakna ees olev rauast leht. Vanglas ei olnud lubatud kardinad. Kambris oli väike laud, kus sai istuda üksnes nelja kaupa. Söömine järjekorras võttis kaua aega ja toit jahtus. See alandas kaebajat. Tingimused kahjustasid kaebaja tervist – tõusis vererõhk, tekkis hüpertoonia. Tualett kambris oli aasia tüüpi, mis põhjustas kaebajal hemorroidid. Kaebaja taotles perioodi 11.09.2013– 29.07.2014. a eest 15 eurot hüvitist iga päeva eest ehk kokku 4 830 eurot. Perioodi 29.07.2014– 19.12.2014. a eest, mil kaebaja viibis poolavatud sektsioonis, taotles kaebaja hüvitist 5 eurot päeva kohta ehk kokku 700 eurot 140 päeva eest. Kokku moodustas kahju hüvitise nõue 5 530 eurot.
4.Kaebusega esitas kaebaja ka riigilõivust vabastamise taotluse (tl 3, tõlge tl 18p).
5.Tartu Halduskohus jättis 19.10.2017. a määrusega (tl 19) kaebuse käiguta kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Kohus palus kaebajal täpsustada, kui suure osa 5 530 euro suurusest hüvitise nõudest moodustab terviserikkega põhjustatud mittevaraline kahju ja kui suure osa väärikuse alandamisega põhjustatud mittevaraline kahju.
6.X esitas 24.10.2017. a kaebuse täienduse (tl 25–26, tõlge tl 30). Kaebaja leiab, et Tallinna Vangla tekitas temale kahju pikaaegse tegevusetusega, alandades kaebaja väärikust, mis tingis kaebaja tervise halvenemise ja tekitas temale kahju. Perioodi 11.09.2013–19.12.2014. a eest taotles kaebaja väärikuse alandamise eest kahju hüvitamist summas 3 220 eurot, st iga päeva eest 10 eurot. Perioodil 29.07.2014–19.12.2014. a poolavatud sektsioonis viibimise eest taotles kaebaja väärikust alandavate kinnipidamistingimustega põhjustatud kahju hüvitamist summas 700 eurot, st iga päeva eest 5 eurot. Täiendavalt leiab kaebaja, et Tallinna Vangla on temale põhjustanud tervisekahju ja kroonilised haigused, samuti rikkunud psüühikat ja und. Kaebaja taotleb tervisekahju tekitamise eest Tallinna Vanglalt välja mõista 2 320 eurot, st perioodi 11.09.2013–19.12.2014. a iga päeva eest 5 eurot.
7.Tartu Halduskohus tagastas 11.12.2017 määrusega (tl 34–36) Xi kaebuse osaliselt, s.o Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ajavahemiku 11.09.2013–16.07.2014. a eest. Sama määrusega jättis kohus Xi riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata kaebuse esitamisel Tallinna Vangla vastu inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ajavahemiku 17.07.2014–19.12.2014. a eest ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks summas 25,20 eurot tähtaja 10 päeva alates määruse jõustumisest.
8.Xi poolt riigilõivu tasumata jätmise tõttu tagastas Tartu Halduskohus 10.01.2018. a määrusega (tl 43) Xi kaebuse osaliselt, s.o Tallinna Vangla vastu inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ajavahemiku 17.07.2014–19.12.2014. a eest.
9.Kaebuse kahe määrusega osaliselt tagastamise järgselt jäi halduskohtu menetlusse Xi kaebus Tallinna Vangla vastu kinnipidamistingimustega 17.07.2014. a – 19.12.2014. a põhjustatud tervisekahju hüvitamiseks. Kaebaja nõue
10.Kaebuse kohaselt viibis kaebaja 11.09.2013–19.12.2014. a Tallinna Vanglas ülerahvastatud kambrites 23 tundi ööpäevas. Kambrite pindala oli 14–15 m2. Jalutusboks oli mõõtmetega 2,7
x 4,7 m, kus ei olnud ruumi viiekesi jalutamiseks ega võimlemiseks. Kaebuse kohaselt oli keelatud spordisaalis käimine. Kambris puudus konditsioneer ja kuum õhk tuli suvel kambritesse. Kambri aken ei avanenud ja kambrit tuulutada ei olnud võimalik. Samuti ei tulnud õhku, sest õhuakna ees oli rauast leht. Vanglas ei olnud lubatud kardinad. Kambris oli väike laud, kus sai istuda üksnes nelja kaupa. Söömine järjekorras võttis kaua aega ja toit jahtus. See alandas kaebajat. Tingimused kahjustasid kaebaja tervist – tõusis vererõhk, tekkis hüpertoonia. Tualett kambris oli aasia tüüpi, mis põhjustas kaebajal hemorroidid. Kaebaja 24.10.2017. a kaebuse täienduse kohaselt leiab kaebaja, et Tallinna Vangla tekitas temale kahju pikaaegse tegevusetusega, mis tingis kaebaja tervise halvenemise ja tekitas temale kahju. Kaebaja leiab, et Tallinna Vangla on temale põhjustanud tervisekahju ja kroonilised haigused, samuti rikkunud psüühikat ja und. Vastustaja vastuväited
11.Kinnipeeturegistri andmetel paiknes kaebaja vaidlusalusel perioodil 17.07.–19.12.2014. a Tallinna Vanglas kambrites, milles enamasti asus WC eraldatud ruumina kambris, vaid kartserikambris nr 75 oli WC kambrist eraldamata. Tallinna Vangla lähtus VSkE § 6 lg-s 6 sätestatust ja tagas kaebajale vähemalt 3 m2 põrandapinda, millest on maha arvestatud kambri tualettruum, kuid ei ole maha arvestatud mööblialust pinda. Kambrites, kus kaebaja paiknes, on seinte ääres kahekordset narid, laud ja istekohad. Mööbli paigutus võimaldas kaebajal kambrites probleemideta liikuda. Kaebajale oli kõikidel vaidlusalustel päevadel tagatud vaba põrandapinda vähemalt 3 m2. Seega oli kaebajale tagatud siseriiklikus õigusaktis ettenähtud põrandapind. Kartserirežiimil viibimise ajal tulenes kaebaja liikumispiirang õigusaktidest.
12.Vastustaja on seisukohal, et ei ole põhjustanud kaebajale mittevaralist kahju, mille hüvitamine rahas oleks põhjendatud. Kaebaja väited tervisekahju tekkimisest Tallinna Vangla kinnipidamistingimuste tõttu ei ole tõendatud, puuduvad tõendid põhjusliku seose kohta. Pelgalt asjaolu, et kaebajal on mõni haigus diagnoositud, ei anna alust järeldada, et see on tekkinud vangla tegevusest ja süül. Kohtu seisukoht
13.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
14.Õiguskirjanduses väljendatud1 ja kohtupraktikas kinnistunud seisukohtade kohaselt peab õigusvastase haldustegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks RVastS § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 kohaselt olema täidetud järgmised tingimused: vastustaja õigusvastane tegu, kaebaja õiguste rikkumine, kahju tekitamine, põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel, esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus ja vastustaja süü. Vaidlust ei ole selles, et riigivastutuse seaduse § 9 lõikest 1 tuleneb füüsilisele isikule õigus nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist muuhulgas süüliselt tervise kahjustamise eest.
15.Tervise kahjustamisega mittevaralise kahju tekitamise kindlakstegemiseks tuleb tuvastada väidetava rikkumise algusaeg. Käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks on vaidluse alla jäänud kaebajale kinnipidamistingimustest tuleneva tervise kahjustamisega mittevaralise kahju tekitamine 17. juulist 2014. a – 19. detsembrini 2014. a.
E. Andresen, Riigivastutus, Riigikohus, Tartu 2009, lk 31.
16.Kohus on seisukohal, et asjas kogutud tõendite kogumi kohaselt ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud. Kaebaja esitatud menetlusdokumentide kohaselt kahjustasid kaebaja tervist kinnipidamistingimused vanglas, mille tagajärjel tõusis vererõhk ja tekkis hüpertoonia. Tualett kambris oli aasia tüüpi, mis põhjustas kaebajal hemorroidid. Kaebaja leiab, et Tallinna Vangla on põhjustanud temale tervisekahju ja kroonilised haigused, samuti rikkunud psüühikat ja und.
17.Kaebaja tervisekaardi andmetest 29.01.2007–11.01.2018. a nähtuvalt (tl 55–78) on kaebaja terviseandmeid seoses vererõhuga esmakordselt maininud juba raviloos nr 138 02.12.2014. a (tl 68p), mil kaebaja on soovinud mõõta vererõhku (155/90, Fr-65x min regulaarne), arsti otsus mõõta vererõhku kaks korda nädalas kolme nädala vältel. Raviloo nr 141 17.03.2015 (tl 69) anamneesi kohaselt on kaebaja vererõhk (RR 143/89, pulss 63 x min). Raviloo nr 143 23.03.2015. a (tl 69p) anamneesi kohaselt on kaebaja üldläbivaatusel olnud kaebusteta ja selgitanud, et vererõhk on kõrge olnud 0,5 aasta jooksul, ravinud ei ole. Kaebajale on määratud amplodini 10 mg. Ravilugude nr 147 23.04.2015 (tl 69p) kuni nr 166 06.10.2015. a (tl 71p) kohaselt on kaebajal teostatud vanglas regulaarselt vererõhu mõõtmisi, viimati (Rr 151/82, Fr 83 min regulaarne), anamneesi kohaselt on kaebaja saanud ravimit ja väitnud arstile, et varsti vabanev vanglast ja soovib ravimisest loobuda, ega hakka vabanedes ravimit enam võtma. Raviloo nr 173 02.01.2017. a (tl 72p) kohaselt on kaebajal diagnoosi – krooniline cviirushepatiit kõrval kaasnevalt esmakordselt diagnoositud I10 hüpertooniatõbi e essentsiaalne arteriaalne hüpertensioon.
18.Seega tõendavad kaebaja tervisekaardi andmed, et kaebaja on vaidlusaluse perioodil meditsiiniteenistuselt taotlenud vererõhu mõõtmist, mida on ka süstemaatiliselt tehtud ja kaebajat on ravitud. Seega ei ole hüpertooniatõve osas tõendatud vangla tegevusetust. Rohkem kui kolm kuud pärast vaidlusalust perioodi on kaebajale esmakordselt määratud tabletiravi ja rohkem kui kahe aasta pärast (02.01.2017. a) on diagnoositud alles hüpertooniatõbi (I10). Avalike andmebaaside kohaselt on essentsiaalne hüpertensioon ehk hüpertooniatõbi selline arteriaalne hüpertensioon, mida ei põhjusta mõni teine haigus ega vererõhku tõstev tegur. Sellist tüüpi hüpertensioon moodustab rohkem kui 90% kõikidest hüpertensioonidest ehk tegemist on ilma leitava põhjuseta kõrgvererõhutõvega. Hüpertensiooni korral on häiritud arteriaalse rõhu kontrollmehhanism{https://www.tlu.ee/opmat/ka/Insultinfarkt_1/krgrhu_liigitus.html, 03.10.2018}. Kõrgenenuks peetakse vererõhku, mis korduvatel mõõtmistel ületab normiks peetava piiri - süstoolne <140 ja diastoolne <90 mmHg. Vaid 5-10%-l on teada põhjus või haigus, mis vererõhu kõrgenemist põhjustab, siis nimetatakse seda sekundaarseks hüpertensiooniks. {https://inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigusedja-seisundid/korgvererohktobi-542 , 04.10.2018. a}. Seega oli kaebajal vaidlusalusel perioodil küll vererõhk kõrgenenud, kuid arstid pidasid õigeks vastava diagnoosi panemist esmakordselt alles 02.01.2017. a, mis on rohkem kui 2 aastat pärast vaidlusalust perioodi.
19.Kaebaja tervisekaardi andmetest 29.01.2007–11.01.2018. a nähtuvalt (tl 55–78) on kaebaja tervisemuresid seoses hemorroididega esmakordselt maininud raviloos nr 58 06.12.2011. a (tl 60p), mil kaebaja on järjekordsel Tallinna Vanglasse saabumisel anamneesi kohaselt väitnud, et tal on hemorroidid. Raviloo nr 76 17.09.2012. a (tl 62p) anamneesi kohaselt on kaebaja kurtnud hemorroididest veritsust.
Raviloo nr 119 05.05.2014. a anamneesi (tl 66p) kohaselt on kaebaja avaldanud, et pärasoolest on veritsus pikemat aega, kuid patsient ei ole nõus minema uuringule ja ei taha näidata. Diagnoos puudub. Raviloo nr 120 26.05.2014. a anamneesi (tl 67) kohaselt hakkas kaebajal pärasoolest veritsema, küünlad on aidanud. Patsient on kindel, et on hemorroidid, kuid keeldus läbivaatusest ja uuringule minna ei soovi. Raviloo nr 122 22.08.2014. a (tl 67) kohaselt on kaebajal kaasneva diagnoosi I84 kohaselt hemorroidid e päraku veenikomud. Raviloo nr 123 02.09.2014. a anamneesi (tl 67) kohaselt on patsient avaldanud, et tal on hemorroidid üle 5 aasta ja sama kaua olnud periooditi ka veritsused. Patsient suunati kolonoskoopiale. Diagnoos I84 hemorroidid e päraku veenikomud. Raviloo nr 125 15.09.2014. a (tl 67p) kohaselt on kaebajale teostatud kolonoskoopia (täielik) ja kaebajal diagnoositud haemorrhoides internae (I84.0). Ravilugude nr 126 16.09.2014. a (tl 67p), nr 136 07.11.2014. a on kaebajat vanglas ravitud seoses määratud diagnoosiga. 2015. a märtsis uuesti Tallinna Vanglasse sattumise järgselt koostatud raviloo nr 143 23.03.2015. a anamneesi (tl 69p) kohaselt on kaebaja avaldanud, et hemorroidid vahel veritsevad, kuid momendil mitte.
20.Seega tõendavad kaebaja tervisekaardi andmed seoses kaebajal diagnoositud tromboseerunud seesmiste hemorroididega, et kaebaja on juba 2011. aasta lõpus ühe eelmise vangistuse ajal vanglasse saabumisel avaldanud tervisehäda seoses hemorroididega. 2014. aasta septembris avaldatu kohaselt on kaebajal vastavad kaebused kestnud üle viie aasta. Vahetult enne vaidlusalust perioodi, 2014. a mais on kaebaja kurtnud, et pärasoolest on veritsus pikemat aega, kuid ta ei ole ise olnud nõus minema uuringule ja ei ole lubanud arstil ennast seoses tervisehädaga läbi vaadata. 2014. a augustis on kaebajal vanglas diagnoositud hemorroidid, ta on koheselt saadetud vastavatele uuringutele ja ta on saanud koheselt ka ravi. Seega ei ole ka hemorroidide ravi osa tõendatud vangla tegevusetust. Kohus saab ravilugude anamneesidest aru taoliselt, et kaebaja enda läbivaatustest ja ravist keeldumine on mõjutanud kaebaja tervislikku olukorda. Seetõttu puudub vangla tegevuse ja kaebajal 2014. septembris hemorroidide diagnoosimise vahel põhjuslik seos, sest 2014. a mais on ta ise läbivaatusest ja ravist keeldunud ning vastavad vaevused esinesid kaebajal juba 2011. a.
21.Kaebaja tervisekaardi andmetest 29.01.2007–11.01.2018. a nähtuvalt (tl 55–78) on kaebaja tervisemuresid seoses psüühika- ja une häiretega ning väidetavate krooniliste haiguste tekitamisega vanglas esmakordselt mainitud raviloo nr 2 21.11.2008. a anamneesi (tl 55) kohaselt vanglasse saabumisel, mil ta tundus arstile visuaalselt narkouimas olevat, ja analüüsiti B ja C hep (+) 2005. aastast. Raviloo nr 6 28.11.2008. a anamneesi (tl 55p) kohaselt soovis kaebaja unerohtu ja kaebajal diagnoositi F19 – psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired ja kaasnevalt B18 – krooniline viirushepatiit. Kroonilise c-viirushepatiidi diagnoos on kaebajal kuni 2018. a jaanuarini, mil lõppevad tervisekaardi andmed (tl 78). Raviloo nr 16 03.04.2009. a anamneesi (tl 56) kohaselt on kaebaja kurtnud esmakordselt unetust. Raviloo nr 17 09.04.2009. a anamneesi (tl 56) kohaselt on kaebaja kurtnud unetust, kuna on opiaadisõltlane, probleemid unega olid patsiendi sõnul tal ka vabaduses. Raviloo nr 25 03.12.2009. a anamneesi (tl 57) kohaselt on kaebaja kurtnud unetust. Tal on diagnoositud F11.2-op-sõltuvus. Kaebaja tervisekaardi andmed vaidlusaluse perioodi kohta (tl 67–68p) kaebaja täiendavate krooniliste haiguste kohta andmeid ei sisaldu, unetust on kaebaja
kurtnud aga tervisekaardi andmetel kogu perioodi ajal 29.01.2007–11.01.2018. a, s.o rohkem kui 11 aastat.
22.Seega tõendavad kaebaja tervisekaardi andmed B ja C hep (+) 2005. aastast. 2008. aastast on kaebajal diagnoos F19 ja B18. 2009. aastal on kaebaja kurtnud unetust, tingituna opiaadisõltuvusest.
23.Tõendite kogumi alusel on kohus veendunud, et vastustaja ei ole kaebajale vaidlusalusel perioodil tervisekahju tekitanud, kuna kroonilised haigused ja unetus esines kaebajal juba suurusjärgus 5 aastat enne vaidlusalust perioodi, vererõhu haigus diagnoositi aga aastaid pärast vaidlusalust perioodi. Seega ei saanud kinnipidamistingimused vanglas olla ka põhjuslikus seoses kaebajale tekitatud väidetava kahjuga, kuna kaebaja tervisekaardi andmetel on ta Tallinna Vanglas viibinud erinevate vangistuste ajal ja igal korral pärast vanglasse saabumist on ta vahetult enne tarvitanud sõltuvusaineid ja kurtnud ka unetust. Kroonilisi haigusi ei ole kaebajal vaidlusalusel perioodil juurde diagnoositud. Kaebajat on vanglas ravitud.
24.Vaatamata sellele, et tõendamist ei ole leidnud vangla poolt kaebaja tervise õigusvastane kahjustamine, märgib halduskohus vastuseks kaebaja etteheidetele kinnipidamistingimustele vanglas, et vangla kirjalike tõenditega on tõendatud kaebajale kogu vaidlusalusel perioodil vähemalt 3m2 suuruse vaba põrandapinna tagamine vanglas. 17–28.07.2014. a oli kaebaja vahistatu staatuses ja vastuvõturežiimil, millest tingituna oli kaebaja liikumine piiratud õiguspäraselt. 03–08.08.2014. a oli kaebaja tema enda distsipliinirikkumise tõttu kartserirežiimil, mille tõttu ei vastusta vangla sel perioodil kaebaja liikumisvabaduse piiramise eest, olles teinud seda õiguspäraselt. Kaebaja ei kasutanud ise võimalust osaleda vahistatute terviserühmas ega külastanud spordisaali. Alates 29.07.2014. a paiknes kaebaja avatud kambrites, kus tal oli lisaks 1 tunnisele jalutuskäigule võimalus ca 5 tundi liikuda kambritest väljas. Alates 03.09.2014. a õppis kaebaja üldharidussüsteemis, mis andis talle täiendava liikumisvabaduse. Alates 05.09.2014. a oli kaebajal võimalus osaleda tugirühmas, millest kaebaja on vangla kinnitusel ise loobunud. Ilmateenistuse andmetel oli 2014. aasta suvi pigem jahe võrreldes nt käesoleva aastaga. Kokkuvõtvalt on halduskohus seisukohal, et kaebaja kinnipidamistingimused vanglas olid kooskõlas EIÕK artikkel 3 nõuetega, siseriikliku materiaalõiguse ja asjakohase kohtupraktikaga (nt RKHKo nr 3-3-1-83-16). Tõendite kogum ei tõenda neil asjaoludel vastustaja õigusvastast tegu kaebaja kinnipidamisel, kaebaja õiguste rikkumist, kaebajale kahju tekitamist, põhjuslikku seost õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel ning vastustaja süüd.
25.Eeltoodud põhjendustel jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna halduskohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude taotlust esitanud.
26.HKMS § 77 lõike 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 2 alusel kuulutab kohus menetluse kinniseks kaebaja tervisekaardi andmete osas (tl 8–16, 55–78).
27.Otsus sisaldab kaebaja tervise kohta käivaid delikaatseid andmeid, mistõttu asendab kohus HKMS § 175 lõikele 3 tuginedes omal algatusel avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime tähemärgiga X.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.