XY kaebus Tartu Vangla 16. aprilli 2018. a käskkirja nr 6-1/425 ja 16. mai 2018. a vaideotsuse nr 1-11/122-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XY Vastustaja – Tartu Vangla, esindaja Raini Jõks
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XY kaebus rahuldamata.
2.Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29. oktoobril 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tartu Vangla kohaldas 16. aprilli 2018. a käskkirjaga nr 6-1/425 alates 13. aprillist 2018 kinnipeetav XY suhtes haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4, vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1, lg 2 p 1, 3, 4 ning justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 12 alusel täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist (tl-d 8-9). Vangla leidis, et 13. aprillil 2018 kella 11.42 ajal toiminud intsident (telefonikõne teabe- ja uurimisosakonna juhatajale Kristiina Vähile) näitab, et XY puhul on tegemist kinnipeetavaga, kes võib käituda seksuaalkuriteo toimepannud kinnipeetavate suhtes vägivaldselt.
2.XY esitas 19. aprillil 2018 Tartu Vanglale vaide Tartu Vangla 16. aprilli 2018. a käskkirja nr 6-1/425 kehtetuks tunnistamiseks (tl-d 24-25p), mille Tartu Vangla jättis 16. mai 2018. a vaideotsusega nr 1-11/122-2 rahuldamata (tl-d 10-10p). Vaideotsuse põhjendused olid järgmised. 1) Vaidlustatud käskkirja kohaselt on kaitstavaks õigushüveks eelkõige kinnipeetavate elu ja tervis, mis võib XY poolt füüsilise ründe tagajärjel saada kahjustatud. XY ei eita vaides, et tema teabe- ja uurimisosakonna juhatajale telefonis öeldu oli tõlgendatav kui ähvardus rünnata tema juurde paigutatud, aga tema jaoks vastuvõetamatu kuriteo toimepannud kambrikaaslast. Samuti nähtub XY vaidest, et tema hinnangul on tal ebasobiva kambrikaaslase määramisel õigus esitada tingimusi ning vajadusel kasutada oma tahte saavutamiseks kaaskinnipeetava suhtes vägivalda. Kuna XY ähvardas sisuliselt enda tahtmise saamiseks kasutada teise kinnipeetava suhtes vägivalda, siis on tema puhul tegemist isikuga, kes kujutab endast ohtu teistele kinnipeetavatele, mis annab aluse tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks. 2) Vangistust reguleerivad õigusaktid ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust valida endale kambrit või kambrikaaslast. VangS § 11 lg 1 ja VSKE § 6 lg 1 jätavad vanglale kaalutlusõiguse otsustamaks, kas paigutada kinnipeetav kambrisse eraldi või koos kaaskinnipeetavatega. Kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo kvalifikatsioon ei ole eraldihoidmise aluseks ja seega ei ole ühe kinnipeetava suhtumine teise kinnipeetava poolt toimepandu kuriteosse põhjus kinnipeetavate ühte kambrisse mittepaigutamiseks. 3) Tartu Vangla 16. aprilli 2018. a käskkiri nr 6-1/425 on põhjendatud ja õiguspärane. Käskkiri on kaalutletud, kooskõlas õigusaktidega ning eesmärgipärane tagamaks vanglas viibivate isikute ning üldist julgeolekut.
3.XY esitas 14. juunil 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 16. aprilli 2018. a käskkirja nr 6-1/425 ja 16. mai 2018. a vaideotsuse nr 1-11/122-2 tühistamiseks (tl-d 1-5p).
4.Tartu Halduskohus võttis 22. juuni 2018. a määrusega XY kaebuse menetlusse (tl-d 2020p).
5.Tartu Vangla esitas 23. juulil 2018 vastuse kaebusele (tl-d 23-23p).
6.Tartu Vangla esitas 15. augustil 2018 avalduse, milles teatas, et Tartu Vangla 9. augusti 2018. a käskkirjaga nr 6-1/888 lõpetati XY suhtes 16. aprilli 2018. a käskkirja nr 6-1/425 alusel toimunud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine (tl 34).
3-18-1182
7.Kaebaja esitas 30. augustil 2018 täiendavad seisukohad ning menetluskulude nimekirja (tl-d 38-41).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja taotleb Tartu Vangla 16. aprilli 2018. a käskkirja nr 6-1/425 ja 16. mai 2018. a vaideotsuse nr 1-11/122-2 tühistamist, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt. 1) Kaebajat ärritas ühte kambrisse paigutamine kinnipeetavaga, kes kannab karistust seksuaalkuriteo eest laste vastu. Kaebajale on sellist tegu sooritanud kinnipeetavad vastuvõetamatud ja nendega võib kaebajal tekkida konflikte. K. Vähi sõnade kohaselt kaebajat selliste isikutega kokku ei lubatud panna. 2) Saades teada, kes kaebajaga kambrisse paigutatakse, proovis kaebaja koheselt kätte saada teabe- ja uurimisosakonna spetsialisti. Selliselt tegutsedes käitus kaebaja õigesti, lähtudes VangS § 67 p-st 3. Kaebaja sai viimaks ühendust K. Vähiga, kellele selgitas toimunut, millega kaebaja on täitnud oma kohustuse ja hoiatanud vanglat. K. Vähile öeldut „Eks näha ole, mis juhtuma hakkab“ ei saa võtta ähvardusena, vaid hoiatusena, et võib tekkida konflikt. Kaebajal ei ole varasemalt olnud konflikte kaaskinnipeetavatega, samuti ei ole kaebaja ähvardanud vägivallaga, mis viitab sellele, et vangla väide kaebaja ohtlikkuse kohta on alusetu. 3) Tartu Vangla on kaebaja suhtes ümberpaigutusi tehes eiranud ametnike kohustust ennetada ja avastada kinnipeetavate õigusrikkumisi. Ümberpaigutades kaebaja mittesobiva kinnipeetavaga, seadis Tartu Vangla tahtlikult ohtu kaebaja ja teise kinnipeetava julgeoleku. Vaideotsuses on vangla tunnistanud oma teadlikkust kaebaja hoiakutest vastavate isikute suhtes.
9.Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja jääb vaideotsuses toodud seisukohtade ja põhjenduste juurde. Vastuses kaebusele lisas vastustaja järgmist. 1) Vaatamata sellele, kas kaebaja on või ei ole varasemalt kellegi suhtes vägivaldselt käitunud või mitte, on kaebaja väga selgelt väljendanud oma suhtumist teatud liiki kuriteo toime pannud kinnipeetavatesse. Kaebaja öeldut sai mõista ainult selliselt, et kui ta peab ühes kambris olema alaealise suhtes seksuaalkuriteo toime pannud kinnipeetavaga, siis järgneb sellele igal juhul füüsiline konflikt, kuna kaebaja ei suuda sõbralikult olla. On ilmne, et konflikti algatav pool oleks olnud kaebaja, kuna temal on kambrikaaslase suhtes vastumeelsus. Seega tulenes oht kaebaja poolt ning see, et kaebaja ei ole varem agressiivselt käitunud, ei välista, et see juhtuda ei või. 2) Tartu Vangla 16. aprilli 2018. a käskkiri nr 6-1/425 on välja antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele ja selle tühistamiseks ei ole alust. Õiguspärane on ka vaideotsus ning selle tühistamiseks ei ole samuti alust.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10.Käesolevas asjas on XY esitanud kohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Vangla 16. aprilli 2018. a käskkirja nr 6-1/425 ja 16. mai 2018. a vaideotsuse nr 1-11/122-2 tühistamist. Tartu
3-18-1182 Vangla 16. aprilli 2018. a käskkirjaga nr 6-1/425 kohaldati alates 13. aprillist 2018 kinnipeetav XY suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist.
11.Kohtu hinnangul on asja õigeks lahendamiseks esmalt oluline välja selgitada, kas kaebaja poolt esitatud kaebus, tühistada Tartu Vangla 16. aprilli 2018. a käskkiri nr 6-1/425 ja 16. mai 2018. a vaideotsus nr 1-11/122-2, on lubatav. Nimelt on Tartu Vangla esitanud kohtule Tartu Vangla 9. augusti 2018. a käskkirja nr 6-1/888, millega lõpetati alates 9. augustist 2018 kaebaja suhtes vaidlustatud käskkirjaga kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud (tl 35), ning vangla on kohtule rõhutanud, et vaidlustatud haldusakt enam ei kehti ning XY õigustele enam mõju ei avalda.
12.Riigikohus on selgitanud, et haldusaktil võib säilida mõju ja praktiline tähendus ka pärast kehtivusaja möödumist ning sellisel juhul saab kohus haldusakti tühistada. Kehtivuse kaotanud haldusakti mõju ja praktiline tähendus võib väljenduda ennekõike võimaluses, et haldusorganid, kohtud ja kolmandad isikud võivad oma edasistes otsustes ja toimingutes tugineda haldusakti varasemale kehtivusele. Tühistamine kõrvaldab haldusakti kehtivuse ka tagasiulatuvalt, nõnda et selle varasemale kehtivusele ei ole võimalik hiljem enam tugineda (Riigikohtu halduskolleegiumi 5. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3‐3‐1‐41‐11, p‐d 10−12 ja
13.novembri 2014. a otsus asjas nr 3‐3‐1‐44‐14, p‐d 9−11). Tuginedes Riigikohtu halduskolleegiumi 19. mai 2017. a kohtuotsuse p-s 13 toodule, mille kohaselt ka kehtivuse kaotanud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja mõju ja praktiline tähendus ei pruugi vaatamata kehtivuse lõppemisele olla täielikult ammendunud ning seega saab sellist käskkirja tühistada ka pärast selle kehtivusaja lõppemist, peab kohus XY kaebust lubatavaks.
13.Kaebaja ja vastustaja on erimeelt selles, kas esines alus kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks ehk kas vastustaja kohaldas kaebajale täiendavaid julgeolekuabinõusid (s.o piiras kaebaja vanglasisest liikumist ja suhtlemist, kehakultuuriga tegelemist ning paigutas ta eraldatud lukustatud kambrisse) õiguspäraselt.
14.VangS § 41 lg-st 2 tuleneb üldine alus vabadust piiravate meetmete kohaldamiseks julgeolekukaalutlustel. VangS § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab VangS ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ning üldise julgeoleku vanglas. VangS § 66 lg 2 järgi vastutab vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas vanglateenistuse ametnik. Julgeolek VangS § 66 lg 1 mõttes tähendab kõigi vanglas viibivate isikute, sh kinnipeetavate julgeolekut.
15.VangS § 69 lg 1 esimese lause kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub VangS või VSKE nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Sama lõike teise lause kohaselt võib täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. VangS § 69 lg 2 järgi on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud: kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine (p 1), isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine (p 2), kehakultuuriga tegelemise keelamine (p 3), eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine (p 4) ja ohjeldusmeetmete kasutamine (p 5).
16.Seega on VangS § 69 lg-s 1 nimetatud aluse esinemisel vanglal õigus otsustada, kas on vajalik julgeolekuabinõu kohaldamine, ja valida sobiv meede sama paragrahvi teises lõikes
3-18-1182 loetletud täiendavatest julgeolekuabinõudest. Nii täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine kui ka konkreetse meetme valik toimub kaalutlusõiguse alusel vastavalt VangS §-le 69.
17.VangS § 11 lg 1 sätestab, et VangS-s ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse HMS sätteid, arvestades VangS erisusi. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Seega saab kohus kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 2. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-33-10, p 11).
18.Vaidlustatud käskkirjast nähtub, et vangla kohaldas kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid sisuliselt kahel alusel: 1) tõrjumaks ohtu teiste vanglas seksuaalkuritegude eest karistust kandvate kinnipeetavate õigushüvedele; 2) hoidmaks ära rasket õigusrikkumist.
19.Kohtu hinnangul võimaldab VangS § 69 lg 1 eelpool nimetatud alustel täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Kohus märgib, et vanglal lasub kohustus läbi ennetava meetme kohaldamise tagada, et kinnipeetav ei ründaks kaaskinnipeetavat (VangS § 66; Riigikohtu halduskolleegiumi 11. detsembri 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-64-14, p 9). Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsused asjas nr 3-3-1-94-10, p 12, nr 3-3-1-33-10, p 12 ja nr 3-3-1-88-14, p 11).
20.Kohus leiab, et vastustaja on vaidlustatud käskkirjas piisavalt põhjendanud kaitstavate õigushüvede kahjustamise tõenäosust ja seda, miks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on vajalik. Kohus nõustub, et vanglal oli tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstavate õigushüvede kahjustamises. Tartu Vangla on vaidlustatud käskkirjas esitanud oma kaalutlused täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadus sõltub konkreetsest situatsioonist, kinnipeetava käitumisest ning teistest asjaoludest, mis võivad täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadust mõjutada.
21.Kohtuasja materjalidest nähtuvalt puudub vaidlus asjaolus, et kaebaja ei ole Tartu Vanglas viibides kaaskinnipeetavate suhtes agressiivselt käitunud ning 13. aprillil 2018 kell 11.42 (tl 6) toimunud telefonivestluse käigus teatas kaebaja teabe- ja uurimisosakonna juhatajale K. Vähile, et kaaskinnipeetava ümberpaigutamata jätmisel saab näha, mis juhtuma hakkab ja kui tekib konflikt, siis väljub kambrist tugevam. Vaidlustatud käskkirjast ilmneb, et kaebaja poolt eelöeldu tingis asjaolu, et kaebaja paigutati ühte kambrisse kinnipeetavaga, kes kaebaja sõnul on seksuaalkurjategija, ning kellega koos ta ühes kambris ei ole nõus paiknema.
3-18-1182
22.Kaebaja on seisukohal, et tema poolt K. Vähile öeldut ei saa käsitleda ähvardusena, vaid hoiatusena, et võib tekkida konflikt, millega kaebaja täitis temal VangS § 67 p-st 3 tuleneva kohustuse. Eelnimetatud sätte järgi on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud teatama viivitamatult vanglateenistuse ametnikule kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja korda ning teise isiku elu ja tervist. Kohus nõustub, et kaebaja, teatades teabe- ja uurimisosakonna juhatajale enda vastumeelsusest kambrikaaslase suhtes ning selgitades, et sellise kinnipeetavaga kokku paigutades väljub kambrist tugevam ehk teatades asjaolust, mis võib ohustada tema kambrikaaslast, on täitnud VangS § 67 p-st 3 tuleneva, kuid seda tehes on ta märku andnud ka sellest, et oht kambrikaaslase elule või tervisele võib lähtuda temast endast. Kohtu hinnangul ei ole asjas määrav, kas kaebaja öeldut tuleb kvalifitseerida hoiatuse või ähvardusena, sest sisuliselt on kaebaja üheselt juhtinud vangla tähelepanu võimalikele kaebajast tulenevatele tagajärgedele, mis võivad kaasneda tema kambrikaaslasele. Kohus on seisukohal, et kaebaja poolt öeldu võimaldas vanglal teha järelduse, et kaebaja võib käituda kinnipeetavate suhtes, kes sarnaselt tema kambrikaaslasele on süüdi mõistetud seksuaalkuriteo toimepanemise eest, vägivaldselt. Vangla tehtud järeldust ei muuda ebaõigeks see, et kaebaja ei ole varasemalt kaaskinnipeetavate suhtes agressiivselt käitunud. Kohus nõustub Tartu Vangla vastuses kaebusele märgituga, mille kohaselt ei välista kaebaja varasem mitteagressiivne käitumine seda, et kaebaja tulevikus seda teha ei võiks.
23.Kohus nõustub kaebajaga, et vanglaametnikul on kohustus tagada vangla julgeolek (VangS § 111 lg 1), kuid nimetatud kohustus tähendab ka seda, et vangla peab välistama ohu kinnipeetavate elule ja tervisele. Vangla ei kohaldanud ennetavaid meetmeid karistuslikul eesmärgil, vaid tagamaks seda, et kaitstava õigushüve kahjustus aset ei leiaks. Kuivõrd vanglal puudus veendumus, et kaebaja ei või kujutada ohtu kaaskinnipeetavatele, on kohtu hinnangul proportsionaalsem julgeoleku tagamiseks eraldada teistest kinnipeetavatest isik, kes võib kasutada teiste kinnipeetavate suhtes füüsilist vägivalda, kui et hakata kaebajast hoidma eraldi kinnipeetavaid, kes on toime pannud seksuaalkuriteo. Teiste isikute julgeolek kaalub üles ühe isiku liikumis- ja suhtlemisvabaduse ning kehakultuuriga tegelemise võimaluse piiramise.
24.Kaebaja on kohtule selgitanud, et Tartu Vangla on kaebaja suhtes ümberpaigutusi tehes rikkunud VangS § 66 lg-t 2 ehk teades kaebaja hoiakuid, on seadnud ohtu kaebaja ja teise kinnipeetava julgeoleku, mida kohus mõistab kaebaja põhjendusena, et vangla on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel jätnud olulise asjaolu arvestamata.
25.Praeguses asjas ei ole vaidlust muuhulgas asjaolus, et vanglale oli teada, millised on kaebaja hoiakud seksuaalkuriteo toime pannud isikute suhtes. Kaebaja sõnul ütles ta Tartu Vanglasse saabudes K. Vähile, et ei suuda võtta selliste kinnipeetavate tegusid võtta positiivselt ning nendega võib kaebajal tekkida konflikt. Arvestades, et vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt on Tartu Vangla väljendanud seisukohta, et kaebaja puhul on tegemist kinnipeetavaga, kes võib käituda seksuaalkuriteo toimepannud kinnipeetavate suhtes vägivaldselt, ei saa väita, et vastustaja oleks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsustamisel jätnud arvestamata temale teadaoleva kaebaja hoiaku ning sellega rikkunud temale antud kaalutlusõigust. Kuivõrd HKMS § 41 lg-st 1 tulenevalt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire, ning antud juhul ei ole XY esitanud kaebuses nõuet seoses vangla tegevuse peale tema ümberpaigutamisega seonduvalt, vaid nõudnud Tartu Vangla 16. aprilli 2018. a käskkirja nr 6-1/425 ja 16. mai 2018. a vaideotsuse nr 1-11/122-2 tühistamist, ei ole kohtul käesolevas asjas võimalik anda täpsemat hinnangut kaebaja kambrikaaslase määramise õiguspärasuse kohta.
3-18-1182
26.Kohus leiab, et vangla on vaidlustatud käskkirjas arvestanud ühelt poolt vajadusega tagada kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusalaste õigusaktide täitmise ja üldise julgeoleku vanglas (VangS § 66 lg 1), ning teiselt poolt tavalisest kinnipidamisrežiimist rangema režiimi kohaldamisest tuleneva kaebaja vabaduste täiendava piiramisega. Kaebaja suhtes rakendatud täiendavate julgeolekuabinõude eesmärk oli mh vältida tema poolt aset leidvaid võimalikke õigusrikkumisi. Käskkirjas on iga rakendatud meetme kohta esitatud põhjendus, mida soovitakse meetmega ära hoida ja miks on selle rakendamine vajalik. Kohtu hinnangul ei ole alust väita, et rakendatud meetmed ei olnud teiste vanglas seksuaalkuritegude eest karistust kandvate kinnipeetavate õigushüvedele esineva ohu ja õigusrikkumiste toimepanemise ohu tõrjumiseks kohased ja vajalikud. Arvestada tuleb ka sellega, et vangla peab julgeolekuohu ilmnemisel otsustama täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise kiiresti ja piiratud teabe põhjal (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-33-10, p 13).
27.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et vangla tegutses kooskõlas VangS § 69 lg-ga 1, kui ta kohaldas kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kohtu hinnangul vastab vaidlusalune käskkiri HMS §-s 54 ja § 55 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Tartu Vangla 16. aprilli 2018. a käskkiri nr 6-1/425 on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne ning vastab vorminõuetele. Käskkiri on selge ja üheselt mõistetav. Kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi põhjendust või asjaolu, mis tõendaks, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli õigusvastane. Seetõttu puuduvad ka alused käskkirja tühistamiseks.
28.Kaebaja on taotlenud ka 16. mai 2018. a vaideotsuse nr 1-11/122-2 tühistamist. Kuna kohus ei tühista käesolevas asjas vaidemenetluse esemeks olevat käskkirja, jääb rahuldamata ka kaebaja taotlus vaideotsuse tühistamiseks. Kohtu hinnangul ei ole vaidlustatud vaideotsus õigusvastane.
29.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud, seetõttu jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
TARTU HALDUSKOHUS
Tartu kohtumaja
KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohtuasja number
3-18-1182
Otsuse kuupäev
28. september 2018
Kohtunik
Kadri Palm
Kohtuasi
XY kaebus Tartu Vangla 16. aprilli 2018. a käskkirja nr 6-1/425 ja 16. mai 2018. a vaideotsuse nr 1-11/122-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XY Vastustaja – Tartu Vangla, esindaja Raini Jõks
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XY kaebus rahuldamata.
2.Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29. oktoobril 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3-18-1182
1.Tartu Vangla kohaldas 16. aprilli 2018. a käskkirjaga nr 6-1/425 alates 13. aprillist 2018 kinnipeetav XY suhtes haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4, vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1, lg 2 p 1, 3, 4 ning justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 12 alusel täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist (tl-d 8-9). Vangla leidis, et 13. aprillil 2018 kella 11.42 ajal toiminud intsident (telefonikõne teabe- ja uurimisosakonna juhatajale Kristiina Vähile) näitab, et XY puhul on tegemist kinnipeetavaga, kes võib käituda seksuaalkuriteo toimepannud kinnipeetavate suhtes vägivaldselt.
2.XY esitas 19. aprillil 2018 Tartu Vanglale vaide Tartu Vangla 16. aprilli 2018. a käskkirja nr 6-1/425 kehtetuks tunnistamiseks (tl-d 24-25p), mille Tartu Vangla jättis 16. mai 2018. a vaideotsusega nr 1-11/122-2 rahuldamata (tl-d 10-10p). Vaideotsuse põhjendused olid järgmised. 1) Vaidlustatud käskkirja kohaselt on kaitstavaks õigushüveks eelkõige kinnipeetavate elu ja tervis, mis võib XY poolt füüsilise ründe tagajärjel saada kahjustatud. XY ei eita vaides, et tema teabe- ja uurimisosakonna juhatajale telefonis öeldu oli tõlgendatav kui ähvardus rünnata tema juurde paigutatud, aga tema jaoks vastuvõetamatu kuriteo toimepannud kambrikaaslast. Samuti nähtub XY vaidest, et tema hinnangul on tal ebasobiva kambrikaaslase määramisel õigus esitada tingimusi ning vajadusel kasutada oma tahte saavutamiseks kaaskinnipeetava suhtes vägivalda. Kuna XY ähvardas sisuliselt enda tahtmise saamiseks kasutada teise kinnipeetava suhtes vägivalda, siis on tema puhul tegemist isikuga, kes kujutab endast ohtu teistele kinnipeetavatele, mis annab aluse tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks. 2) Vangistust reguleerivad õigusaktid ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust valida endale kambrit või kambrikaaslast. VangS § 11 lg 1 ja VSKE § 6 lg 1 jätavad vanglale kaalutlusõiguse otsustamaks, kas paigutada kinnipeetav kambrisse eraldi või koos kaaskinnipeetavatega. Kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo kvalifikatsioon ei ole eraldihoidmise aluseks ja seega ei ole ühe kinnipeetava suhtumine teise kinnipeetava poolt toimepandu kuriteosse põhjus kinnipeetavate ühte kambrisse mittepaigutamiseks. 3) Tartu Vangla 16. aprilli 2018. a käskkiri nr 6-1/425 on põhjendatud ja õiguspärane. Käskkiri on kaalutletud, kooskõlas õigusaktidega ning eesmärgipärane tagamaks vanglas viibivate isikute ning üldist julgeolekut.
3.XY esitas 14. juunil 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 16. aprilli 2018. a käskkirja nr 6-1/425 ja 16. mai 2018. a vaideotsuse nr 1-11/122-2 tühistamiseks (tl-d 1-5p).
4.Tartu Halduskohus võttis 22. juuni 2018. a määrusega XY kaebuse menetlusse (tl-d 2020p).
5.Tartu Vangla esitas 23. juulil 2018 vastuse kaebusele (tl-d 23-23p).
6.Tartu Vangla esitas 15. augustil 2018 avalduse, milles teatas, et Tartu Vangla 9. augusti 2018. a käskkirjaga nr 6-1/888 lõpetati XY suhtes 16. aprilli 2018. a käskkirja nr 6-1/425 alusel toimunud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine (tl 34).
3-18-1182
7.Kaebaja esitas 30. augustil 2018 täiendavad seisukohad ning menetluskulude nimekirja (tl-d 38-41).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja taotleb Tartu Vangla 16. aprilli 2018. a käskkirja nr 6-1/425 ja 16. mai 2018. a vaideotsuse nr 1-11/122-2 tühistamist, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt. 1) Kaebajat ärritas ühte kambrisse paigutamine kinnipeetavaga, kes kannab karistust seksuaalkuriteo eest laste vastu. Kaebajale on sellist tegu sooritanud kinnipeetavad vastuvõetamatud ja nendega võib kaebajal tekkida konflikte. K. Vähi sõnade kohaselt kaebajat selliste isikutega kokku ei lubatud panna. 2) Saades teada, kes kaebajaga kambrisse paigutatakse, proovis kaebaja koheselt kätte saada teabe- ja uurimisosakonna spetsialisti. Selliselt tegutsedes käitus kaebaja õigesti, lähtudes VangS § 67 p-st 3. Kaebaja sai viimaks ühendust K. Vähiga, kellele selgitas toimunut, millega kaebaja on täitnud oma kohustuse ja hoiatanud vanglat. K. Vähile öeldut „Eks näha ole, mis juhtuma hakkab“ ei saa võtta ähvardusena, vaid hoiatusena, et võib tekkida konflikt. Kaebajal ei ole varasemalt olnud konflikte kaaskinnipeetavatega, samuti ei ole kaebaja ähvardanud vägivallaga, mis viitab sellele, et vangla väide kaebaja ohtlikkuse kohta on alusetu. 3) Tartu Vangla on kaebaja suhtes ümberpaigutusi tehes eiranud ametnike kohustust ennetada ja avastada kinnipeetavate õigusrikkumisi. Ümberpaigutades kaebaja mittesobiva kinnipeetavaga, seadis Tartu Vangla tahtlikult ohtu kaebaja ja teise kinnipeetava julgeoleku. Vaideotsuses on vangla tunnistanud oma teadlikkust kaebaja hoiakutest vastavate isikute suhtes.
9.Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja jääb vaideotsuses toodud seisukohtade ja põhjenduste juurde. Vastuses kaebusele lisas vastustaja järgmist. 1) Vaatamata sellele, kas kaebaja on või ei ole varasemalt kellegi suhtes vägivaldselt käitunud või mitte, on kaebaja väga selgelt väljendanud oma suhtumist teatud liiki kuriteo toime pannud kinnipeetavatesse. Kaebaja öeldut sai mõista ainult selliselt, et kui ta peab ühes kambris olema alaealise suhtes seksuaalkuriteo toime pannud kinnipeetavaga, siis järgneb sellele igal juhul füüsiline konflikt, kuna kaebaja ei suuda sõbralikult olla. On ilmne, et konflikti algatav pool oleks olnud kaebaja, kuna temal on kambrikaaslase suhtes vastumeelsus. Seega tulenes oht kaebaja poolt ning see, et kaebaja ei ole varem agressiivselt käitunud, ei välista, et see juhtuda ei või. 2) Tartu Vangla 16. aprilli 2018. a käskkiri nr 6-1/425 on välja antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele ja selle tühistamiseks ei ole alust. Õiguspärane on ka vaideotsus ning selle tühistamiseks ei ole samuti alust.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10.Käesolevas asjas on XY esitanud kohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Vangla 16. aprilli 2018. a käskkirja nr 6-1/425 ja 16. mai 2018. a vaideotsuse nr 1-11/122-2 tühistamist. Tartu
3-18-1182 Vangla 16. aprilli 2018. a käskkirjaga nr 6-1/425 kohaldati alates 13. aprillist 2018 kinnipeetav XY suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist.
11.Kohtu hinnangul on asja õigeks lahendamiseks esmalt oluline välja selgitada, kas kaebaja poolt esitatud kaebus, tühistada Tartu Vangla 16. aprilli 2018. a käskkiri nr 6-1/425 ja 16. mai 2018. a vaideotsus nr 1-11/122-2, on lubatav. Nimelt on Tartu Vangla esitanud kohtule Tartu Vangla 9. augusti 2018. a käskkirja nr 6-1/888, millega lõpetati alates 9. augustist 2018 kaebaja suhtes vaidlustatud käskkirjaga kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud (tl 35), ning vangla on kohtule rõhutanud, et vaidlustatud haldusakt enam ei kehti ning XY õigustele enam mõju ei avalda.
12.Riigikohus on selgitanud, et haldusaktil võib säilida mõju ja praktiline tähendus ka pärast kehtivusaja möödumist ning sellisel juhul saab kohus haldusakti tühistada. Kehtivuse kaotanud haldusakti mõju ja praktiline tähendus võib väljenduda ennekõike võimaluses, et haldusorganid, kohtud ja kolmandad isikud võivad oma edasistes otsustes ja toimingutes tugineda haldusakti varasemale kehtivusele. Tühistamine kõrvaldab haldusakti kehtivuse ka tagasiulatuvalt, nõnda et selle varasemale kehtivusele ei ole võimalik hiljem enam tugineda (Riigikohtu halduskolleegiumi 5. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3‐3‐1‐41‐11, p‐d 10−12 ja
13.novembri 2014. a otsus asjas nr 3‐3‐1‐44‐14, p‐d 9−11). Tuginedes Riigikohtu halduskolleegiumi 19. mai 2017. a kohtuotsuse p-s 13 toodule, mille kohaselt ka kehtivuse kaotanud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja mõju ja praktiline tähendus ei pruugi vaatamata kehtivuse lõppemisele olla täielikult ammendunud ning seega saab sellist käskkirja tühistada ka pärast selle kehtivusaja lõppemist, peab kohus XY kaebust lubatavaks.
13.Kaebaja ja vastustaja on erimeelt selles, kas esines alus kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks ehk kas vastustaja kohaldas kaebajale täiendavaid julgeolekuabinõusid (s.o piiras kaebaja vanglasisest liikumist ja suhtlemist, kehakultuuriga tegelemist ning paigutas ta eraldatud lukustatud kambrisse) õiguspäraselt.
14.VangS § 41 lg-st 2 tuleneb üldine alus vabadust piiravate meetmete kohaldamiseks julgeolekukaalutlustel. VangS § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab VangS ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ning üldise julgeoleku vanglas. VangS § 66 lg 2 järgi vastutab vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas vanglateenistuse ametnik. Julgeolek VangS § 66 lg 1 mõttes tähendab kõigi vanglas viibivate isikute, sh kinnipeetavate julgeolekut.
15.VangS § 69 lg 1 esimese lause kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub VangS või VSKE nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Sama lõike teise lause kohaselt võib täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. VangS § 69 lg 2 järgi on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud: kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine (p 1), isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine (p 2), kehakultuuriga tegelemise keelamine (p 3), eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine (p 4) ja ohjeldusmeetmete kasutamine (p 5).
16.Seega on VangS § 69 lg-s 1 nimetatud aluse esinemisel vanglal õigus otsustada, kas on vajalik julgeolekuabinõu kohaldamine, ja valida sobiv meede sama paragrahvi teises lõikes
3-18-1182 loetletud täiendavatest julgeolekuabinõudest. Nii täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine kui ka konkreetse meetme valik toimub kaalutlusõiguse alusel vastavalt VangS §-le 69.
17.VangS § 11 lg 1 sätestab, et VangS-s ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse HMS sätteid, arvestades VangS erisusi. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Seega saab kohus kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 2. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-33-10, p 11).
18.Vaidlustatud käskkirjast nähtub, et vangla kohaldas kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid sisuliselt kahel alusel: 1) tõrjumaks ohtu teiste vanglas seksuaalkuritegude eest karistust kandvate kinnipeetavate õigushüvedele; 2) hoidmaks ära rasket õigusrikkumist.
19.Kohtu hinnangul võimaldab VangS § 69 lg 1 eelpool nimetatud alustel täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Kohus märgib, et vanglal lasub kohustus läbi ennetava meetme kohaldamise tagada, et kinnipeetav ei ründaks kaaskinnipeetavat (VangS § 66; Riigikohtu halduskolleegiumi 11. detsembri 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-64-14, p 9). Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsused asjas nr 3-3-1-94-10, p 12, nr 3-3-1-33-10, p 12 ja nr 3-3-1-88-14, p 11).
20.Kohus leiab, et vastustaja on vaidlustatud käskkirjas piisavalt põhjendanud kaitstavate õigushüvede kahjustamise tõenäosust ja seda, miks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on vajalik. Kohus nõustub, et vanglal oli tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstavate õigushüvede kahjustamises. Tartu Vangla on vaidlustatud käskkirjas esitanud oma kaalutlused täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadus sõltub konkreetsest situatsioonist, kinnipeetava käitumisest ning teistest asjaoludest, mis võivad täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadust mõjutada.
21.Kohtuasja materjalidest nähtuvalt puudub vaidlus asjaolus, et kaebaja ei ole Tartu Vanglas viibides kaaskinnipeetavate suhtes agressiivselt käitunud ning 13. aprillil 2018 kell 11.42 (tl 6) toimunud telefonivestluse käigus teatas kaebaja teabe- ja uurimisosakonna juhatajale K. Vähile, et kaaskinnipeetava ümberpaigutamata jätmisel saab näha, mis juhtuma hakkab ja kui tekib konflikt, siis väljub kambrist tugevam. Vaidlustatud käskkirjast ilmneb, et kaebaja poolt eelöeldu tingis asjaolu, et kaebaja paigutati ühte kambrisse kinnipeetavaga, kes kaebaja sõnul on seksuaalkurjategija, ning kellega koos ta ühes kambris ei ole nõus paiknema.
3-18-1182
22.Kaebaja on seisukohal, et tema poolt K. Vähile öeldut ei saa käsitleda ähvardusena, vaid hoiatusena, et võib tekkida konflikt, millega kaebaja täitis temal VangS § 67 p-st 3 tuleneva kohustuse. Eelnimetatud sätte järgi on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud teatama viivitamatult vanglateenistuse ametnikule kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja korda ning teise isiku elu ja tervist. Kohus nõustub, et kaebaja, teatades teabe- ja uurimisosakonna juhatajale enda vastumeelsusest kambrikaaslase suhtes ning selgitades, et sellise kinnipeetavaga kokku paigutades väljub kambrist tugevam ehk teatades asjaolust, mis võib ohustada tema kambrikaaslast, on täitnud VangS § 67 p-st 3 tuleneva, kuid seda tehes on ta märku andnud ka sellest, et oht kambrikaaslase elule või tervisele võib lähtuda temast endast. Kohtu hinnangul ei ole asjas määrav, kas kaebaja öeldut tuleb kvalifitseerida hoiatuse või ähvardusena, sest sisuliselt on kaebaja üheselt juhtinud vangla tähelepanu võimalikele kaebajast tulenevatele tagajärgedele, mis võivad kaasneda tema kambrikaaslasele. Kohus on seisukohal, et kaebaja poolt öeldu võimaldas vanglal teha järelduse, et kaebaja võib käituda kinnipeetavate suhtes, kes sarnaselt tema kambrikaaslasele on süüdi mõistetud seksuaalkuriteo toimepanemise eest, vägivaldselt. Vangla tehtud järeldust ei muuda ebaõigeks see, et kaebaja ei ole varasemalt kaaskinnipeetavate suhtes agressiivselt käitunud. Kohus nõustub Tartu Vangla vastuses kaebusele märgituga, mille kohaselt ei välista kaebaja varasem mitteagressiivne käitumine seda, et kaebaja tulevikus seda teha ei võiks.
23.Kohus nõustub kaebajaga, et vanglaametnikul on kohustus tagada vangla julgeolek (VangS § 111 lg 1), kuid nimetatud kohustus tähendab ka seda, et vangla peab välistama ohu kinnipeetavate elule ja tervisele. Vangla ei kohaldanud ennetavaid meetmeid karistuslikul eesmärgil, vaid tagamaks seda, et kaitstava õigushüve kahjustus aset ei leiaks. Kuivõrd vanglal puudus veendumus, et kaebaja ei või kujutada ohtu kaaskinnipeetavatele, on kohtu hinnangul proportsionaalsem julgeoleku tagamiseks eraldada teistest kinnipeetavatest isik, kes võib kasutada teiste kinnipeetavate suhtes füüsilist vägivalda, kui et hakata kaebajast hoidma eraldi kinnipeetavaid, kes on toime pannud seksuaalkuriteo. Teiste isikute julgeolek kaalub üles ühe isiku liikumis- ja suhtlemisvabaduse ning kehakultuuriga tegelemise võimaluse piiramise.
24.Kaebaja on kohtule selgitanud, et Tartu Vangla on kaebaja suhtes ümberpaigutusi tehes rikkunud VangS § 66 lg-t 2 ehk teades kaebaja hoiakuid, on seadnud ohtu kaebaja ja teise kinnipeetava julgeoleku, mida kohus mõistab kaebaja põhjendusena, et vangla on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel jätnud olulise asjaolu arvestamata.
25.Praeguses asjas ei ole vaidlust muuhulgas asjaolus, et vanglale oli teada, millised on kaebaja hoiakud seksuaalkuriteo toime pannud isikute suhtes. Kaebaja sõnul ütles ta Tartu Vanglasse saabudes K. Vähile, et ei suuda võtta selliste kinnipeetavate tegusid võtta positiivselt ning nendega võib kaebajal tekkida konflikt. Arvestades, et vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt on Tartu Vangla väljendanud seisukohta, et kaebaja puhul on tegemist kinnipeetavaga, kes võib käituda seksuaalkuriteo toimepannud kinnipeetavate suhtes vägivaldselt, ei saa väita, et vastustaja oleks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsustamisel jätnud arvestamata temale teadaoleva kaebaja hoiaku ning sellega rikkunud temale antud kaalutlusõigust. Kuivõrd HKMS § 41 lg-st 1 tulenevalt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire, ning antud juhul ei ole XY esitanud kaebuses nõuet seoses vangla tegevuse peale tema ümberpaigutamisega seonduvalt, vaid nõudnud Tartu Vangla 16. aprilli 2018. a käskkirja nr 6-1/425 ja 16. mai 2018. a vaideotsuse nr 1-11/122-2 tühistamist, ei ole kohtul käesolevas asjas võimalik anda täpsemat hinnangut kaebaja kambrikaaslase määramise õiguspärasuse kohta.
3-18-1182
26.Kohus leiab, et vangla on vaidlustatud käskkirjas arvestanud ühelt poolt vajadusega tagada kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusalaste õigusaktide täitmise ja üldise julgeoleku vanglas (VangS § 66 lg 1), ning teiselt poolt tavalisest kinnipidamisrežiimist rangema režiimi kohaldamisest tuleneva kaebaja vabaduste täiendava piiramisega. Kaebaja suhtes rakendatud täiendavate julgeolekuabinõude eesmärk oli mh vältida tema poolt aset leidvaid võimalikke õigusrikkumisi. Käskkirjas on iga rakendatud meetme kohta esitatud põhjendus, mida soovitakse meetmega ära hoida ja miks on selle rakendamine vajalik. Kohtu hinnangul ei ole alust väita, et rakendatud meetmed ei olnud teiste vanglas seksuaalkuritegude eest karistust kandvate kinnipeetavate õigushüvedele esineva ohu ja õigusrikkumiste toimepanemise ohu tõrjumiseks kohased ja vajalikud. Arvestada tuleb ka sellega, et vangla peab julgeolekuohu ilmnemisel otsustama täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise kiiresti ja piiratud teabe põhjal (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-33-10, p 13).
27.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et vangla tegutses kooskõlas VangS § 69 lg-ga 1, kui ta kohaldas kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kohtu hinnangul vastab vaidlusalune käskkiri HMS §-s 54 ja § 55 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Tartu Vangla 16. aprilli 2018. a käskkiri nr 6-1/425 on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne ning vastab vorminõuetele. Käskkiri on selge ja üheselt mõistetav. Kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi põhjendust või asjaolu, mis tõendaks, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli õigusvastane. Seetõttu puuduvad ka alused käskkirja tühistamiseks.
28.Kaebaja on taotlenud ka 16. mai 2018. a vaideotsuse nr 1-11/122-2 tühistamist. Kuna kohus ei tühista käesolevas asjas vaidemenetluse esemeks olevat käskkirja, jääb rahuldamata ka kaebaja taotlus vaideotsuse tühistamiseks. Kohtu hinnangul ei ole vaidlustatud vaideotsus õigusvastane.
29.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud, seetõttu jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.