Ihar Ryzhko kaebus Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks tagastada kaebajale hoiule võetud sõiduk
Menetlusosalised ja nende Kaebaja – Ihar Ryzhko, volitatud esindaja Maia Ploom esindajad Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Peeter Aleksašin Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Ihar Ryzhko kaebus ja kohustada tagastama kaebajale sõiduauto Toyota Land Cruiser (registreerimismärgiga 1111OP-7) koos registreerimistunnistuse ja võtmega.
2.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt Ihar Ryzhko kasuks välja menetluskulu 15 (viisteist) eurot (riigilõiv kaebuse esitamisel).
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25. oktoobril 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Tartu Halduskohtusse saabus 31.05.2018 Ihar Ryzhko kaebus Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) vastu. Kaebus on tingitud vallasasja (sõiduauto Toyota Land Cruiser registreerimisnumbriga 1111OP-7, registreerimistunnistus ja auto võti) hoiulevõtmisest Koidula maanteepiiripunktis 11.05.2018 protokolliga korrakaitseseaduse (KorS) § 49 ja § 52 lg 1 p 5 alusel. Protokolli kohaselt on tuvastatud, et sõiduki tehasetähis on manipuleerimistunnustega ning vajalik on läbi viia liiklustrassoloogia ekspertiis.
3-18-1080
Kaebaja esitas järgmise nõude: „Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Koidula maanteepiiripunkti dokumendiekspert Andre Kahar ́i poolt 11.05.2018. a. koostatud vallasasja hoiulevõtmise protokoll.“ Kaebaja taotles ka esialgse õiguskaitse korras PPA kohustamist hoiule võetud sõiduki tagastamiseks. Kohus jättis 05.06.2018 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ja jättis kaebuse käiguta, andes kaebajale tähtaja nõude täpsustamiseks. Kaebaja esitas 05.06.2018 kaebuse nõude täpsustuse ning taotles kohustada Politsei- ja Piirivalveametit tagastama kaebajale sõiduauto Toyota Land Cruiser 200 VIN kood JTMHX09J9C4007343, registreerimismärk 1111OP-7 valdus.
2.Kohus võttis 05.06.2018 määrusega menetlusse kaebuse nõudes PPA kohustamiseks tagastada kaebajale hoiule võetud sõiduk. Kohus määras 23.07.2018 määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses, andis täiendavad tähtajad menetlusdokumentide esitamiseks ja teatas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja (25.09.2018).
3.Vastustaja on esitanud kohtule 22.08.2018 avalduses teabe, et Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) liiklusosakonna liiklustrassoloogilise ekspertiisi tulemusena on kõnealuse sõiduki kohta koostatud ekspertiisiakti nr 18E-LT0046. Eksperdiarvamuse kohaselt on ekspertiisiks esitatud sõiduauto Toyota Land Cruiser tehasetähis vahetatud koos raami lõiguga, tehaselipik (identifitseerimiskleebis) ja keredetailidel olevad tehasetähisega kleebised on valmistatud tehaseväliselt ning VIN-plaat on paigaldatud/valmistatud tehaseväliselt. Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo on saanud Interpolile esitatud päringule vastuse, mille kohaselt on sõiduauto Toyota tehasetähisega JTMHX05J704022778 varastatud 2014. a. Seetõttu jätkatakse varastatud ja võltsitud tehasetunnusega sõiduki osas lähemal ajal menetlust kriminaalmenetluse seadustiku alusel. Vastustaja leidis, et kaebaja eesmärk – haldusmenetluse käigus hoiule võetud sõiduauto tagastamine – ei ole pärast kriminaalmenetluse alustamist enam halduskohtumenetluses saavutatav ning kohtumenetlus haldusasjas nr 3-18-1080 tuleks lõpetada.
4.Kohus selgitas 23.08.2018 määruses kujunenud olukorras kaebuse nõude muutmise võimalust.
5.Kaebaja teatas 16.09.2018 avalduses kohtule, et soovib esitada järgmised nõuded: 1) Kohustada Politsei- ja Piirivalveametit täitma Koidula maanteepiiripunkti dokumendiekspert Andre Kahari poolt 11.05.2018 koostatud vallasasja hoiulevõtmise protokolli punkti, mille kohaselt on vallasasi kättesaadav 11.09.2018 Koidula maanteepiiripunktis; 2) Kohustada Politsei- ja Piirivalveametit tagastama kaebajale sõiduki Toyota Land Cruiser 200 VIN kood JTMHX09J9C4007343, registrerimismärk 1111OP-7 valdus. Kaebaja selgitas, et tema eesmärk on äravõetud sõiduk tagasi saada. Vallasasja hoiulevõtmise protokolli kohaselt on sõiduk kättesaadav 11.09.2018 Koidula piiripunktist. Vaidlusalust sõidukit kaebajale ei tagastatud, kuid ka kriminaalasja ei ole algatatud, vähemalt puuduvad kaebajal sellekohased andmed.
6.Vastustaja esitas kohtule 19.09.2018 selgitused ja tõendid vastavalt 17.09.2018 kohtunõudele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja esitab järgmised väited.
2(6)
3-18-1080
7.1.KorS § 49 alusel teostati vallasasja läbivaatus ning leiti, et vaja on teha ekspertiisi KorS § 52 lg 1 p 5 alusel. Sõiduki üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitakse, et sõiduk võeti ära seoses sõiduki liiklustrassoloogia ekspertiisi suunamisega, alusena on märgitud riigipiiri seadus § 8 ja piirirežiimi eeskirja p. 18 ja 21. Vallasasja hoiulevõtmise protokollis on üldine viide KorS §-le 49, kuid ei ole konkretiseeritud, mis alusel korrakaitseorgan praegusel juhul vallasasja (sõidukit) kontrollis. Kaebaja arvates ei esine ühtegi KorS § 49 lg-s 1 näidatud alust tema sõiduki kontrollimiseks.
7.2.Puudus põhjus sõiduki ekspertiisi suunamiseks. Sõiduki andmed ei ole võltsitud, seda tõendavad kaebuses loetletud dokumendid, s.h Toyota Valgevene esinduse õiend. Viidatud dokumentidega on tõendatud, milline sõiduk toodeti, kelle omandis oli sõiduk enne kaebaja poolt sõiduki ostmist, Valgevene Vabariigis teostati sõiduki andmete kontroll ning väljastati vastavad dokumendid.
7.3.Tegemist ei ole konkreetse ohu tõrjumisega. Seetõttu ei ole täidetud KorS eeldused ja puudus alus sõidukit hoiule võtta. Mingit ohtu korrale Eesti Vabariigis ei ole.
7.4.Riigipiiri seaduse § 8 ei ole asjakohane säte. Kaebaja ei ole rikkunud piirirežiimi eeskirja p 18 ning on täitnud p-s 21 sätestatud kohustuse.
7.5.Andmeid saaks koguda ka ilma autot ära võtmata isegi kui auto äravõtmiseks oleks mingi alus. Isik jäeti ilma igasuguse liiklusvahendita oma asjadega piirile. Meede ei ole proportsionaalne. Kaebaja ei saa oma sõidukit mitu kuud kasutada. Ta on sunnitud endale teise sõiduki rentima, millega kaasneb kahju.
7.6.Täiendavas 17.09.2018 seisukohas märkis kaebaja, et vallasasja hoiulevõtmise protokolli kohaselt on vallasasi kättesaadav Koidula piiripunktis 11.09.2018. Kaebajale pole sõidukit tagastatud ning tal puuduvad ka andmed kriminaalmenetluse toimumise kohta.
Vastustaja ei nõustu kaebusega ning esitab järgmised seisukohad:
8.1.Vallasasja hoiulevõtmise protokollis on selge viide sõiduki hoiulevõtmise seaduslikule alusele (KorS § 52 lg 1 p 5). Nimetatud sätte kohaselt on politseil või seaduses sätestatud juhul muul korrakaitseorganil õigus võtta vallasasi hoiule, kui vallasasja on lubatud KorS § 49 alusel läbi vaadata ning hoiulevõtmine on vajalik, et võtta vallasasja kohta proovi, teostada vallasasja mõõtmisi või teha ekspertiisi.
8.2.Sõiduki läbivaatusel tuvastati, et sõiduki tehasetähis on võltsimistunnustega, samuti on võltsimistunnustega kõik sõiduki identifitseerimist võimaldavad kleebised sõiduki andmetega. Seetõttu osutus vajalikuks sõiduk hoiule võtta ning suunata liiklustrassoloogia ekspertiisi, mida teostab EKEI liiklusosakond. Sõiduk suunati ekspertiisi ekspertiisimäärusega 18.05.2018.
8.3.Ekspertiisiakti valmimisel jätkab PPA sõiduki kohta alustatud menetlust kas haldusmenetluse seaduse alusel haldusasjana või kriminaalmenetluse seadustiku alusel, kui sõiduk osutub varastatuks. Sõiduki tehasetähise võltsimine või võltsitud tehasetähisega sõiduki kontrollimiseks esitamine on Eesti Vabariigis süütegu, mis on karistatav karistusseadustiku § 344 lg 1 või § 345 lg 1 järgi.
8.4.Täiendavas kirjalikus seisukohas on vastustaja teatanud, et liiklustrassoloogilise ekspertiisi tulemusena on koostatud eksperdiarvamust kajastav ekspertiisiakt nr 18E-LT0046 ning teavitanud kohut, et Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo poolt Interpolile esitatud päringu vastuse kohaselt on sõiduauto Toyota tehasetähisega JTMHX05J704022778 varastatud 2014. a. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse eesmärk – haldusmenetluse käigus hoiule võetud 3(6)
3-18-1080
sõiduauto tagastamine – ei ole peale kriminaalmenetluse alustamist enam halduskohtumenetluse käigus saavutatav.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Asjas on vaidlus kaebajalt 11.05.2018 sõiduki hoiule võtmise õiguspärasuse üle ning kaebaja on esitanud sõiduki tagastamiseks kohustamise nõude. Vastustaja on 11.05.2018 protokolli alusel võtnud hoiule Koidula piiripunktis piiri ületanud Valgevene kodanikust kaebaja sõiduki koos sõiduki registreerimistunnistuse ja võtmega. Kaebaja on 16.09.2018 avalduses kohtule rõhutanud, et vallasja hoiule võtmise protokolli kohaselt on vallasasi kättesaadav 11.09.2018 Koidula maanteepiiripunktis, kuid kaebajale pole sõidukit senini tagastatud.
10.Vastustaja on märkinud vallasasja hoiule võtmise protokollis (tl 20-21) sõiduki hoiule võtmise õiguslike alustena KorS § 49 ja § 52 lg 1 p 5 ning faktilise alusena, et sõiduki tehasetähis on manipuleerimistunnustega. Kaebaja on esmalt seisukohal, et sõiduki hoiule võtmiseks puudusid alused ning see toimus õigusvastaselt. Samuti puudus kaebaja hinnangul oht, mille tõrjumiseks vastustaja vaidlustatud abinõusid kasutas.
11.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et vastustaja on korrakaitseorgan korrakaitseseaduse tähenduses. Politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 3 lg 1 p 6 kohaselt on politsei ülesandeks piirivalve valdkonna asjade korraldamine ning p 1 kohaselt süütegude ennetamine ja avaliku korra kaitse KorS-s sätestatud alustel ja korras. PPVS § 71 ls 1 järgi on politseiametnikul korrakaitseseaduses sätestatud riikliku järelevalve meetme kohaldamise õigus. KorS § 52 lg 1 p-st 5 tulenevalt on politseil või seaduses sätestatud juhul muul korrakaitseorganil õigus võtta vallasasi hoiule, kui vallasasja on lubatud KorS § 49 alusel läbi vaadata ning hoiulevõtmine on vajalik, et võtta vallasasja kohta proovi, samuti teostada vallasasja mõõtmisi või teha ekspertiisi. KorS § 49 reguleerib vallasasja läbivaatust. Vastustaja ei ole sõidukit hoiule võttes täpsemalt näidanud, millises osas ta KorS §-le 49 tugineb. Kohtu hinnangul on tuginemine KorS §-le 49 siiski põhjendatud, kuna KorS § 49 lg 1 p 7 kohaselt on vallasasja läbivaatus lubatav, kui see on vajalik seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, ning selliste nõuete täitmise kontrollimine on vallasasja läbi vaatava korrakaitseorgani pädevuses.
12.Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustajal puudus õiguslik alus sõiduki hoiule võtmiseks liiklustrassoloogilisse ekspertiisi suunamise eesmärgil. KorS § 52 lg 1 p-st 5 ja §-st 49 koostoimes tuleneb vastustaja õigus vallasasja hoiule võtta ekspertiisi läbiviimiseks. Vallasasja hoiulevõtmine on toimunud haldusmenetluse raames ning sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akt sisaldab viite vaidlustamisvõimaluste kohta vaide- või halduskohtumenetluses (tl 19).
13.Vajaduse ekspertiisi läbiviimiseks tingis sõiduki vaatlusel tekkinud kahtlus tehasetähiste võltsimisest. Vastustaja on oma kahtluste kinnituseks esitanud 12.05.2018 tehtud fotod, mis kajastavad järgmisi tähelepanekuid: Toyota Land Cruiser 200 paremal pool ratta juures olev kerenumber on tugevalt korrodeerunud; sõiduki identifitseerimiskleebis on manipuleerimistunnustega (tl 34-35p). Kohtu hinnangul ei kõrvalda vastustaja kahtlusi ekspertiisi vajalikkuse kohta kõnealuse sõiduki osas kaebaja esitatud dokumendid sõiduki registreerimise ega omandamise kohta (tl 7, 8, 12, 16-18). Ohu tõrjumise funktsioon eeldab kiiret tegutsemist ning ei kohusta ega võimalda politseid välja selgitama, kas sõiduki valdaja puhul võis olla tegemist heauskse omandajaga. Samuti ei väära ohu kahtluse korral selle tõrjumise vajadust asjaolu, et kaebaja täitis riigipiiri ületades piirirežiimi eeskirja, sh selle punkte 18 ja 21 (esitas kontrollimiseks sõiduki ning selle omandi- või kasutamisõigust kinnitavad dokumendid).
4(6)
3-18-1080
Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et puudus oht, mille tõrjumiseks kaebaja sõiduk ekspertiisiks hoiule võeti. Ohu tõrjumine praegusel juhul seisnes selles, et vältida niisuguse sõiduki vaba liikumist Euroopa Liidu liikmesriiki, mille identifitseerimise osas tekkis korrakaitseorganil kahtlus. Kohus on seega seisukohal, et sõiduki hoiulevõtmiseks oli õiguslik alus – KorS § 52 lg 1 p 5 ja § 49 (lg 1 p 7). Sisulise põhjendusena on vastustaja vallasasja hoiulevõtmise protokollis (tl 2021) ja sõiduki üleandmise-vastuvõtmise aktis (tl 19) ära näidanud tekkinud kahtluse tehasetähiste manipuleerimistunnuste osas ning liiklustrassoloogia ekspertiisi vajaduse. Sõiduki hoiule võtmisel ekspertiisi läbiviimise põhjusel ei saa korrakaitseorganil olla veel tõsikindlat veendumust, et ka tegelikult esineb oht, mille tõrjumiseks abinõu kohaldatakse.
14.Sõiduki hoiule võtmise kohta on vormistatud protokoll, millest nähtuvalt tutvustati talle protokolli vene keeles, kuid ta on keeldunud sellele alla kirjutamast (tl 21). Eelnevast ei ilmne küll, kas ja mil määral kaebaja sai menetluses oma seisukohti ja vastuväiteid esitada. Vastav alajaotus („Meetmele allutatud isiku ütlused ja taotlused“) on täitmata. Kuna kaebajale on protokolli sisu talle arusaadavas keeles tutvustatud ning ta on kasutanud võimalust seda mitte allkirjastada, on kohtul põhjust arvata, et kaebaja mõistis toimingu sisu ning väljendas oma arvamust allkirja andmisest keeldudes. Samuti on kaebajale vene keeles esitatud üleandmisevastuvõtmise akti sisu ning ta keeldus allkirjastamast ka seda dokumenti (tl 19). Seega on kohus seisukohal, et vastustaja on täitnud piisavas ulatuses selgitamiskohustust ja andnud kaebajale võimaluse oma vastuväidete esitamiseks.
15.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et sõiduki hoiule võtmine oli selle toimingu tegemise ajal õiguspärane.
16.Vastustaja on haldusmenetluse seaduse § 38 lg 2; § 39; § 88; § 89; § 93 lg 1 alusel määranud liiklustrassoloogia ekspertiisi. Eksperdile esitati järgmised küsimused: 1) kas ekspertiisiks esitatud sõiduki Toyota Land Cruiser 200 tehasetähis on muutmistunnustega?; 2) milline on sõiduki tegelik tehasetähis? Liiklustrassoloogilise ekspertiisi tulemusena on koostatud ekspertiisiakti nr 18E-LT0046 (väljavõte tl 61; kaebaja juurdepääs terviktekstile piiratud 23.08.2018 määruse resolutsiooni pga 2). Eksperdiarvamuse kohaselt on ekspertiisiks esitatud sõiduauto Toyota Land Cruiser tehasetähis vahetatud koos raami lõiguga, tehaselipik (identifitseerimiskleebis) ja keredetailidel olevad tehasetähisega kleebised on valmistatud tehaseväliselt ning VIN-plaat on paigaldatud/valmistatud tehaseväliselt. Teistest identifitseerimisandmetest tulenevalt on sõiduauto tegelik tehasetähis JTMHX05J704022778. Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo poolt Interpolile esitatud päringu vastuse kohaselt on sõiduauto Toyota tehasetähisega JTMHX05J704022778 varastatud 2014. a.
17.Eelnevast ilmneb, et sõiduk võeti hoiule ekspertiisi läbiviimise eesmärgil. Seega langes juba 02.08.2018 ekspertiisiakti koostamisega ära õiguslik alus, millele tuginedes vastustaja sõiduki hoiule võttis. KorS § 52 lg 4 kohaselt luuakse hoiulevõetud asja omanikule või seaduslikule valdajale viivitamata pärast hoiulevõtmise aluse äralangemist võimalus asi kätte saada. Vastustaja on sõiduki hoiule võtmise protokollis märkinud, et vallasasi on kättesaadav 11.09.2018 kell10.00 Koidula maanteepiiripunktis. Kohtule ei ole teada, kas kaebaja on käinud autot sel kuupäeval kätte saamas, kuid kaebaja 16.09.2018 menetlusdokumendi kohaselt ei ole kaebaja autot tagasi saanud. Samuti ei kinnita auto tagastamist vastustaja, vaid tema 19.09.2018 esitatud täiendavast teabest saab järeldada vastupidist ning vastustaja on seisukohal, et kaebus sõiduki tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata.
5(6)
3-18-1080
18.Isiku vallasasja valduse üleminek (hoiule võtmine haldusmenetluses, arestimine süüteomenetluses) saab toimuda vaid seaduses sätestatud alusel. Kohus on seisukohal, et eelnevast nähtuvalt on käesoleva otsuse tegemise ajaks ära langenud õiguslik alus haldusmenetluse tähenduses, mis seondus üksnes ekspertiisivajadusega. Muid õiguslikke aluseid sõiduki hoiule võtmiseks vastustaja esitanud ei ole ning ei ilmne, et vastustaja jätkaks sõiduki hoidmist mõnel muul alusel haldusmenetluses. Samuti puudub süüteomenetlusest tulenev alus sõiduki jätkuvaks vastustaja valduses hoidmiseks. Vastustaja on kohtule esitanud Tartu Maakohtu 28.08.2018 määruse kriminaalasjas nr 1-186662, millega jäeti rahuldamata Lõuna Ringkonnaprokuratuuri taotlus kaebajalt hoiule võetud Toyota Land Cruiser 200 (registreerimismärk 1111OP-7, VIN-kood JTMHX05J704022778) arestimiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kohtumäärus jõustunud.
19.Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusorgani tegevuse õigusvastasus (riigivastutuse seaduse § 6). Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 kohaselt teeb kohus üldjuhul asjaolu kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Kohus on eelnevat arvestades seisukohal, et ekspertiisi läbiviimise eesmärgil toimunud sõiduki hoiule võtmise alus langes ära ekspertiisiakti koostamisega. Kohtule teadaolevalt puudub muu alus sõiduki kinnipidamiseks ning kaebaja sõiduki kinnipidamine on nüüdseks muutunud õigusvastaseks. Seeläbi on kohtuotsuse tegemise ajaks täidetud kohustamisnõude rahuldamise eeldused ning kaebus tuleb rahuldada. Kaebajalt hoiule võetud sõiduk koos registreerimistunnistuse ja võtmega tuleb talle tagastada.
20.Juhul, kui kaebajale on tema vallasasja alusetu (õigusvastase) vastustaja valduses hoidmisega tekitatud kahju, on kaebajal võimalus esitada riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja korras kahju hüvitamise nõue.
MENETLUSKULUD
21.HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. HKMS § 109 lg-st 6 tulenevalt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.
22.HKMS § 109 lg 1 lausete 3 ja 4 kohaselt esitatakse kirjalikus menetluses menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohus andis 23.07.2018 kohtumäärusega asja kirjalikku menetlust määrates ka tähtaja menetluskulu taotluste ja kulude kandmist tõendavate dokumentide esitamiseks (24.08.2018). Kaebaja ei ole esitanud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja ei selleks tähtajaks ega ka mitte kohtu poolt täiendavalt menetlusdokumentide esitamiseks antud tähtajaks (04.09.2018) ega selle tähtaja pikendamisel (kuni 17.09.2018).
23.Ainsaks tõendatud menetluskuluks on kaebaja poolt kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv (kokku 30 eurot). Tuginedes HKMS § 108 lg 1 ls-le 1 tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot. Kuna kohus jättis rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, jääb esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv (15 eurot) HKMS § 109 lg 6 ja HKMS § 108 lg 1 ls 1 analoogiat kohaldades kaebaja enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.