FIE Tõnu Kapteini Ranna Talu esialgse õiguskaitse taotlus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 05.07.2018. a otsuse nr 12-6/18/499 kehtivuse ja täitmise peatamiseks
Menetlusosalised
Esialgse õiguskaitse taotluse esitaja – Tõnu Kaptein (ärinimi FIE Tõnu Kapteini Ranna Talu)
Resolutsioon
Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Põllumajanduse Registrite Informatsiooni Ameti (PRIA) 05.07.2018. a otsusega nr 12-6/18/499 „12.01.2018. a otsuse nr 12-6/18/46 muutmine, 2017. aastal taotletud poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse osaline määramine ja tagasinõudmine“ kohaselt tunnistati PRIA 12.01.2018. a otsus nr 12-6/18/46 taotleja Tõnu Kapteini Ranna Talu osas kehtetuks, määrati osaliselt poolloodusliku koosluse hooldamise toetus taotlejale summas 25 485 eurot, nõuti taotlejalt tagasi alusetult saadud poolloodusliku koosluse hooldamise toetus summas 7117,50 eurot, kohustati taotlejat maksma tagasinõutav toetusraha 60 kalendripäeva jooksul alates otsuse tegemise päevast või tasaarvestada tagasi maksmata toetusraha mistahes PRIA makstava toetusmaksega, millele taotlejal tekib õigus seoses PRIA-le esitatud toetustaotlusega alates selle otsuse tegemisest.
FIE Tõnu Kapteini Ranna Talu esitas 31.07.2018 PRIA-le vaide PRIA 05.07.2018. a otsuse nr 12-6/18/499 peale.
3.PRIA pikendas 30.08.2018. a teatisega 31.07.2018 esitatud vaide läbivaatamise tähtaega kuni 01.10.2018.
4.FIE Tõnu Kapteini Ranna Talu esitas 10.09.2018 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse (tl 2, 10), millega palus peatada Põllumajanduse Registrite Informatsiooni Ameti (PRIA) 05.07.2018. a otsuse nr 12-6/18/499 kehtivus ja täitmine kuni vaideotsuse tegemiseni ning vaide mitterahuldamise korral kaebuse tähtaegsel esitamisel halduskohtule kohtuotsuse jõustumiseni, kuna vastasel juhul on PRIA-l õigus rakendada vaidlusaluses otsuses toodud sanktsioone, millega muutub isiku õiguste kaitse oluliselt raskemaks.
5.Halduskohus jättis 10.09.2018. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja viis päeva määruse kättesaamisest arvates. Kohus selgitas, et vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg-le 1 ning § 250 lg-le 2 peab esialgse õiguskaitse taotluses olema esitatud põhjendus selle kohta, milliseid raskeid või pöördumatuid tagajärgi esialgse õiguskaitse kohaldamine taotleja jaoks ära hoiaks. Kohus märkis, et tagajärgede raskust tuleb taotlejal kohtule veenvalt põhjendada või tõendada.
6.FIE Tõnu Kapteini Ranna Talu esitas 13.09.2018 halduskohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, milles märgib, et toetusraha tasaarveldamine või tagasinõudmise andmine sundtäitmisele vaide- või kohtumenetluse ajal seab ettevõtte erakordselt raskesse majanduslikku olukorda, seda ajal, kus Eesti põllumajanduses ning põuaga tekkinud lisakulutuste ja saamata jäänud tulu tõttu on suur käibevahendite nappus. Seda, et PRIA püüab rakendada sanktsioone, kinnitab asjaolu, et 24.08.2018 helistati PRIA finantsosakonnast ja tuletati meelde tasumise tähtaega. Isik märgib, et alusetu toetusrahade tagasimaksmine, tasaarveldamine või tagasinõudmine täitemenetluses toob isikule kaasa kohustusi ja kulutusi, mille heastamine eeldab hiljem täiendavaid (kohtu)vaidlusi, mis võivad kujuneda aeganõudvateks ja ebamõistlikult kulukateks, ega heasta kõiki kaasnevaid mõjusid ettevõtlusele. Kohtu seisukoht
7.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot.
8.Kuna PRIA 30.08.2018. a teatisega, millega PRIA on pikendanud vaide läbivaatamise tähtaega, on tõendatud, et vaidemenetlus on käimas, esialgse õiguskaitse taotlus vastab HKMS §-s 250 sätestatud nõuetele ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel on tasutud riigilõiv 15 eurot, siis on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning kohus saab selle sisuliselt läbi vaadata.
9.Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Riigikohtu praktika kohaselt peab esialgse õiguskaitse kohaldamisel kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi 27.06.2017. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15).
10.Esialgse õiguskaitse taotluse esitaja on esialgse õiguskaitse vajadust põhjendanud sellega, et toetusraha tasaarveldamine või tagasinõude sundtäitmisele andmine seab ettevõtte erakordselt raskesse majanduslikku olukorda. PRIA 05.07.2018. a otsusega on vähendatud Tõnu Kapteini Ranna Talule poolloodusliku koosluse hooldamise toetust 32 602,50 eurolt 25 485 eurole. Kuna PRIA otsusest nähtuvalt on nimetatud toetus taotlejale välja makstud, siis on taotlejat kohustatud nende summade vahet, milleks on 7117,50 eurot, PRIA-le tagasi maksma. Samuti on PRIA vaidlustatud otsuses ette näinud tagasimaksmisele kuuluva toetussumma tasaarveldamise tulevikus PRIA poolt makstavate toetustega. Esialgse õiguskaitse taotluse esitaja väitel tooks 7117,50 euro suuruse toetussumma tagasimaksmine
taotluse esitaja jaoks kaasa erakordselt rasked majanduslikud tagajärjed. Esialgse õiguskaitse taotluse esitaja väited on seejuures jäänud paljasõnaliseks.
11.Kohus selgitas taotluse käiguta jätmise määruses, et taotluse esitajal tuleb tagajärgede raskust kohtule veenvalt põhjendada või tõendada. Ainuüksi väited, et seoses põuaga on tekkinud lisakulutusi ja saamata jäänud tulu, mis tingib suure käibevahendite nappuse, ei veena kohut selles, et 7117,50 euro suuruse toetussumma tagasimaksmine võib esialgse õiguskaitse taotluse esitajale tuua kaasa erakordselt raske majandusliku olukorra. Esialgse õiguskaitse taotluse esitaja ei ole esitanud ühtegi täiendavat väidet ega tõendit selle kohta. Arvestades asjaolu, et vaidlustatud PRIA otsusega on poolloodusliku koosluse hooldamise toetusest tagasi nõutud üksnes umbes 20% kogu 2017. aasta taotluse alusel määratud summast, siis on kohtu hinnangul ebatõenäoline, et saadud toetussumma 7117,50 eurot tagasimaksmisega kaasneksid taotlejale erakordselt rasked majanduslikud tagajärjed.
12.Kohtule teadaolevalt ei ole poolloodusliku koosluse hooldamise toetus ainus toetus, mille PRIA taotluse esitajale on määranud. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kohtuasjas nr 3-18-1191 on Tõnu Kapteini Ranna Talu vaidlustanud PRIA 28.03.2018. a otsust nr 12-6/18/364, millega PRIA on küll muutnud varasemat toetuse määramise otsust, kuid ka selle muudatuse järgselt on esialgse õiguskaitse taotluse esitajale määratud ja välja makstud 2017. a ühtse pindalatoetus summas 36 316,70 eurot. Kohtuasjas nr 3-18-505 on Tõnu Kapteini Ranna Talu vaidlustanud PRIA 11.12.2017. a otsust nr 12-6/17/1221, millega on talle 2017. aastal määratud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus summas 18 790,15 eurot. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotluse esitaja käive on piisav, et maksta tagasi toetus summas 7117,50 eurot, ilma et sellega kaasneksid esialgse õiguskaitse taotluse esitajale erakordselt rasked majanduslikud tagajärjed, nagu ta esialgse õiguskaitse taotluses paljasõnaliselt väidab.
13.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotluse esitajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Seetõttu ei ole HKMS § 249 lg 1 kohaselt esialgse õiguskaitse kohaldamine lubatud.
14.Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7). /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.