Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-514
Otsuse tegemise kuupäev
19.09.2018
ja koht Kohtunik Kohtuasi
Tartu Mare Priks Rait Kokk kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks.
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja Rait Kokk; Vastustaja: Tartu Vangla
Resolutsioon
Jätta rahuldamata mittevaralise kahju hüvitamise nõue perioodi osas 07.05.2016 kuni 10.05.2016. Jätta läbi vaatamata mittevaralise kahju hüvitamise nõue perioodi osas 10.05.2016 kuni 27.06.2016. Jätta Rait Kokk menetluskulud riigi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 19.10.2018. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil
Asjaolude kirjeldus 10.01.2018 on Rait Kokk esitanud Tartu Vanglale taotluse hüvitada talle perioodil 07.05.2016 kuni 27.06.2016 alusetult elektroonilise järelevalve all kambrites viibimise eest tekitatud mittevaraline kahju summas 5000 eurot. Kahju seisneb privaatsuse rikkumises ja põhjendamatute ebamugavuste ja kannatuste tekitamisega seoses sellega, et ta oli sunnitud viibima elektroonilise järelevalve all. Tartu Vangla on 09.03.2018 otsustusega nr 1-13/18-2 jätnud kaebaja taotluse rahuldamata. Rait Kokk on pöördunud mittevaralise kahju nõudega Tartu Halduskohtu poole.
Kaebaja selgitused, põhjendused ja taotlused Kaebuse kohaselt on hoitud Rait Kokka perioodil 07.05.2016 kuni 27.06.2016 Tartu Vanglas erinevates kambrites põhjendamatult videovalve all. Kaebaja on märkinud, et teda jälgiti kaamerate abil ajal mil ta käis dušši all ning kasutas WC-d. Kaebaja on märkinud, et tema tegevusi on jälginud naissoost valvur. Kaebaja on märkinud, et andis sellest, et teda pidevalt kaameratega jälgitakse, märku selliselt, et loobus ka toidust ja söömisest, kaotades sellega kehakaalu. Kaebaja on märkinud, et vangla on temaga õigusvastaselt käitunud ning pole põhjendanud pideva kaameraga jälgimise vajadust. Kaebuse kohaselt on kaebaja suhtes rikutud Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 3 nõudeid. Kaebaja viitab, et vangla peaks läbi viima põhjaliku uurimise selle kohta, et ta on kannatanud riigipoolse väärkohtlemise all ning uurimine peab olema vahetu, kiire ja põhjalik. Kaebaja leiab, et kahjunõude vastuses ei ole vangla põhjendanud, miks oli vajalik teostada kambris elektroonilist järelevalvet kaebaja suhtes. Kaebaja leiab, et tema privaatsust on rikutud, talle on tekitatud ebameeldivusi ja kannatusi, teda on alavääristatud, kahjustatud on ka kaebaja tervist, mistõttu ta nõuabki kahju hüvitamist 10 000 eurot. Tartu Vangla seisukohad, põhjendused ja taotlused Tartu Vangla on seisukohal, et halduskohtu pädevuses on lahendada R. Koka nõue Tartu Vangla vastu, mis puudutab perioodi 07.05.2016-10.05.2016 seonduvalt kaebaja kambris elektroonilise järelevalve teostamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamisega. Perioodi 10.05.2016-27.06.2016 osas kambris elektroonilise järelevalve teostamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse kuna tegemist on terviseteenuse osutamisega, milles ka vangla ei ole vastustaja. 10.05.2016 paigutati (hospitaliseeriti) R. Kokk Tartu Vangla psühhiaatriaosakonda temale raviteenuse osutamiseks, kus ta viibis kuni 27.06.2016. Tartu Vangla psühhiaatri hinnangul vajas R. Kokk psühhiaatrilist abi ning tema ebastabiilset seisundit arvestades otsustas meditsiini osakonnajuhtaja arst dr Piret Kool, et R. Koka elu ja tervise tagamise huvides tuleb teostada kambris elektroonilist jälgimist. Perioodil 07.05.-10.05.2016 teostati samuti elektroonilise järelevalve teostamist, kuna sel ajal tehti seda vanglaametnike poolt vangistusseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ja selles osas on Tartu Vangla asjas õige vastustaja. Vangla märgib, et Euroopa Inimõiguse Kohtu praktika ei välista kinnipeetavate üle elektroonilise jälgimise teostamist ja et taoline tegevus on küll isiku õigustesse intensiivne sekkumine, aga aitab tagada nii vangla kui ka kinnipeetava julgeolekut. Vangla on viidanud EIK 17.01.2012 lahendile nr 13621/08 (Horych vs Poola). Vastustaja märgib, et 07.05.2016-10.05.2016 kaebaja kambris elektroonilist järelevalvet WC-s ei teostatud ning elektrooniline järelevalve kestis kokku kolm ööpäeva. Vastustaja märgib, et kaebaja ei ole meditsiiniosakonda pöördunud kaebusega, et elektroonilise järelevalve teostamine on talle kuidagi rusuvalt mõjunud ja tekitanud stressi ja kannatusi. Tartu Vangla palub jätta kaebuse osas, kus vangla on vastustaja, rahuldamata. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus asub seisukohale, et osaliselt jätab kohus kaebuse rahuldamata ning osaliselt jätab kohus kaebuse läbi vaatamata. 2.Kaebaja on esitanud kaebuse, milles nõuab mittevaralise kahju hüvitamist summas 10 000 eurot, et perioodil 07.05.2016 kuni 27.06.2016 on kaebaja viibinud Tartu Vangla kambrites kus
teostati tema üle elektroonilist järelevalvet, mis on kaebajale valmistanud palju ebameeldivusi, tekitanud stressi ja kannatusi ja tervisekahju. 3.Esmalt märgib kohus, et Tartu Vangla on õigesti juhtinud tähelepanu sellele, et alates 10.05.2016 on otsustatud Rait Kokk hospitaliseerida ebaadekvaatse käitumise tõttu. Tartu Vangla arsti otsuse 10.05.2016 kohaselt vajab isik tervisliku seisundi tõttu videojärelevalvet, otsusest on teavitatud ka patsienti. Seega on alates 10.05.2016 kuni 27.06.2016 teostatud R. Koka suhtes kambris elektroonilist järelevalvet temale osutatava raviteenuse käigus arsti otsuse alusel ning kohtupraktika kohaselt ei kuulu sellise vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse. 10.05.2016 kuni 27.06.2016 paiknes R. Kokk kambris 1225 (meditsiini osakonnas) kuhu R. Kokk paigutati ebaadekvaatse käitumise tõttu arsti korraldusel. Kambris oli videovalve kaamera sisse lülitatud. Riigikohtu erikogu 7. aprilli 2011. a määruses asjas nr 3-3-4-1-11 (p 9) leiti, et vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Samale seisukohale on asunud Riigikohtu halduskolleegium 15. detsembri 2010. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-53-10, p 9, ja 21. detsembri 2010. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-69-10, p 9, selgitades, et tervishoiuteenuse kvaliteedi kontrollimine ei ole halduskohtu pädevuses. Tervishoiuteenuse osutamine on võlaõiguslik suhe, mida reguleerivad võlaõigusseadus ja valdkonnaseadused. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 2 tuginedes vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. 4.Kuna kohus on kohtumäärusega 29.03.2018 tervenisti Rait Koka kaebuse menetlusse võtnud, saab kohus käesoleva kohtulahendiga otsustada jätta perioodi osas 10.05.2016 kuni 27.06.2016 kahju hüvitamise nõude läbi vaatamata tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 1 p 1 alusel läbi HKMS § 121 lg 1 p 1 seetõttu, et nimetatud kuupäevade osas ei kuulu kahju nõue läbi vaatamisele halduskohtus selleks pädevuse puudumise tõttu. Eeltoodud asjaolu on ilmnenud pärast kaebuse menetlusse võtmist. Seetõttu jätab kohus kahju nõude taotluse perioodi osas 10.05.2016 kuni 27.06.2016 läbi vaatamata. 5.Teiseks lahendab kohus käesoleva kohtulahendiga kahju hüvitamise nõude perioodi osas 07.05.2016 kuni 10.05.2016, mil kaebuse kohaselt teostati kaebaja kambris põhjendamatult elektroonilist järelevalvet kaebaja üle. Kohus märgib, et selles osas jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kohus asub seisukohale, et vangla ei ole rikkunud kaebaja õigusi, ei ole teostanud kaebaja üle elektroonilist järelevalvet ebaseaduslikult ega sekkunud kaebaja eraellu. Tulenevalt Põhiseaduse § 26 on igaühel õigus eraelu puutumatusele. Eraellu võib sekkuda vaid riigi või kohaliku omavalituse asutuste poolt seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Kohus märgib, et vangla on õigesti märkinud, et VangS § 7 lg 1 ja lg 2, VangS § 66 lõikes 1 ja VangS § 69 sätestatu koosmõjust tuleneb vanglateenistuse õigus kinnipeetava enda või teiste elu
ja tervise või vangla julgeoleku tagamise huvides teostada kinnipeetava kambris elektroonilist järelevalvet. Samuti ei välista Euroopa Inimõiguse Kohtu praktika kinnipeetavate üle elektroonilise jälgimise teostamist ja kinnipeetava (pidevat) jälgimist turvakaamera abil tema kambris. Seega ei saa automaatselt pidada kinnipeetava elektroonilist jälgimist Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni (EIÕK) artikli 3 rikkumiseks. 6.Kohus peab usaldusväärseks vangla poolt esitatud selgitusi , et perioodil 07.05.-10.05.2016 kaebaja kambris elektroonilist järelevalvet WC-s ei teostatud, seda tehti kambris ning samuti oli kambris elektroonilise järelevalve teostamise aeg äärmiselt lühike, see oli kokku kolm ööpäeva. Perioodil 07.05.2016 kuni 08.05.2016 kandis kaebaja kartserikaristust (kamber 1031, videovalve seade oli sisse lülitatud) 26.04.2016 käskkirja nr 6-2/686 alusel ja perioodil 08.05.2016 kuni 10.05.2016 (kamber 1166, videovalve seade oli sisse lülitatud) kohaldati tema suhtes täiendava julgeolekuabinõuna lukustatud kambrisse paigutamist 14.04.2016 käskkirja nr 6-1/384 alusel, käskkirju kaebaja vaidlustanud ei ole. Kohus märgib, et elektrooniline järelevalve on olnud vajalik nii vangla kui ka kinnipeetava julgeoleku tagamiseks. Seega ei ole alust rääkida kaebaja eraelu puutumatuse intensiivsest ja pikka aega kestnud riivest, mis annab aluse kvalifitseerida see väärikust alandavaks kohtlemiseks. Üldjuhul vanglas teostatakse kinnipeetavate üle järelevalvet 24 tundi ööpäevas ja pikka aega vanglas viibinud isik teab, et tema tegevusi jälgitakse. Seega ei saa olla kaebaja jaoks midagi uut see, et teostatakse elektroonilist järelevalvet. Pole usutav ka see, et kaebajal tekkis hirm, stress ja kannatused seoses elektroonilise järelevalve teostamisega. Samas ei ole kaebaja pöördunud ka arsti poole mingitel tervislikel põhjustel seonduvalt elektroonilise järelevalvega. 7.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Antud juhul ei ole täidetud kahju nõude eeldused, kaebajale ei ole kahju tekitatud. Inimväärikust alandavaks saab RVastS § 9 lg 1 mõttes pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületavad kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme, antud juhul ei ole tõendamist leidnud, et kaebajale oleks kannatusi põhjustatud või tema inimväärikust alandatud. Eeltoodu alusel jätab kohus kahju hüvitamise nõude perioodi osas 07.05.2016 kuni 10.05.2016 rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 8.Menetluskuludest HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Tartu Halduskohus vabastas Rait Koka kohtumäärusega 29.03.2018 riigilõivu tasumise kohustustest kaebuse esitamisel. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.