lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-353/11

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 14.09.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-353/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.09.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
783
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Janar Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

14. september 2018, Tartu

Kohtuasja number

3-18-353

Kohtuasi

Hinno Moosese kaebus Tartu Vangla tegevusele

RESOLUTSIOON

1.Jätta kaebaja taotlus kaebuse muutmiseks rahuldamata.
2.Lõpetada haldusasja nr 3-18-353 menetlus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Vangla 30. novembri 2017. a otsusega nr 6-5/230-1 paigutati Hinno Mooses karistuse kandmise jätkamiseks avavanglast ümber kinnisesse vanglasse.
2.H. Mooses esitas 27. detsembril 2017 Tartu Vanglale vaide vangla 30. novembri 2017. a otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Tartu Vangla jättis vaide 25. jaanuari 2018. a otsusega nr 1-11/35-2 rahuldamata.
3.H. Mooses esitas 15. veebruaril 2018 kaebuse Tartu Vangla 30. novembri 2017. a otsuse nr 6-5/230-1 ja 25. jaanuari 2018. a vaideotsuse nr 1-11/35-2 tühistamiseks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
4.Tartu Halduskohus võttis 23. märtsi 2018. a määrusega kaebuse menetlusse. Kohus otsustas asja läbi vaadata kirjalikus menetluses.
5.Tartu Maakohus vabastas 21. augusti 2018. a määrusega asjas nr 1-16-9992 H. Moosese karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
6.Tartu Halduskohus selgitas 4. septembri 2018 kohtunõudes H. Moosesele, et kuna kaebaja on vabastatud tingimisi enne tähtaega, on vaidlustatud vangla otsus edasiulatuvalt oma kehtivuse kaotanud ja kaebaja ei saa nõuda enam enda avavanglasse paigutamist. Kaebajal tuli

teatada, kas ta soovib asja menetluse jätkamist õigusvastasuse tuvastamise nõudes või soovib kaebusest loobuda.

7.H. Mooses esitas 4. septembril 2018 avalduse. Kaebaja teatab, et ta ei soovi vaidlustada avavanglast kinnisesse vanglasse ümberpaigutamist. Kaebaja märkis, et ta soovib vaidlustada Tartu Vangla lohakat ja vastutustundetud käitumist kaebaja suhtes, millega ta määratleti alusetult kõrgohtlikuks. Kaebaja lisab, et ta soovib menetlust jätkata just kõrgohtlikkuse määratlemise osas.
8.Tartu Vangla esitas 6. septembril 2018 avalduse, milles märkis, et H. Mooses vabastati Tartu Vanglast 6. septembril 2018. Vangla on seisukohal, et kaebaja vabastamisega vanglast muutus tema kaebus sisuliselt ainetuks, sest vaidlustatud otsus ei mõjuta enam kuidagi kaebaja õigusi ega vabadusi. Vangla hinnangul ei riku seetõttu vaidlustatud otsus enam kaebaja õigusi ja kaebusega ei ole võimalik enam soovitud eesmärki saavutada.

KOHTU SEISUKOHT

9.H. Mooses teatas 4. septembri 2018. a avalduses, et tema tahteks ei ole nõuda vaidlustatud haldusaktide tühistamist, vaid tema tahteks on tuvastada vangla hinnangu õigusvastasus, millega kaebaja määratleti kõrgohtlikuks. Sisuliselt on H. Mooses esitanud kaebuse nõude muutmise avalduse (HKMS § 49). Halduskohus keeldub kaebuse nõuet muutmast, kuna see ei ole praegusel juhul lubatav (HKMS § 49 lg 1). Halduskohtu hinnangul puudub kaebajal õigus eraldiseisvalt õigusvastasuse tuvastamise nõudega vaidlustada riskihinnangus märgitud ohutaset. Reeglina individuaalset täitmiskava või riskihindamist eraldiseisvalt vaidlustada ei saa, kuna tegemist on programmilise dokumendiga, millel vahetu mõju kinnipeetava õigustele puudub. Riskihinnang ei ole faktiväide, vaid prognoosotsustus. Riskihindamine sisaldab üksnes hinnanguid asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad kinnipeetava ohtlikkusele, kuid riskihindamine ega selle tulemus ei tekita, muuda ega lõpeta otseselt kinnipeetava õigusi ega kohustusi. Kinnipeetava õigusi mõjutab vahetult vangla konkreetne tegevus, mida on kinnipeetaval õigus vaidlustada. Riskihinnang iseseisvalt ei piira kaebaja õigusi. Isegi juhul, kui kaebaja peaks saama vaidlustada riskihindamises märgitud ohutaset eraldiseisvalt, puudub tal praegusel hetkel selleks põhjendatud huvi ning see ei ole tema õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja on vanglast vabanenud. Halduskohtul puudub alus eeldada, et kaebaja satub vanglasse tagasi. Isegi juhul, kui kaebaja peaks uuesti vanglasse sattuma, koostatakse talle uus individuaalne täitmiskava ning tehakse uus riskihindamine.
10.Kaebaja märkis kohtule, et tema tahteks pole pärast vanglast vabastamist vaidlustada enam avavanglast kinnisesse vanglasse paigutamise otsustusi, s.t nõuda otsuse nr 6-5/230-1 ja vaideotsuse nr 1-11/35-2 tühistamist. Halduskohus saaks kaebaja tahteavaldust käsitleda kui tühistamisnõudest loobumise avaldust HKMS § 152 lg 1 p 3 mõttes. Kuna halduskohus ei ole enne kaebusest loobumise vastuvõtmist selgitanud kaebajale kaebusest loobumise tagajärgi, ei saa halduskohus eespool viidatud alusel jätta kaebust läbi vaatamata ning menetlust lõpetada (HKMS § 155 lg 4).
11.Küll aga tuleb halduskohtu hinnangul tühistamisnõude menetlus lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, s.o vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine kohtumenetluse ajal. Halduskohtu hinnangul kaotas vaidlustatud haldusakt edasiulatuvalt oma kehtivuse pärast seda, kui jõustus maakohtu määrus, millega kaebaja vabastati karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Vaidlustatud haldusakt (s.o kaebaja avavanglast kinnisesse vanglasse paigutamine) ei mõjuta edaspidi kaebaja õigusi negatiivselt. Kaebaja vaidlustas haldusakti, millega tunnistati kehtetuks kaebajale soodne haldusakt. Kaebaja saavutas enda taotletud eesmärgi maakohtu lahendi jõustumisega, s.t pärast maakohtu lahendi jõustumist on ta vabaduses. Kaebaja väljendas selgesõnaliselt enda tahet, et eespool viidatud olukorra tõttu ei nõua ta enam
30.novembri 2017. a otsuse nr 6-5/230-1 tühistamist. Halduskohtu hinnangul on HKMS § 152 lg 1 p 4 mõtteks reguleerida ka neid olukordi, kus haldusakt kaotab edasiulatuvalt kehtivuse ning edasiulatuvalt kehtivuse kaotanud haldusakt ei mõjuta isiku õigusi negatiivselt. Menetluse lõpetamist välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine (HKMS § 152 lg 2).
12.Eelnevast tulenevalt lõpetab halduskohus asja menetluse (HKMS § 152 lg 1 p 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium