Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XXX esitas 27. augustil 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse peale. Kaebaja väidab, et Tartu Vangla piiras alates 10. augustist 2018 tema ettevõtete (TÜ Y ja MTÜ Z) numbritele helistamise nii kaebajal kui teistel kinnipeetavatel. Ettevõtte numbreid kasutavad teised ettevõtjad, kinnipeetavad, ettevõtte täisosakonud, volitatud esindajad. Kinnipeetavad ei saa ühendust ettevõtte numbriga ning ettevõte ei saa sellega klientidega ühendust. Kaebaja on seisukohal, et helistamise piiramisega tekitatakse talle varalist kahju (s.o saamata jäänud tulu) ja mittevaralist kahju. XXX esitas kaebuses järgmised nõuded: 1) Tühistada temaga seotud ettevõtete numbritele seatud üldise helistamise piirang. 2) Tuvastada vangla tegevuse õigusvastasuse hilisema hüvitamis- ja heastamiskaebuse esitamise eesmärgil ning preventiivsel eesmärgil ning vältimaks samalaadseid olukordi tulevikus. 3) Kohustada vanglat võimaldama helistada kaebaja isale (tl 7). Kaebuses esitati esialgse õiguskaitse taotlus (EÕK) helistamise piirangu lõpetamiseks.
2.Tartu Vangla teatas 3. septembri 2018 vastuses kohtunõudele, et XXX ettevõtete telefoninumbritele kõneposti teenuste piirangu seadis Justiitsministeerium, kes sõlmis Telia AS-ga vastava kokkuleppe.
3.Tartu Halduskohus jättis 5. septembri 2018. a määrusega kaebuse käiguta. Halduskohtule ei olnud arusaadav, kelle õiguste kaitseks kaebus on esitatud. Kohus selgitas, et kaebusega saab isik pöörduda halduskohtusse üksnes enda õiguste kaitseks ning füüsilised isikud ja äriühingud kui
juriidilised isikud on kaks eraldiseisvat gruppi. Kaebajal tuli kohtule selgitada, kuidas tema õigusi kahjustab see, kui teised kinnipeetavad ei saa helistada numbrile, millele Justiitsministeerium on helistamise ära keelanud. Kaebajal tuli lisaks selgitada, kuidas rikub tema õigusi see, kui ta ei saa ettevõtte numbrile helistada olukorras, kus tal on õigus helistada otse konkreetsele isikule. Ühtlasi tuli kaebajal teatada, kas ta on kohustamisnõude osas läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse.
4.XXX esitas 9. septembril 2018 Tartu Halduskohtule avalduse. XXX märgib, et haldusasjas nr 3-18-1614 ütles kohus, et kaebuses toodud asjaoludel võib olla riivatud täisühingu ühe täisosaniku kui kinnipeetava õigusi telefonikõnedele. Kaebaja kui ettevõtja huve kahjustab see, kui kinnipeetavad ei saa helistada ettevõtete numbritele. Kaebaja ei saa teenida tulu, mis kahjustab kaebajat. Selline majandustegevuse piiramine on põhiseadusvastane. Kaebaja märgib, et ta ei saanud ühendust abikaasa pankrotihalduriga, kuna number oli suunatud mujale. Kinnipidamisasutuses on kohati raskendatud leida täiendavaid numbreid, millelt konkreetne isik kätte saada. Kaebaja soovis helistada isa kodusele telefoninumbrile 27. augustil 2018, kuid ei saanud. Kohustuslik kohtueelne menetlus kohustamisnõude osas ei ole läbitud, kuna vastust vaidele ei ole veel.
KOHTU SEISUKOHT
5.Sõltumata sellest, kas tühistamis- ja kohustamisnõude esitamiseks on kaebajal kaebeõigus, tuleks need nõuded tagastada, kuna kaebaja ei ole kohustuslikku kohtueelset menetlust nende nõuete osas läbinud (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 47 lg 1, § 121 lg 1 p 4, vangistusseadus § 11 lg 5).
6.Kaebaja esitas vanglale vaide 27. augustil 2018 (tl 2, 7). Vangla ei ole käesolevaks ajaks vaiet lahendanud. Kuna kaebaja ei ole kohustuslikku kohtueelset menetlust tühistamis- ja kohustamisnõude osas läbinud, on ta kohtu poole pöördunud ennatlikult.
7.Kaebajal on õigus kohtule kaebus ja enda vastuväited vangla tegevuse peale esitada pärast seda, kui vangla on kaebaja vaide lahendanud.
8.Halduskohus märgib, isegi juhul, kui kaebajal oleks läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus, puuduks tal kaebeõigus. Isik saab kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes enda õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Kaebusest ja selle täiendusest nähtub, et kaebaja soovib kaitsta eeskätt juriidilise isiku õigust pakkuda vanglas nn telefoniteenust. Füüsilised isikud ja äriühingud kui juriidilised isikud on kaks eraldiseisvat isikute grupi. Kaebaja samastab ekslikult juriidilise isiku tulu enda tuluga. XXX ei saa samastada juriidilise isikuga. Samuti järeldub kaebaja väidetest, et ta soovib kaitsta teiste kinnipeetavate õigust kasutada teenust, mida äriühing pakub.
9.Vangla tegevuse väidetava õigusvastasuse tuvastamine ei kaitse kaebaja õigusi ega aita tal saavutada enda eesmärki. Kui kaebaja soovib helistada konkreetsele isikule ja vangla peaks sellest keelduma, on tal õigus nõuda konkreetsele isikule helistamise võimaldamist. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda helistamist just läbi tema valitud meetodi, kui alternatiivne meede on olemas. Ühtlasi on praeguses asjas vaidemenetlus kohustamisnõude osas pooleli. Eraldiseisva õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine hilisema kahju hüvitamise nõude esitamiseks pole praegusel juhul lubatav (HKMS § 45 lg 2). Kui kaebaja hinnangul on talle kahju tekitatud, on tal võimalus esitada vanglale kahju hüvitamise nõue. Selle nõude lahendamise raames hindab kohus mh seda, kas vangla tegevus oli õigusvastane või mitte.
Kaebaja võimalik preventiivne huvi ei tagaks seda, et võimaliku õigusvastasuse tuvastamise korral ta saaks vaidlusalust teenus endaga seotud juriidilise isiku kaudu edasi pakkuda.
10.Halduskohus tagastab tühistamis- ja kohustamisnõude HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel ning tuvastamisnõude HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
12.Kohus võib mh kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). EÕK-d võib halduskohtult taotleda pärast vaide esitamist (HKMS § 249 lg 5).
13.XXX nõuab vaidemenetluses vanglalt mh kaebaja ettevõtete numbritele helistamise piirangu lõpetamist. XXX on halduskohtule esitanud sisult sarnased EÕK nõuded.
14.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et EÕK lahendamisel tuleks reeglina vältida põhivaidluse ette ära otsustamist (RKHKm 3-3-1-59-14, p 19). Kohustamiskaebuse puhul EÕK kohaldamine on lubatud erandlikel juhtudel ja selleks peab esinema ülekaalukas vajadus. Kohtule esitatud dokumentidest erandlikke asjaolusid ei nähtu. Kui vaie lahendatakse taotleja jaoks negatiivselt, on tal õigus pöörduda põhiasja lahendamiseks kohtusse, misjärel on XXXl õigus uuesti vajadusel EÕK-d taotleda. Eelduslikult ei toimu vaidemenetlus ebamõistlikult kaua.
15.Kehtiva õiguse kohaselt on kinnipeetaval õigus telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutada, kui selleks on tehnilised tingimused (VangS § 28 lg 1). Kinnipeetavale võimaldatakse telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas (justiitsministri 3. novembri 2000. a määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 51 lg 2). Asjaolu, et kaebaja ei pruugi saada helistada nn ettevõtte numbrile, mille kaudu ta väidetavat teenust pakub, ei tähenda veel kaebaja õiguste rikkumist. Kaebajal on võimalik helistada vahetult konkreetsele isikule ilma vastavat teenust kasutamata. Seega ei võimalda kohtule esitatud dokumendid järeldada taotleja kaaluka põhiõiguse intensiivset riivet, mis õigustaks praegusel juhul üldreeglist erandi tegemist.
16.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus XXX EÕK rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.