Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 30. august 2018, Tartu 3-18-1342 Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Md. Khalik Mia kinnipidamiseks ja paigutamiseks Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse Tartu Halduskohtu 7. juuli 2018. a määrus Md. Khalik Mia määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja Md. Khalik Mia Volitatud esindaja advokaat Aldo Vassar Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet
RESOLUTSIOON
Jätta Md. Khalik Mia määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 7. juuli 2018. a määrus Md. Khalik Mia osas muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 235 lg 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei ja Piirivalveamet (PPA) pidas 6. juuli 2018. a hommikul Võru maakonnas Setomaa vallas Tiilige külas Leimani bussipeatuses kinni Md. Khalik Mia koos seitsme meessoost isikuga. Md. Khalik Mial puudusid dokumendid ning tema isik tuvastati ütluste alusel. Isik avaldas 6. juulil 2018 kell 20.27 soovi varjupaiga saamiseks. Isiku varjupaigataotlus registreeriti nr 7001810124, kuid taotluse osas ei ole PPA otsust veel tehtud.
2.PPA esitas 7. juulil 2018 Tartu Halduskohtule taotluse Md. Khalik Mia kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 1, 2, 4 ja 5 alusel. Taotluse põhjenduste järgi peeti Md. Khalik Mia kinni Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu, kuna ta saabus Eestisse ebaseaduslikult, ületades Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelise ajutise kontrolljoone koos grupis isikutega selleks mitteettenähtud kohas. Isikul puudub välisriigi reisidokument või muu isikut tõendav dokument. Vajalik on isiku kinnipidamine kuni isikusamasuse kontroll ja isiku tuvastamine on lõpule viidud. Järelevalvemeetmete kohaldamine ei pruugi olla tõhus. Põgenemisohuna on käsitletav ka see, et esinevad väljasõidukohustuse ja
sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 nimetatud asjaolud. Isik esitas varjupaigataotluse alles tunde pärast kinnipidamist ning esineb kahtlus, et taotlus esitati lahkumiskohustuse sundtäitmise või tagasisaatmise vältimise eesmärgil. Puuduvad andmed, et isik oleks üritanud leida seaduslikku viisi reisimiseks ning pöördunud mõne Schengeni riigi saatkonna poole, et endale viisat või elamisluba taotleda ja seaduslikult piire ületada. Isiku käitumine viitab, et tema tahtlus oli suunatud ebaseaduslikule Euroopasse sisenemisele. Rahvusvahelise kaitse taotlemine ei oleks sellisel juhul eesmärki, vaid vahend Euroopasse jõudmiseks.
3.Tartu Halduskohus rahuldas 7. juuli 2018. a määrusega PPA taotluse ja andis loa Md. Khalik Mia kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks alates 7. juulist 2018 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
3.1.Halduskohus leidis, et arvestades PPA taotluses kirjeldatud asjaolusid, on Md. Khalik Mia kinnipidamine vajalik ja põhjendatud. Isiku isikusamasus on tuvastatud tema enda ütluste ja muude tõendite alusel, kuid ilma välisriigi reisidokumendi või muu isikut tõendava dokumendita ei saa PPA olla veendunud, et isik on see, kelleks ta end nimetab. Vaja on kontrollida isiku isikusamasust ja kodakondsust. Oluline on rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine.
3.2.Kohtu hinnangul esineb põgenemise oht, kuivõrd isik ületas Eesti välispiiri ebaseaduslikult. Põgenemisohuna käsitletakse seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. Põgenemisohtu kinnitab ka isiku eelnev käitumine ning Eestiga majanduslike ja sotsiaalsete sidemete puudumine.
3.3.Kohus peab tõenäoliseks, et rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamise või väljasaatmise vältimise eesmärgil, kuna isik ei üritanud leida seaduslikku viisi reisimiseks ega esitanud teistes Euroopa Liidu riikides viibimise ajal rahvusvahelise kaitse taotlust. Isik ei ole esitanud ka veenvaid põhjendusi, miks ta tegelikult rahvusvahelist kaitset vajab.
3.4.Kohtu hinnangul ei ole võimalik tõhusalt kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, arvestades PPA taotluse asjaolusid kogumis. Isik ületas Eesti riigipiiri ebaseaduslikult ja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles pärast enda kinnipidamist ning on tõenäoline, et ta püüab väljasaatmise hoidumise eesmärgil põgeneda. Põhjendatud on tõeste asjaolude väljaselgitamine, et menetleda isiku rahvusvahelise kaitse taotlust. Selleks tuleb tagada isiku küsitlemise võimalus ning kättesaadavus. Seega on isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks proportsionaalne. Kuigi kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab isikute õigusi, ei saa valitud abinõud pidada ülemääraseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
4.Md. Khalik Mia esitas volitatud esindaja kaudu määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtul tühistada Tartu Halduskohtu 7. juuli 2018. a määrus ja teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata.
4.1.Määruskaebuse põhjendustes leitakse, et isik ei pea põhjendama või tõendama, miks ei peaks teda paigutama kinnipidamiskeskusesse. Halduskohus väljus vaidluse eseme piiridest, hinnates kinnipidamise menetluses varjupaigataotlust ja selle perspektiivi ning tuginedes sellele ka lahendi tegemisel. Sellega rikkus halduskohus HKMS §-i 157.
4.2.Halduskohus jõudis meelevaldselt järeldusele, et isik esitas varjupaigataotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Isik on pärit Bangladeshist. Jääb arusaamatuks PPA ja kohtu eeldus, nagu peaks koduriigist võõrasse riiki põgenev varjupaiga taotleja tundma Eesti Vabariigi õigusnorme. Halduskohus on erapoolikult sellisele järeldusele jõudnud ning rikkunud seega lahendi seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet.
4.3.Halduskohus ei võtnud piisavalt arvesse konkreetse juhtumi olulisi asjaolusid ega hinnanud isikuga seotud asjaolusid individuaalselt. Esmalt tulnuks võimaldada isikule varjupaigateenuse
kasutamist ja hiljem, kui isik oleks väljendanud oma käitumisega vajalikest toimingutest osavõtmatust, oleks isiku kinnipidamise üle otsustatud.
4.4.PPA ja halduskohus leidsid kergekäeliselt, et isiku kinnipidamine on põhjendatud. Isik esitas varjupaiga taotluse ega ole PPA eest midagi varjanud. Ka ei ole PPA välja toonud, et isik ei teeks koostööd või oleks problemaatiline. Isik ei vaidle PPA menetlustoimingute vastu, kuid selleks ei pea isik viibima kinnipidamiskeskuses.
4.5.Nõustuda ei saa halduskohtuga, et võimalik ei ole tõhusalt kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. PPA ega halduskohus ei ole välja toonud veenvaid põhjendusi, et esineb vältimatu vajadus isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. Halduskohus ei põhjendanud piisavalt isiku põgenemisohtu ja rikkus sellega HKMS §-i 157. Sobivama meetmena tuleks isik paigutada majutuskeskusesse, kus ta oleks samuti menetluse ajal kättesaadav.
4.6.Varjupaiga taotleja sisenebki riiki üldjuhul ebaseaduslikult ja tal puuduvad seosed riigiga, kuhu ta põgeneb. Ei saa eeldada, et ta reisilennukiga päritoluriigist põgeneb ja vajalikud dokumendid jõuab hankida. Põhjendamatu on eeldada isiku soovi põgeneda, kui ta on avaldanud selget tahet taotleda varjupaika.
5.PPA leidis vastuses määruskaebusele, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
5.1.Vastuse kohaselt on asjas tuvastatud asjaolud sellised, mis õigustavad Md. Khalik Mia kinnipidamist. Isikul puudus Eestisse saabudes välisriigi reisidokument või muu isikut tõendav dokument. Ta saabus Eestisse ebaseaduslikult ning kodumaalt lahkumise põhjused olid eelkõige majanduslikud. Isik soovis jõuda Saksamaale. Kui isikule selgitati tema ebaseadusliku saabumise rikkumise asjaolusid, esitas ta varjupaiga taotluse, et teda ei saadetaks koheselt tagasi kodumaale.
5.2.Isiku puhul esineb kõrgendatud oht Eestist põgenemisele. Isiku käitumine näitab, et tahtlus oli suunatud ebaseaduslikule Euroopasse sisenemisele.
5.3.Nõustuda ei saa väitega, et halduskohus väljus vaidluseseme piiridest arvestades asjaolu, et isik ei ole esitanud veenvaid põhjendusi, miks ta rahvusvahelist kaitset vajab. Halduskohus ei teinud otsust varjupaigamenetluses, vaid võttis arvesse kõiki isikuga seotud asjaolusid kinnipidamise vajaduse hindamisel.
5.4.Esineb põhjendatud kahtlus, et muud järelevalvemeetmed ei ole piisavalt tõhusad, kuna baseeruvad isiku usaldusele. Leebem meede võib takistada isiku tuvastamist ja varjupaigataotluse nõuetekohast läbivaatamist, kuna vabanemise korral on oht, et isik lahkub Eestist ega ole enam PPA-le kättesaadav menetlustoiminguteks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks alust ei ole. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Halduskohtu määrusest ei nähtu, et halduskohus oleks hinnanud varjupaigataotlust ja selle perspektiivi, vaid halduskohus hindas PPA 7. juuli 2018. a taotluses varjupaigataotleja Md. Khalik Mia kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks väljatoodud asjaolusid kogumis, leides kokkuvõttes, et isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks on proportsionaalne. Halduskohus on üksnes sedastanud määruse p-s 11, et põhjendatud on tõeste asjaolude väljaselgitamine, et menetleda isiku rahvusvahelise kaitse taotlust, milleks tuleb tagada menetluse ajaks isiku küsitlemise võimalus ja isiku kättesaadavus. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et määruskaebuse esitaja esitas PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. PPA taotles isiku kinnipidamist VRKS § 361 lg 2 p-de 1, 2, 4, 5
alusel, milleks halduskohus andis loa. Ringkonnakohtu hinnangul ei väljunud halduskohus vaidluse eseme piiridest (HKMS § 2 lg 3) ega rikkunud seega ka HKMS §-i 157.
8.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et halduskohus jõudis meelevaldselt järeldusele, et isik on esitanud varjupaigataotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Väljasaatmise edasilükkamise või nurjamise eesmärkidele võivad viidata näiteks isiku riiki sisenemise asjaolud, taotluse esitamise asjaolud, s.h taotluse esitamise aeg, varasemad ütlused sihtriigi kohta, mis annavad alust kahtluseks, et isik ei pruugi taotluse tagasilükkamise korral olla enam kättesaadav, samuti tema väidete eluline usutavus (Riigikohtu
29.jaanuari 2015. a määrus nr 3-3-1-52-14, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul PPA taotluses väljatoodud asjaolud ning ka isikuandmete ankeedis märgitu, et isik lahkus Bangladeshist juunis 2018, reisi sihtkohaks oli Saksamaa aga ekslikult toodi Eestisse ning ta soovib töötada Euroopas, annavad kogumis alust kahtluseks, et rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimise eesmärgil ning esineb oht, et vabanemise korral isik lahkub Eestist ega ole enam PPA-le kättesaadav menetlustoiminguteks.
9.Määruskaebuse esitaja väitel ei ole halduskohus põgenemise ohtu piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohus sellise väitega ei nõustu. Halduskohus on määruses (p 8) põhjendatult tuvastanud, et esineb põgenemise oht. Asjakohane on Riigikohtu seisukoht, et esmakordse kinnipidamiskeskusesse paigutamise taotluse ja antud loa puhul ei saa kinnipidamise aluseks olevate asjaolude tõendatuse nõuded olla alati nii kõrged kui võimalike järgnevate taotluste ja lubade puhul, sest esmakordsel loa taotlemisel tuleb sageli tegutseda, kasutades piiratud aega ning vallates piiratud, puudulikku ja kontrollimata informatsiooni. Igal juhul on tegemist prognoosotsusega – seda nii kinnipidamise võimaliku kestuse kui ka isikust lähtuvate ohtude osas, kui viimasega põhjendatakse kinnipidamist (Riigikohtu 29. jaanuari 2015. a määrus nr 33-1-52-14, p 14).
10.Halduskohus on õigesti arvesse võtnud isiku riiki saabumise ja siin viibimisega seotud asjaolusid; muu hulgas seda, et isik saabus Eesti Vabariiki ebaseaduslikult, omamata isikut tõendavat või muud reisidokumenti ning tema tegelikuks eesmärgiks oli jõuda Saksamaale. Määruskaebuse esitaja ei ole esitanud veenvaid põhjendusi, miks ta rahvusvahelist kaitset vajab ning miks ta ei esitanud Bangladeshist lahkudes teistes riikides viibimise ajal rahvusvahelise kaitse taotlust. Isik on selgitanud, et enne Eestit viibis ta Portugalis aga ta ei tea, milline maa on parim, kas Portugal, Saksamaa, Poola või Eesti. Sellest saab järeldada, et rahvusvahelise kaitse saamine ei olnud esmaseks eesmärgiks pärast Bangladeshist lahkumist ja Eestis suure tõenäosusega esitati varjupaigataotlus lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Määruskaebuse esitaja ei ole seadnud kahtluse alla halduskohtu väidet, et tal puuduvad seosed Eesti Vabariigiga. Seega on käesoleva juhtumi asjaolud kogumis sellised, mis annavad aluse arvata, et määruskaebuse esitaja puhul esineb arvestatav põgenemisoht.
11.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuse esitaja ümber lükanud halduskohtu seisukohta põgenemise ohu esinemise kohta. Kohtupraktikas on ka sedastatud, et põgenemise ohu tuvastamisel ei suuda põgenemist eelduslikult tõhusalt ära hoida majutamiskeskusse paigutamine ning VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine. Põgenemise ohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne VRKS § 361 mõttes (Riigikohtu 29. jaanuari 2015. a määrus nr 3-3-1-52-14, p 18). Eeltoodust tulenevalt ei ole vajalik kaaluda VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamist, kui kinnipidamiskeskusesse paigutatava isiku puhul on tuvastatud põgenemise oht. Põgenemise ohu korral isiku paigutamine varjupaigataotlejate majutuskeskusesse, kus järelevalve teostamine ei ole niivõrd tõhus kui kinnipidamiskeskuses, ei tagaks eesmärki, mida käesoleval juhul taotletakse, s.o vältida isiku põgenemist. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebuse esitaja kinnipidamine ja tema paigutamine kinnipidamiskeskusesse käesolevas asjas nii kohane kui ka proportsionaalne meede.
12.Eelnevaid seisukohti arvestades jätab ringkonnakohus Md. Khalik Mia määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 7. juuli 2018. a määruse Md. Khalik Mia osas muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.