Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar 29. august 2018, Tartu 3-18-1426 ja 3-18-1428 Politsei- ja Piirivalveameti taotlus varjupaigataotlejate Kashifa Mahmood, Hussnain Ali, Atta Ul Ghalib, Ameer Hazma kinnipidamiseks ja paigutamiseks Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse Tartu Halduskohtu 18. juuli 2018. a määrus Hussnain Ali määruskaebus Tartu Halduskohtu 18. juuli 2018. a määrusele haldusasjas nr 3-18-1426 Ameer Hazma määruskaebus Tartu Halduskohtu 18. juuli 2018. a määrusele haldusasjas nr 3-18-1428 Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja Hussnain Ali Esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Määruskaebuse esitaja Ameer Hazma Esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Hussnain Ali taotlus arstliku ekspertiisi läbiviimiseks.
2.Jätta rahuldamata Hussnain Ali ja Ameer Hazma taotlus istungi korraldamiseks.
3.Jätta määruskaebused rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 18. juuli 2018. a määrus Hussnain Ali ja Ameer Hazma osas muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 265 lg 5, § 235 lg 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei ja Piirivalveamet (PPA) pidas 17. juuli 2018 hommikul Eesti Vabariigi Võru maakonnas Setomaa vallas Ulitina küla lähistel kinni Kashifa Mahmoodi, Hussnain Ali, Atta Ul Ghalibi, Ameer Hazma ja taotles 18. juulil 2018 Tartu Halduskohtult luba nimetatud isikute kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 1, 2, 4 ja 5 alusel. Taotluses toodud asjaoludel on Hussnain Ali ja Ameer Hazma välismaalased, kellel puuduvad dokumendid ja kes saabusid Eesti Vabariiki ebaseaduslikult. Isikute esitatud varjupaiga saamise
taotlused on PPA menetluses. Ametlike dokumentideta ja vajadusega põhjalikumalt kontrollida isikute tausta ja identiteeti ei saa PPA olla veendunud, et isikud on need, kelleks nad ennast nimetavad. Varjupaigataotlejat võib kinni pidada kui esineb põgenemisohuna käsitletavad väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 nimetatud asjaolud. Isikute kinni pidamine on vajalik kuni isikute tuvastamine ja isikusamasuse kontroll on lõpule viidud. Isikud esitasid varjupaigataotlused vahetult pärast kinnipidamist ja väitsid, et nende reisimise sihtpunktiks ei olnud Eesti. PPA-l puuduvad andmed, et isikud oleksid üritanud leida seaduslikku viisi reisimiseks ning pöördunud mõne Schengeni riigi saatkonna poole viisa või elamisloa taotlemiseks ja seejärel seaduslikult piiri ületamiseks. Kuigi Hussnain Ali väidab, et on alaealine, on välimuse põhjal alust arvata, et isik on täisealine.
2.Tartu Halduskohus rahuldas 18. juuli 2018. a määrusega PPA taotlused ja andis muuhulgas loa Hussnain Ali ja Ameer Hazma kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks alates 18. juulist 2018 kuni kaheks kuuks. 19. juulil 2018 täiendas halduskohus määrust kirjeldava ja põhjendava osaga. 2.1 Halduskohus leidis, et arvestades PPA taotlustes kirjeldatud asjaolusid on isikute kinnipidamine põhjendatud. Isikute isikusamasus ja kodakondsus on tuvastatud nende endi ütluste ja muude tõendite alusel, reisi- ja isikut tõendavad dokumendid neil puuduvad. Kohus ei ole veendunud, et isikud on need, kelleks nad ennast nimetavad. Isikute riiki sisenemise ning reisimise asjaolud tekitavad põhjendatud kahtluse, et isikud on tahtlikult või vähemalt raskest hooletusest tingituna reisidokumentidest loobunud, mis võib omakorda olla kantud soovist raskendada enda tuvastamist. Veenvad ei ole isikute selgitused, et reisidokumentide puudumine oli põhjustatud objektiivsest asjaolust. Hussnain Ali nime ebaselgus võib olla tingitud nime häälduse ja kirjapildi erinevusest, mistõttu ei saa nõustuda PPA seisukohaga, et Hussnain Ali poolne andmete muutmine seoses oma nimega õigustab loa andmist. 2.2 Kohtu hinnangul esineb isikute põgenemisoht, kuna isikud ületasid Eesti välispiiri ebaseaduslikult. Põgenemisohuna käsitletakse seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. Põgenemisohtu kinnitab ka isikute eelnev käitumine ning Eestiga majanduslike ja sotsiaalsete sidemete puudumine. Kuna isikutel puuduvad reisidokumendid, siis on teiste järelevalvemeetmetega raske tagada isikute kättesaadavust menetluse ajal. Välistada ei saa, et isikud võivad varjupaigamenetluse ajal siiski edasi liikuda teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Seetõttu ei ole kohus veendunud põgenemisohu puudumises. Asjaolud, et isikud ei ole varasemalt soovinud esitada teistes riikides taotlust varjupaiga saamiseks ning ei üritanud võtta ise ametivõimudega ühendust, ei kinnita vähest põgenemisohtu. 2.3 Tõenäoline on asjaolu, et rahvusvahelise kaitse taotlused on esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks, kuna isikud ei ole üritanud leida seaduslikke viise reisimiseks ega esitanud teistes riikides viibimise ajal rahvusvahelise kaitse taotlust. Isikud ei ole seni esitanud veenvaid põhjendusi, miks nad rahvusvahelist kaitset vajavad. Nende ütlused on üldsõnalised ja kirjeldavad üksnes üldist olukorda Pakistanis. Eeltoodule tuginedes ei ole võimalik tõhusalt kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, arvestades PPA taotluste asjaolusid kogumis. Isikute rahvusvahelise kaitse taotluste menetlemiseks on vajalik tagada isikute küsitlemise võimalus, kättesaadavus ja tõeste asjaolude väljaselgitamine. Seega on isikute paigutamine kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks proportsionaalne ja valitud abinõud ei saa pidada ülemääraseks. 2.4 Nõustuda saab PPA hinnanguga, et kuna Hussnain Alil puuduvad dokumendid ja vanus on määratud tema enda sõnade kohaselt, ei ole välimuse põhjal põhjust arvata, et isik on alaealine. PPA käsitleb Hussnain Alid täisealisena ja peab vajalikuks paigutada ta kinnipidamiskeskusesse. Seda taotlust toetas kohtuistungil ka lastekaitse spetsialist. Peaaegu 18 aastase isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse ei ole lubamatu.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
3.Hussnain Ali ja Ameer Hazma esitasid volitatud esindaja kaudu määruskaebuse, milles paluvad ringkonnakohtul tühistada Tartu Halduskohtu määrus nende osas ja teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus vastavas osas rahuldamata. Määruskaebuse esitajad soovivad asja lahendamist kohtuistungil. 3.1 Määruskaebuste põhjenduste kohaselt on mõlemad isikud rahvusvahelise kaitse taotlejad, kellel on VRKS § 10 lg 2 p 2 alusel õigus viibida Eestis kuni rahvusvahelise kaitse taotluse kohta lõpliku otsuse tegemiseni. Ekslik on seega halduskohtu seisukoht, et isikutel puudub seaduslik alus Eestis viibida. 3.2 Halduskohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks esineb vältimatu vajadus isikute kinnipidamiseks. Asjaolu, et PPA-l on vaja asjaolusid välja selgitada ja kontrollida isikute esitatud andmeid, ei ole aluseks isikute kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. Samuti ei hinnanud halduskohus Ameer Hazma ütlusi viitega enda poliitilisele tagakiusamisele Pakistanis ja sellest tulenevale reisidokumendi puudumisele. Kohus ei arvestanud üksikjuhtumil isikutega seotud olulisi asjaolusid. 3.3 Halduskohus on isiku rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolust vääralt ja põhjendamatult järeldanud, et taotlus on esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. 3.4 Kohus on välispiiri ebaseadusliku ületamise ja reisidokumentide puudumise tõttu ilma juhtumi üksikasju kaalumata automaatselt eeldanud, et isikutel esineb põgenemisoht. Isikute sooviks oli jõuda turvalisse riiki ja põgenemisohtu nende puhul ei esine. 3.5 Kohus ei ole piisavalt ja sisuliselt põhjendanud järelevalvemeetmete kasutamise võimatust. 3.6 Hussnain Ali on nimetanud enda sünniajaks 30. detsembri 2000, mis tähendab, et ta on 17aastane. Kohus rikkus põhjendamiskohustust, kuna jättis nimetatud olulise asjaolu arvesse võtmata. Isiku vanusest sõltuvad kinnipidamise tingimused, mida hetkel ei järgita. Hussnain Ali taotleb enda vanuse määramiseks arstliku ekspertiisi korraldamist. 17-aastane isik võib välja näha kui täisealine ning sellise järelduse tegemisel ei saa tugineda põhjendusi esitamata vaid välimusele.
4.Vastuseks Hussnain Ali ja Ameer Hazma määruskaebusele, leidis PPA, et isikute kinnipidamine on proportsionaalne ja vajalik ning määruskaebused tuleb jätta rahuldamata.
4.1.Asjas tuvastatud asjaolud kogumis on sellised, mis õigustavad isikute kinnipidamist. Isikute ütlustest kohtuistungil ei selgunud ühtegi uut menetluses tähtsust omavat asjaolu. Isikute suhtes esinevad jätkuvalt VRKS § 361 lg 2 p-des 1, 2, 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused.
4.2.Hussnain Ali sõnul oli tal võimalik taotleda viisat Saksamaale aga ta ei teinud seda ning pass on kaduma läinud. Ta saabus Eestisse ebaseaduslikult, ületades Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelist ajutist kontrolljoont. Põhjendamatu on väita, et isik saabus otse territooriumilt, kus tema elu oleks ohus. Puuduvad põhjused, miks Hussnain Ali ei üritanud leida seaduslikke teid Eestisse ja Euroopa Liitu saabumiseks.
4.3.Hussnain Ali sõnade kohaselt on ta 17 aastane. Välimuse põhjal ei ole alust arvata, et isik on alaealine. Praeguseks on kinnipidamiskeskuse e-postile saabunud Pakistani Islami Vabariigi ID kaardi koopia Hussnain Ali nimele ja seal on isiku sünniajaks märgitud 30. detsember 1998. Asjaolud viitavad, et isik on täisealine ning on menetluse jooksul esitanud valeandmeid. Eelnevat arvestades ei ole vajadust isikule vanuse määramiseks arstlikku ekspertiisi korraldada.
4.4.Ameer Hazma on tuvastatud tema enda sõnade kohaselt. Isikul puudub välisriigi reisidokument või muu isikut tõendav dokument. Isik selgitas, et tema passi võttis ära vastaspartei ja tema sooviks oli välja jõuda Saksamaale, kus on tema isa. Isikul puuduvad sotsiaalsed ja majanduslikud seosed Eesti Vabariigiga ning elukoht. Isiku ütlused on
vastuolulised, kuna algul nimetas ta end poliitikuks ja seejärel, et tegeleb kodumaal põllumajandusega ja kariloomade kasvatamisega. Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, ületades Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelist ajutist kontrolljoont. Isiku kinnipidamine ja paigutamine kinnipidamiskeskusesse oli vajalik isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks.
4.5.PPA-l on põhjendatud kahtlus, et muud järelevalvemeetmed ei ole nimetatud isikute suhtes piisavalt tõhusad, kuna need baseeruvad usaldusel. Mõlemal isikul ei ole isikut tõendavat dokumenti, nad saabusid Eestisse ebaseaduslikult ning neil puuduvad majanduslikud- ja sotsiaalsed sidemed Eestiga ja elukoht. Isikute eelnev käitumine viitab põgenemise ohule. Kinnipidamisest leebem meede võib takistada isikute korrektset tuvastamist ja varjupaigataotluse nõuetekohast läbivaatamist.
4.6.Eestisse saabudes ei otsinud isikud kontakti Eesti ametivõimudega. Reisiti koos väidetavalt läbi mitme riigi, omamata selleks dokumente ja seaduslikku alust. Arvestades reisidokumentide puudumist, ebaselgust isiku isikusamasuses ja ebaseaduslikku riiki sisenemist on põgenemisoht piisavalt reaalne. Tõenäoliselt esitati rahvusvahelise kaitse taotlus lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Isikud ei üritanud leida seaduslikke viise reisimiseks ega esitanud teistes riikides viibimise ajal rahvusvahelise kaitse taotlust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebused tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu määrus määruskaebuse esitajate osas muutmata. Tartu Halduskohus on piisaval määral põhjendanud, miks Hussnain Ali ja Ameer Hazma kinnipidamine on vajalik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Asjaolu, et määruskaebuse esitajad ei nõustu halduskohtu põhjendustega, ei ole määruse tühistamise aluseks. Ükski määruskaebustes esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuste rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebustes väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamiseks ei ole vaja korraldada kohtuistungit isegi siis, kui see oli nõutav loa andmise otsustamisel. Viidatud sättele tuginedes ning olles arvamusel, et kohtuistungi korraldamine ei ole esitatud määruskaebuste lahendamiseks vajalik, jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitajate taotluse kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata.
7.Hussnain Ali rõhutab, et ta on alaealine. Halduskohus nõustus PPA hinnanguga, et kuna Hussnain Alil puuduvad dokumendid ja vanus on määratud tema enda sõnade kohaselt, ei ole välimuse põhjal põhjust arvata, et isik on alaealine. VRKS § 17 lg-s 4 sätestatust otsustab PPA rahvusvahelise kaitse taotleja käsitamise alaealisena või täisealisena ning PPA leidis, et isiku välimuse põhjal ei ole põhjust arvata, et isik on alaealine. PPA on selgitanud, et kinnipidamiskeskuse e-postile saabus Pakistani Islami Vabariigi ID kaardi koopia Hussnain Ali nimele ja seal on isiku sünniajaks märgitud 30. detsember 1998. PPA ei pidanud vajalikuks isiku vanuse määramiseks arstlikku ekspertiisi korraldada. Kuigi praegusel juhul puudub Hussnain Ali isikut tõendava dokumendi originaal ja tema täpne vanus ei ole korrektselt dokumentaalselt tuvastatud, jagab ringkonnakohus eeltoodud asjaolusid arvestades PPA seisukohta, et Hussnain Ali on täisealine ega pea põhjendatuks käesolevas asjas arstliku ekspertiisi korraldamist Hussnain Ali vanuse määramiseks. Ringkonnakohus jagab ka halduskohtu seisukohta, mille kohaselt ei ole alaealise isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine lubamatu.
8.Määruskaebustes väidetakse, et kuna mõlemad isikud on rahvusvahelise kaitse taotlejad, on neil VRKS § 10 lg 2 p 2 alusel õigus viibida Eestis kuni rahvusvahelise kaitse taotluse kohta lõpliku otsuse tegemiseni. Mõlemal isikul on õigus riigis viibida, kuna hetkest, mil isik palub rahvusvahelist kaitset, on tal seaduslik õigus riigis viibida kuni tema rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes otsuse tegemiseni. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebuse esitajate
ebaseaduslik saabumine Eesti Vabariiki asjaolusid arvestades väljaspool kahtlust. Seaduslikud alused Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks on loetletud välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg-s 1 ning vaidlus puudub selles, et Hussnain Alil ja Ameer Hazmal ei olnud riiki saabudes ühtegi nimetatud seaduslikest alustest.
9.Määruskaebuse esitajad leiavad, et halduskohus on välispiiri ebaseadusliku ületamise ja reisidokumentide puudumise tõttu ilma juhtumi üksikasju kaalumata automaatselt eeldanud, et isikutel esineb põgenemisoht.
9.1.Riigikohus on leidnud, et esmakordse kinnipidamiskeskusse paigutamise taotluse ja antud loa puhul ei saa kinnipidamise aluseks olevate asjaolude tõendatuse nõuded olla alati nii kõrged kui võimalike järgnevate taotluste ja lubade puhul, sest esmakordsel loa taotlemisel tuleb sageli tegutseda, kasutades piiratud aega ning vallates piiratud, puudulikku ja kontrollimata informatsiooni. Igal juhul on tegemist prognoosotsusega – seda nii kinnipidamise võimaliku kestvuse kui ka isikust lähtuvate ohtude osas, kui viimasega põhjendatakse kinnipidamist (RKHKm 29.01.2015, 3-3-1-52-14, p 14). Seega ei ole põgenemisohu hindamisel tegemist oletustel põhineva otsustusega vaid objektiivsete asjaolude põhjal tehtava hinnangulise prognoosotsusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuse esitajad ümber lükanud halduskohtu seisukohta põgenemise ohu esinemise kohta.
9.2.Halduskohus on õigesti arvesse võtnud isikute riiki saabumise ja siin viibimisega seotud asjaolusid; muu hulgas seda, et mõlemad isikud saabusid Eesti Vabariiki ebaseaduslikult, omamata isikut tõendavat või muud reisidokumenti ning nende tegelikuks eesmärgiks oli jõuda Saksamaale. Määruskaebuse esitajad ei ole esitanud veenvaid põhjendusi, miks nad rahvusvahelist kaitset vajavad ning miks nad ei esitanud Pakistanist lahkudes teistes riikides viibimise ajal rahvusvahelise kaitse taotlust. Sellest saab järeldada, et rahvusvahelise kaitse saamine ei olnud nende esmaseks eesmärgiks pärast Pakistanist lahkumist ja Eestis suure tõenäosusega esitati varjupaigataotlus lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Määruskaebuse esitajad ei ole seadnud kahtluse alla halduskohtu väite õigsust, et neil puuduvad seosed Eesti Vabariigiga. Seega on käesoleva juhtumi asjaolud kogumis sellised, mis annavad aluse arvata, et määruskaebuste esitajate puhul esineb arvestatav põgenemisoht
9.3.Riigikohtu hinnangul ei suuda põgenemisohu tuvastamisel põgenemist eelduslikult tõhusalt ära hoida majutamiskeskusse paigutamine ning VRKS § 29 lg s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine. Põgenemisohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusse paigutamine proportsionaalne VRKS § 361 mõttes (RKHKm 29.01.2015, 3-3-1-52-14, p 18). Eeltoodust tulenevalt ei ole vajalik kaaluda VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamist, kui on tuvastatud kinnipidamiskeskusesse paigutatava isiku puhul põgenemisoht. Põgenemise ohu korral isiku paigutamine varjupaigataotlejate majutuskeskusesse, kus järelevalve teostamine ei ole niivõrd tõhus kui kinnipidamiskeskuses, ei tagaks eesmärki, mida käesoleval juhul taotletakse, s.o vältida isikute põgenemist. Ringkonnakohus asub seisukohale, et määruskaebuse esitajate kinnipidamine ja paigutamine kinnipidamiskeskusesse on nii kohane kui ka proportsionaalne meede.
10.VRKS § 361 lg 2 p 4 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Seega ei ole asjakohane määruskaebuse esitaja väide, et asjaolude väljaselgitamine ei ole aluseks tema kinnipidamiseks. PPA on esitanud taotluse isiku kinnipidamiseks ka VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel ja halduskohus andis vastava loa, millega ringkonnakohus nõustub.
11.Lähtuvalt eespool toodust jätab Tartu Ringkonnakohus Hussnain Ali ja Ameer Hazma määruskaebused rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18. juuli 2018. a määruse Hussnain Ali ja Ameer Hazma osas muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.