Politsei- ja Piirivalveameti taotlus varjupaigataotlejate K. M., H. A., A. G., A. H. kinnipidamiseks ja Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Istungil osalenud isikud
Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Eero Mango Isikud, kelle kinnipidamist taotletakse: K. M. (haldusasi nr 3-18-1425), H. A. (haldusasi nr 3-18-1426), A. G. (haldusasi nr 3-18-1427), A. H. (haldusasi nr 3-18-1428) Kohtuistungi sekretär Edith-Helian Thomson Tõlk Deepak Ahluwalia Lastekaitse spetsialist Heili Piho-Arna
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses; kohtuistungil 18. juulil 2018
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba K. M., H. A., A. G., A. H. kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks alates 18. juulist 2018 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 18. juulil 2018 Tartu Halduskohtule taotluse K. M., H. A., A. G. ja A. H. (osades dokumentides nime kirjapilt ka H) kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 1, 2, 4 ja 5 alusel. Taotlustes kajastatud asjaolud ning põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
1.1.PPA ametnikud tabasid 17. juuli 2018. a hommikul Võru maakonnas Setomaa vallas Ulitina küla lähistel kolm meessoost isikut ja ühe naissoost isiku, keda kahtlustati ebaseaduslikus piiriületuses. Isikutel puudusid dokumendid. Kontrollimisel väitsid kõik isikud, et nad on Pakistani kodanikud. Isikud toimetati asjaolude selgitamiseks PPA ametiruumidesse. Kiirabi kontrollis isikute tervislikku seisundit ja leidis, et see on rahuldav.
1.2.Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. VMS § 43 sätestab välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis ajutise viibimise seaduslikud alused. K. M., H. A., A. G. ja A. H. on välismaalased ja neil puudub VMS § 43 mõistes seaduslik alus Eestis viibimiseks. Samuti on isikud saabunud Eesti Vabariiki ebaseaduslikult. K. M., H. A., A. G. ja A. H. avaldasid 17. juulil 2018 vahetult peale tabamist PPA-le suuliselt soovi varjupaiga saamiseks. Vastavalt VRKS § 361 lg 2 p-de 1-6, § 15 lg 1 p-de 1-6 ja § 15 lg 6 alusel peeti K. M., H. A., A. G. ja A. H. 17 juulil 2018 kell 03.48 kuni 48 tunniks kinni. Varjupaiga saamise taotlused on PPA menetluses, kuid otsuseid ei ole tehtud.
1.3.VRKS § 361 lg 2 p 1 kohaselt võib varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku tuvastamiseks või isiku samasuse kontrollimiseks. VRKS § 361 lg 2 p 2 kohaselt võib varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks. Isikutel ei ole välisriigi reisidokumente ega muid dokumente, mida Eesti Vabariik tunnustaks isikut tõendava dokumendina, mille alusel saaks kontrollida isikute isikusamasust või kodakondsust. Isikute samasus on tuvastatud, kontrollitud isikute ütluste ja muude tõendite alusel. Ilma ametlike dokumentideta ja vajadusega põhjalikumalt kontrollida isikute tausta ja identiteeti ei saa PPA olla veendunud, et isikud on need, kelleks nad ennast nimetavad. Samas ei ole välistatud, et isikud võivad esineda kellegi teise nimega või kasutada kellegi teise identiteeti. Seega leiab PPA, et on vajalik isikute edasine kinni pidamine, kuni isikute tuvastamine ja isikusamasuse kontroll on lõpule viidud.
1.4.VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Antud juhul käsitletakse põgenemiseohuna ka seda, et esinevad väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 nimetatud asjaolud. Isikud on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu, kuna saabusid Eestisse ebaseaduslikult, ületades Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelist ajutist kontrolljoont koos grupi isikutega selleks mitteettenähtud kohas. PPA-l on põhjendatud kahtlus välismaalaste isikusamasuses ja kodakondsuses.
1.5.VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Isikud esitasid varjupaigataotlused vahetult pärast kinnipidamist. Isikud on väitnud, et nende reisimise sihtpunktiks ei olnud Eesti. Tõsimeelse sooviga taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset, oleksid isikud saanud saabuda seaduslikult rahvusvahelisse piiripunkti ning teha seda seal. Selliselt toimides oleksid isikud käitunud korrektselt ja seadusekuulekalt. Kui on põhjendatud kahtlus, et varjupaigataotlus esitati esmajoones lahkumiskohustuse sundtäitmise või tagasisaatmise vältimise eesmärgil, siis on selle kahtlusega hõlmatud ka kahtlus, et isik ei pruugi
3-18-1425; 3-18-1426, 3-18-1427, 3-18-1428 varjupaigataotluse rahuldamata jätmise korral olla enam kättesaadav. Isikutel ei ole kaasas reisidokumenti – dokumendi puudumine on levinud praktika tagasisaatmise raskendamiseks. PPA-l puuduvad andmed, et isikud oleksid üritanud leida seaduslikku viisi reisimiseks ning pöördunud mõne Schengeni riigi saatkonna poole, et endale viisat või elamisluba taotleda ja siis seaduslikult piire ületada. Seega viitab isikute käitumine, et tahtlus oli suunatud ebaseaduslikule Euroopasse sisenemisele. Rahvusvahelise kaitse taotlemine ei oleks sellisel juhul eesmärk, vaid vahend, et jõuda Euroopasse.
1.6.H. A. on enda sõnade kohaselt alaealine. PPA ametnikel on põhjendatud kahtlus, et isik ei ole alaealine. Välimuse põhjal on põhjust arvata, et tegemist on täisealise isikuga. H. A-l puuduvad dokumendid ja vanus on määratud isiku enda sõnade kohaselt. PPA käsitleb H. A-d tulenevalt VRKS § 17 lg-st 4 täisealistena ja peab vajalikuks paigutada isikud PPA kinnipidamiskeskusesse. Kuna isikul puuduvad dokumendid, mille alusel vanust tõendada, on võimalus teha meditsiinilised uuringud vanuse kindlaksmääramiseks. Seejuures on isik menetluse jooksul oma andmeid muutnud.
1.7.PPA hinnangul on käesolevas asjas tuvastatud asjaolud kogumis sellised, mis õigustavad isikute kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist.
2.Haldusasjas toimus 18. juulil 2018 kohtuistung, kus menetlusosalised selgitasid kokkuvõtvalt järgmist.
2.1.K. M. rõhutas, et soovis jõuda üksnes turvalisse riiki ning Soome liikumine ei olnud eesmärgiks omaette. Isik on rahul, kui saab rahvusvahelise kaitse Eestis ning ei soovi Soome edasi liikuda. Agent korraldas nende liikumise Pakistanist Eestini. Isik polnud teadlik, mis riigis viibis. Agent pakkus välja kohana Soome, sest sinna saab kergesti minna ja varjupaika taotleda. Venemaal ei olnud varjupaika võimalik taotleda, sest tema ja A. G. viibisid agendiga koos.
2.2.A. G. selgitas samuti, et eesmärgiks oli üksnes jõuda turvalisse riiki. Nad on abikaasaga ahmadiyya moslemid. Tema elu ja tervis on Pakistanis ohus, perekonnaliikmeid on rünnatud ning tapetud, teda on ähvardatud. Pakistani riik ei suhtu moslemitesse hästi. Seetõttu oli ta sunnitud kogu oma vara müüma ja maksma agendile selleks, et lahkuda Pakistanist. K. M. ja A. G. palusid end mitte eraldi paigutada, sest on abikaasad ning soovivad viibida koos.
2.3.A. H. märkis kohtuistungil, et kuulub ühte poliitilisse ühendusse, keda kiusatakse päritoluriigis taga. Teisel parteil on suurem võim ja sellest tulenevalt on tema elu ohus. Ta on proovinud politseisse esitada kaebusi, kuid pole kaitset saanud. Nendel asjaoludel on surma saanud juba tema isa venna laps. Teda kiusatakse iga päev taga, ähvardatakse, ei lasta jalutada tänava peal jne. Teine partei võttis passi ära ning ei ole lasknud uut passi teha. Seetõttu müüs ta oma vara ja lahkus Pakistanist.
2.4.H. A. jäi varasemalt politseile antud ütluste juurde, kuid selgitas seoses andmete muutmisega, et tema nime hääldus oli õige, kuid kirjapilt vale, mistõttu juhtis ta menetluses sellele PPA tähelepanu. Sellest tekkiski ebakõla andmetes.
2.5.PPA esindaja jäi kohtuistungil taotlustes märgitud asjaolude juurde ning leidis, et isikute kinnipidamisel tuginetakse VRKS § 361 lg 2 p-dele 1, 2, 4 ja 5.
2.6.Lastekaitse spetsialisti hinnangul on H. A. pigem täisealine ning on suutnud oma käitumist vastavalt juhtida. Isiku kinnipidamiseks takistusi ei esine.
KOHTU SEISUKOHT
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt esitab selleks volitatud haldusorgan (s.o PPA) kirjalikult taotluse loa saamiseks koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
3-18-1425; 3-18-1426, 3-18-1427, 3-18-1428
4.Vaidlust ei ole asjaolus, et taotluses nimetatud isikud on Eestisse saabunud ebaseaduslikult, neil puudub välismaalaste seaduse § 43 lg-s 1 sätestatud seaduslik alus Eestis viibimiseks ning nad on esitanud rahvusvahelise kaitse taotlused. Reeglina paigutatakse rahvusvahelise kaitse taotlejad VRKS § 34 lg 1 alusel elama neile mõeldud majutuskeskusesse. Juhul, kui taotleja suhtes ei ole võimalik tõhusalt kohaldada VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmeid ning esineb VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alus, võib rahvusvahelise kaitse taotleja vältimatu vajaduse korral kinni pidada ja paigutada ta halduskohtu loal kuni kaheks kuuks kinnipidamiskeskusesse (VRKS § 361 lg 1 ja § 362 lg 2).
5.VRKS § 361 lg-st 1 tulenevalt peab kinnipidamine olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. Praegused taotlused on esitatud tuginedes VRKS § 361 lg 2 p-dele 1, 2, 4 ja 5. VRKS § 361 lg 2 p-de 1-5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks (p 1), isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks (p 2), rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemisoht (p 4) ning kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (p 5).
6.VRKS § 362 lg 2 sätestab, et kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja sama seaduse § 361 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa tema kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Arvestades PPA taotlustes kirjeldatud asjaolusid, leiab kohus, et taotlustes nimetatud isikute kinnipidamine on vajalik ja põhjendatud.
7.Isikute isikusamasus ja kodakondsus on tuvastatud nende endi ütluste ja muude tõendite alusel, kuid ilma välisriigi reisidokumendi või muu isikut tõendava dokumendita. Eelnevast tulenevalt ei saa PPA ja kohus olla veendunud, et isikud on need, kelleks nad ennast nimetavad. Kõikidel isikutel puuduvad reisidokumendid ning need jäeti väidetavalt isikute liikumist abistanud isikute kätte või ei olnud neid muul põhjusel võimalik kaasa võtta. Kohtu hinnangul tekitavad isikute riiki sisenemise ning reisimise asjaolud põhjendatud kahtluse, et isikud on tahtlikult või vähemalt raskest hooletusest tingituna reisidokumentidest loobunud, mis võib omakorda olla kantud soovist raskendada enda tuvastamist. Pole tavapärane, et isikud loobuvad vabatahtlikult oma reisidokumentidest, mis on isiku tuvastamiseks ning riikidesse seaduslikult sisenemiseks hädavajalikud. K. M-i, A. G. ja H. A. poolt PPA menetluses ning kohtuistungil antud ütlused ei veena kohut, et reisidokumentide puudumine oli põhjustatud objektiivsest asjaolust. Väheusutav on ka A. H. väide, et tema pass on ära võetud poliitilise organisatsiooni poolt. Kohus arvestab ka asjaoluga, et PPA ja kohus tegutsevad isikute kinnipidamiseks esmakordse loa andmisel piiratud informatsiooni tingimustes. Piiratud informatsiooni tõttu piisab esmakordse loa andmiseks sellest, et kinnipidamiskeskusse paigutamine on vajalik ega ole ilmselgelt mittemõõdukas (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 29. jaanuari 2015. a määruseid asjas nr 3-3-1-52-14, p 14; 3-3-1-4814, p 16). Kohtu hinnangul on käesoleval hetkel VRKS § 361 lg 2 p-dele 1 ja 2 tuginemine põhjendatud. Kohus peab ka oluliseks rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamist, milleks on isikute kinnipidamine vajalik, et tagada nende kättesaadavus menetluse ajal (VRKS § 361 lg 2 p 4). Eelnimetatud alustele saab siiski tugineda eelkõige siis, kui esineb põhjendatud kahtlus, et taotlejate puhul esineb põgenemisoht. Mis puudutab ebaselgust H. A. nimes, siis ei ole välistatud inimlik eksimus, sest nime kirjapilt ja nime hääldus võivad erineda, mistõttu ei nõustu kohus PPA seisukohaga, et H. A. poolne andmete muutmine seoses oma nimega õigustab loa andmist.
3-18-1425; 3-18-1426, 3-18-1427, 3-18-1428
8.Kohtu hinnangul esineb põgenemise oht, kuivõrd isikud on ületanud Eesti välispiiri ebaseaduslikult. VKRS § 361 lg 21 kohaselt käsitatakse VKRS § 361 lg 2 p-des 4 ja 7 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 68 p-de 3 ja 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses või kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Põgenemisohtu kinnitan ka isikute eelnev käitumine ning Eestiga majanduslike ja sotsiaalsete sidemete puudumine.
8.1.Kohus möönab, et K. M. ning A. G. ei pruugi tingimata algselt sihtpunktiks olnud Soome Vabariiki edasi liikuda, sest esialgsete ütluste pinnalt on usutav, et isikud võisid soovida jõuda üksnes turvalisse riiki ning Soome jõudmine ei olnud eesmärgiks omaette. Samas ei saa välistada, et isikud, kes on juba kord riigipiiri ebaseaduslikult ületanud ning oma reisidokumentidest vabanenud, võivad varjupaigamenetluse ajal siiski edasi liikuda teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Kuna isikutel puuduvad reisidokumendid, siis on teiste järelevalvemeetmetega raske tagada isikute kättesaadavust menetluse ajal. Praeguses hetkel ei ole seetõttu kohus veendunud põgenemisohu puudumises.
8.2.A. H. ja H. A. selgitustest nähtub, et osad nende sugulased asuvad Saksamaal ja Itaalias ning isikute tahteks oli jõuda Saksamaale. PPA menetluses ning kohtuistungil antud ütlused ei veena kohut, et kinnipidamiseks loa andmata jätmisel oleks nende isikute põgenemine ning suundumine eelnimetatud riiki vähetõenäoline.
8.3.Asjaolu, et isikud ei ole varasemalt soovinud esitada teistes riikides taotlust varjupaiga saamiseks, kuigi Pakistanist Eestisse jõudmiseks tuli neid läbida mitmeid, ei kinnita samuti vähest põgenemisohtu. Väheoluline ei ole ka asjaolu, et isikud ei üritanud võtta ise ametivõimudega ühendust. Eeltoodud asjaolud koosmõjus on piisavad põhjendatud kahtluse tekkimiseks, et isikud võivad Eestist põgeneda. Koosmõjus reisidokumentide puudumisega ja ebaselgusega isikute isikusamasuses ning ebaseaduslikult riiki sisenemise asjaoludega on põgenemisoht kokkuvõttes piisavalt reaalne kõigi 4 isiku puhul.
9.Kohus peab samuti tõenäoliseks, et rahvusvahelise kaitse taotlused on esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks, kuna isikud ei ole üritanud leida seaduslikke viise reisimiseks ega esitanud teistes riikides viibimise ajal rahvusvahelise kaitse taotlust. Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti dokumentidest nähtub, et Ahmadiyya järgijaid ning erinevate poliitiliste organisatsioonide liikmeid võidakse Pakistanis taga kiusata1, kuid isikud ei ole seni esitanud veenvaid põhjendusi, miks nad rahvusvahelist kaitset vajavad ning kui tihe seos nimetatud liikumistega neil tegelikult on. Isikute senised ütlused on olnud üldsõnalised ning kirjeldavad üksnes üldist olukorda Pakistanis.
10.Riigikohus on asjas nr 3-3-1-52-14 leidnud, et kinnipidamine on lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad, s.t nende eesmärkide saavutamise ainsaks tõhusaks vahendiks on isiku kinnipidamine. VRKS § 361 lg 2 p-des 1, 2, 4 ja 5 sätestatud toimingute tegemise vajadus Riigikohtu hinnangul iseenesest isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamist ei õigusta.
11.Kohtu hinnangul ei ole võimalik tõhusalt kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, arvestades PPA 18. juuli 2018. a taotluste asjaolusid kogumis. Isikud ületasid Eesti riigipiiri ebaseaduslikult, nad on rahvusvahelise kaitse soovi avaldanud alles pärast seda, kui nad peeti kinni, ning võib pidada tõenäoliseks, et nad püüavad väljasaatmisest hoidumise eesmärgil
Vt Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2017. a raport Pakistani julgeoleku olukorra kohta, lk 17. Kättesaadav elektroonselt: https://coi.easo.europa.eu/administration/easo/PLib/PakistanSecuritySituation2017.pdf
3-18-1425; 3-18-1426, 3-18-1427, 3-18-1428 põgeneda. Kohtu hinnangul on põhjendatud tõeste asjaolude väljaselgitamine, et menetleda isikute rahvusvahelise kaitse taotlusi. Selleks tuleb tagada menetluse ajaks isikute küsitlemise võimalus ning isikute kättesaadavus. Seega on isikute paigutamine kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks proportsionaalne. Kuigi kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab isikute õigusi, ei saa valitud abinõud pidada ülemääraseks. Põgenemisohu tuvastamisel ei suuda isiku paigutamine majutamiskeskusse ning tema suhtes VRKS § 29 lg‐s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kasutamine põgenemist eelduslikult tõhusalt ära hoida.
12.Kohus selgitab, et VRKS § 17 lg 4 kohaselt käsitletakse taotlejat alaealisena, kui taotleja vanus ei ole teada ja on põhjust arvata, et isik on alla 18-aastane. Taotleja käsitamise alaealisena või täisealisena otsustab PPA. Käesolevas asjas oli PPA ametnikel põhjendatud kahtlus H. A. sõnade tõele vastavuses seoses tema vanusega. H. A-l puuduvad dokumendid ja vanus on määratud isiku enda sõnade kohaselt. PPA on taotlustes leidnud, et välimuse põhjal ei ole põhjust arvata, et isik on alaealine. PPA käsitleb isikut täisealistena ja peab vajalikuks paigutada PPA kinnipidamiskeskusesse. Seda taotlust on toetanud ka kohtuistungil osalenud lastekaitse spetsialist. Kohus nõustub PPA hinnanguga. Kohus selgitab, et isegi kui H. A. seisukoht oma vanuse kohta osutub tõeseks, ei ole peaaegu 18 aastase isiku paigutamine kinnipidamiskeskusse lubamatu.
13.Kohus peab vajalikuks veel märkida, et isikute paigutamine kinnipidamiskeskusse ei tähenda, et omavahel tihedalt seotud isikud kinnipidamiskeskuses eraldatakse. PPA kinnitas kohtuistungil, et abikaasad paigutatakse võimalusel ühte ruumi ning ka omavahel sugulussidemeid omavaid isikuid ei eraldada. Kohtul ei ole alust PPA seisukohas kahelda. Samuti rõhutab kohus, et ei lahenda selles asjas varjupaiga saamiseks esitatud taotlusi. Kohtuistungil välja toodud asjaolude esinemist seoses isikute väidetava tagakiusamisega päritoluriigis tuleb kontrollida varjupaigamenetluses.
14.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PPA taotlused ja annab loa paigutada taotluses märgitud isikud kinnipidamiskeskusesse alates 18. juulist 2018 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (VRKS § 364 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.