Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 29. august 2018, Tartu 3-18-1425 Politsei- ja Piirivalveameti taotlus varjupaigataotlejate Kashifa Mahmoodi ja Atta Ul Ghalibi kinnipidamiseks ja paigutamiseks Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse Tartu Halduskohtu 19. juuli 2018. a määrus Kashifa Mahmoodi määruskaebus Tartu Halduskohtu 18. juuli 2018. a määrusele haldusasjas nr 3-18-1425 Atta Ul Ghalibi määruskaebus Tartu Halduskohtu 18. juuli 2018. a määrusele haldusasjas nr 3-18-1427 Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja Kashifa Mahmood Esindaja Liina Laanpere Määruskaebuse esitaja Atta Ul Ghalib Esindaja Liina Laanpere Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja nr 3-18-1425 materjalide juurde Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskuse psühholoogi hinnang.
2.Rahuldada Atta Ul Ghalibi taotlus haldusasjade nr 3-18-1425 ja 3-18-1427 liitmiseks. Liita haldusasjad nr 3-18-1425 ja nr 3-18-1427 ühte menetlusse ja menetleda liidetud taotlusi haldusasjana nr 3-18-1425.
3.Jätta Kashita Mahmoodi ja Atta Ul Ghalibi määruskaebused rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 18. juuli 2018. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 265 lg 5, § 235 lg 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei ja Piirivalveamet (PPA) pidas 17. juuli 2018 hommikul Eesti Vabariigi Võru maakonnas Setomaa vallas Ulitina küla lähistel kinni Kashifa Mahmoodi, Hussnain Ali, Atta Ul Ghalibi, Ameer Hazma ja taotles 18. juulil 2018 Tartu Halduskohtult luba isikute
kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 1, 2, 4 ja 5 alusel. Taotluses toodud asjaoludel on Kashifa Mahmood ja Atta Ul Ghalib välismaalased, kellel puuduvad dokumendid ja kes saabusid Eesti Vabariiki ebaseaduslikult. Isikute esitatud varjupaiga saamise taotlused on PPA menetluses. Ametlike dokumentideta ja vajadusega põhjalikumalt kontrollida isikute tausta ja identiteeti ei saa PPA olla veendunud, et isikud on need, kelleks nad ennast nimetavad. Varjupaigataotlejat võib kinni pidada kui esineb põgenemisohuna käsitletavad väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 nimetatud asjaolud. Isikute kinni pidamine on vajalik kuni isikute tuvastamine ja isikusamasuse kontroll on lõpule viidud. Isikud esitasid varjupaigataotlused vahetult pärast kinnipidamist ja väitsid, et nende reisimise sihtpunktiks ei olnud Eesti. PPA-l puuduvad andmed, et isikud oleksid üritanud leida seaduslikku viisi reisimiseks ning pöördunud mõne Schengeni riigi saatkonna poole viisa või elamisloa taotlemiseks ja seejärel seaduslikult piiri ületamiseks.
2.Tartu Halduskohus rahuldas 18. juuli 2018. a määrusega PPA taotlused ja andis muuhulgas loa Kashifa Mahmoodi ja Atta Ul Ghalibi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks alates 18. juulist 2018 kuni kaheks kuuks. Kohus täiendas määrust kirjeldava ja põhjendava osaga 19. juulil 2018. 2.1 Halduskohus leidis, et arvestades PPA taotlustes kirjeldatud asjaolusid on isikute kinnipidamine põhjendatud. Isikute isikusamasus ja kodakondsus on tuvastatud nende endi ütluste ja muude tõendite alusel, reisi- ja isikut tõendavad dokumendid neil puuduvad. Kohus ei ole veendunud, et isikud on need, kelleks nad ennast nimetavad. Isikute riiki sisenemise ning reisimise asjaolud tekitavad põhjendatud kahtluse, et isikud on tahtlikult või vähemalt raskest hooletusest tingituna reisidokumentidest loobunud, mis võib omakorda olla kantud soovist raskendada enda tuvastamist. Veenvad ei ole isikute selgitused, et reisidokumentide puudumine oli põhjustatud objektiivsest asjaolust. 2.2 Kohtu hinnangul esineb isikute põgenemisoht, kuna isikud ületasid Eesti välispiiri ebaseaduslikult. Põgenemisohuna käsitletakse seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. Põgenemisohtu kinnitab ka isikute eelnev käitumine ning Eestiga majanduslike ja sotsiaalsete sidemete puudumine. Kuna isikutel puuduvad reisidokumendid, siis on teiste järelevalvemeetmetega raske tagada isikute kättesaadavust menetluse ajal. Välistada ei saa, et isikud võivad varjupaigamenetluse ajal siiski edasi liikuda teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Seetõttu ei ole kohus veendunud põgenemisohu puudumises. Asjaolud, et isikud ei ole varasemalt soovinud esitada teistes riikides taotlust varjupaiga saamiseks ning ei üritanud võtta ise ametivõimudega ühendust, ei kinnita vähest põgenemisohtu. 2.3 Tõenäoline on asjaolu, et rahvusvahelise kaitse taotlused on esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks, kuna isikud ei ole üritanud leida seaduslikke viise reisimiseks ega esitanud teistes riikides viibimise ajal rahvusvahelise kaitse taotlust. Isikud ei ole seni esitanud veenvaid põhjendusi, miks nad rahvusvahelist kaitset vajavad. Nende ütlused on üldsõnalised ja kirjeldavad üksnes üldist olukorda Pakistanis. 2.4 Eeltoodule tuginedes ei ole võimalik tõhusalt kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, arvestades PPA taotluste asjaolusid kogumis. Isikute rahvusvahelise kaitse taotluste menetlemiseks on vajalik tagada isikute küsitlemise võimalus, kättesaadavus ja tõeste asjaolude väljaselgitamine. Seega on isikute paigutamine kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks proportsionaalne ja valitud abinõud ei saa pidada ülemääraseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
3.Kashifa Mahmood ja Atta Ul Ghalib esitasid volitatud esindaja kaudu määruskaebused, soovides ringkonnakohtult nende osas Tartu Halduskohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada nad kinnipidamiskeskusest. 3.1 Määruskaebuste kohaselt ei saa kinnipidamine tugineda enam VRKS § 361 lg 2 p-dele 1 ja 2, kuna isikud on esitanud oma ID-kaardi, abielutunnistuse ja sünnitunnistuse originaalid PPA-le. 3.2 Isikute puhul ei saa kohaldada ühtegi VSS § 68 punktidest. VSS § 68 p 8 ei kohaldu, kuna Eesti välispiiri ebaseaduslik ületamine ei saa olla varjupaigataotlejate puhul piisav põhjus kinnipidamise õigustamiseks. Varjupaigataotlejal pole võimalik tagakiusamise eest põgenemise tõttu hankida vajalikke reisidokumente ja kasutada seaduslikke teid. Isikute soov oli jõuda turvalisse riiki, kus saaks esitada rahvusvahelise kaitse taotluse. 3.3 Alusetu on kohtu hinnang, et isikud esitasid rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Abikaasadel oli vaja kiiresti päritoluriigist Pakistanist tagakiusamisohu tõttu põgeneda, mistõttu ei olnud aega ega võimalust viisade taotlemiseks. Nad kohtusid teiste kinnipeetud isikutega juhuslikult pärast Eestisse saabumist, üritades leida teed lähima politseijaoskonnani. 3.4 Halduskohtu järeldused kinnipidamise proportsionaalsuse kohta on pealiskaudsed ja motiveerimata ning kinnipidamise mõõdukus on sisuliselt hindamata. Isiku kättesaadavus menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ei ole piisavalt kõrge eesmärk, et üles kaaluda kinnipidamisega kaasnevat intensiivset inimõiguste riivet. 3.5 23. juulil 2018 tuvastas arst Kashita Mahmoodil raseduse ja kõrge vererõhu. Puuduvad alused, mis teeks tema kinnipidamise vältimatult vajalikuks. Kashita Mahmoodile tekitab stressi asjaolu, et ta peab kasutama ühist avatud duširuumi meessoost isikutega. Selline olukord on vastuvõetamatu raseda naise puhul ja riivab sügavalt tema inimõigusi ning võib kahjustada sündimata lapse tervist. Raseda naise puhul on mõeldamatu tema eraldamine abikaasast ja nad tuleks paigutada koos varjupaigataotlejate majutuskeskusesse, et tagada neile vajalikud ja sobivad ning inimõigusi tagavad tingimused. 3.6 Atta Ul Ghalibi määruskaebus sisaldab taotlust liita haldusasi nr 3-18-1427 haldusasjaga nr 3-18-1425, milles on määruskaebuse esitanud tema abikaasa Kashifa Mahmood. Määruskaebuste asjaolud enamuses kattuvad.
4.PPA leidis vastuses Kashifa Mahmoodi ja Atta Ul Ghalibi määruskaebustele, et määruskaebused ei kuulud rahuldamisele. 4.1 PPA on seisukohal, et halduskohus hindas õigesti kinnipidamise aluseid ja kinnipidamine on proportsionaalne mõlema isiku suhtes. Uusi asjaolusid ei ole menetluse jooksul välja toodud. 4.2 Abikaasad Kashifa Mahmood ja Atta Ul Ghalib liikusid seaduslikult Dubai kaudu Venemaale. Venemaal viibimiseks andis seadusliku aluse jalgpalli MM-i Fan ID, mistõttu on põhjendamatu väita, et nad saabusid otse territooriumilt, kus nende elu oleks ohus. Ei nähtu objektiivseid põhjuseid, miks isikud ei üritanud leida seaduslikke teid Eestisse ja Euroopa Liitu saabumiseks. Lisaks ei aidanud isikud kaasa oma isiku tuvastamisele, väites, et neil puuduvad dokumendid, kuigi hiljem leiti isikute telefonidest koopiad ja pildid, mis aitavad tõendada isikute samasust. 4.3 1. augustil 2018 edastati PPA-le isikute ID-kaardid, mille alusel oli PPA-l võimalik isikute isikusamasus ning päritoluriik nõuetekohaselt tuvastada. Asjaolu, et isikute ID-kaardid suudeti PPA-le toimetada kahe nädalaga, viitab, et isikud on teadlikult dokumentideta piiri ületanud. PPA on uute asjaoludega arvestanud ja isikud dokumendi alusel tuvastanud, kuid jätkuvalt esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud alused isikute kinnipidamiseks.
4.4 Kuigi tuvastatud on Kashifa Mahmoodi rasedus, on talle tagatud vajalikud meditsiinilised teenused ja tema kinnipidamist ei saa pidada ebaproportsionaalseks. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud hügieeniks vajalikud ruumid ja vahendid. Olmetingimusi puudutavate küsimuste osas on isikul võimalik pöörduda kinnipidamiskeskuse juhi poole. 4.5 Isiku põgenemise oht on põhjendatud ja tuvastatud. Isikud saabusid Eestisse ebaseaduslikult ja nende eesmärgiks oli jõuda Soome. Isikutel puudub seos Eesti Vabariigiga ja nende sugulased asuvad Inglismaal. Kõiki asjaolusid kogumis arvestades on põgenemisoht piisavalt reaalne ning need viitavad ka tõenäosusele, et rahvusvahelise kaitse taotlus esitati lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Isikud ei üritanud leida seaduslikke viise reisimiseks ega esitanud teistes riikides rahvusvahelise kaitse taotlust. Tuvastatud on, et isikud neljakesi grupis ületasid ebaseaduslikult Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone. 4.6 Põgenemisohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne meede VRKS § 361 mõttes taotletava eesmärgi suhtes. Isikute paiknemine kinnipidamiskeskuses aitab tagada, et isikud ei lahkuks Eestist rahvusvahelise kaitse menetluse ajal ning oleks kättesaadav menetlustoimingute läbiviimiseks.
5.23. augustil 2018 esitas Kashifa Mahmoodi esindaja ringkonnakohtule kinnipidamiskeskuse psühholoogi hinnangu Kashita Mahmoodi olukorrale kinnipidamiskeskuses.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Atta Ul Ghalibi taotlus haldusasjade nr 3-18-1425 ja nr 3-181427 liitmiseks tuleb rahuldada. 6.1 Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 48 lg-st 1 koosmõjus HKMS § 185 lg-ga 1 ja § 203 lg-ga 2 võib kohus juhul, kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud HKMS § 19 lg 1 ja § 37 lg 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. 6.2 Kuna mõlemas haldusasjas on PPA esitanud taotluse isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks ning taotletud isikuteks on abikaasad, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud arutada haldusasjades nr 3-18-1425 ja nr 3-18-1427 esitatud taotlusi koos ning liita need haldusasjad ühte menetlusse. Taotluste liitmine võimaldab tulenevalt nende sisust ka taotluste kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Haldusasja numbriks jääb 3-18-1425. Kõik haldusasja materjalid tuleb köita toimikusse nr 3-18-1425.
7.Ringkonnakohus leiab, et Kashita Mahmoodi ja Atta Ul Ghalibi määruskaebuste rahuldamiseks alust ei ole. Halduskohus on piisaval määral põhjendanud, miks Kashita Mahmoodi ja Atta Ul Ghalibi kinnipidamine on vajalik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebustele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Kuna PPA on isikute isikusamasuse ja päritoluriigi ID kaartide alusel tuvastanud, on õige määruskaebuses toodud väide, et isikuid ei saa enam kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Samas on PPA seisukohal, et esineb jätkuvalt alus isikuid kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel ning ringkonnakohus jagab PPA sellist seisukohta.
9.Määruskaebuste esitajad on seisukohal, et nende osas ei saa kohaldada ühtegi VSS § 68 punktidest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuste esitajad ümber lükanud halduskohtu seisukohta põgenemisohu esinemise osas.
9.1.Riigikohus on leidnud, et esmakordse kinnipidamiskeskusse paigutamise taotluse ja antud loa puhul ei saa kinnipidamise aluseks olevate asjaolude tõendatuse nõuded olla alati nii kõrged kui võimalike järgnevate taotluste ja lubade puhul, sest esmakordsel loa taotlemisel tuleb sageli tegutseda, kasutades piiratud aega ning vallates piiratud, puudulikku ja kontrollimata informatsiooni. Igal juhul on tegemist prognoosotsusega – seda nii kinnipidamise võimaliku kestvuse kui ka isikust lähtuvate ohtude osas, kui viimasega põhjendatakse kinnipidamist (RKHKm 29.01.2015, 3-3-1-52-14, p 14). Seega ei ole põgenemisohu hindamisel tegemist oletustel põhineva otsustusega vaid objektiivsete asjaolude põhjal tehtava hinnangulise prognoosotsusega.
9.2.PPA on välja selgitanud, et mõlemad isikud liikusid seaduslikult Venemaale, kuid ei nähtu põhjuseid, miks ei liikunud nad seaduslikke teid pidi edasi Eestisse või mujale Euroopa Liidu riiki. Seetõttu ei saa kohus olla veendunud määruskaebuses toodud väites, et varjupaigataotlejal pole võimalik tagakiusamise eest põgenemise tõttu vormistada vajalikke reisidokumente ja kasutada seaduslikke teid liikumiseks.
9.3.Halduskohus on õigesti arvesse võtnud isikute riiki saabumise ja siin viibimisega seotud asjaolusid; muu hulgas seda, et mõlemad isikud saabusid Eesti Vabariiki ebaseaduslikult, omamata isikut tõendavat või muud reisidokumenti ning nende tegelikuks eesmärgiks oli jõuda Soome. Määruskaebuse esitajad ei ole esitanud veenvaid põhjendusi, miks nad rahvusvahelist kaitset vajavad ning miks nad ei esitanud Pakistanist lahkudes teistes riikides viibimise ajal rahvusvahelise kaitse taotlust. Sellest saab järeldada, et rahvusvahelise kaitse saamine ei ole olnud isikute esmane eesmärk pärast Pakistanist lahkumist ning Eestis suure tõenäosusega esitati varjupaigataotlus lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Määruskaebuse esitajad ei ole seadnud kahtluse alla halduskohtu väite õigsust, et neil puuduvad seosed Eesti Vabariigiga. Seega on käesoleva juhtumi asjaolud kogumis sellised, mis annavad aluse arvata, et määruskaebuste esitajate puhul esineb arvestatav põgenemisoht.
10.VRKS § 361 lg 1 ja 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada seaduses sätestatud alusel, kui järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Määruskaebuste esitajad leiavad, et nad tuleks koos paigutada majutuskeskusesse eelkõige seetõttu, et Kashita Mahmood on rase ja seal viibides oleks tema tingimused paremad kui kinnipidamiskeskuses. Samuti leiavad isikud, et asjaolude väljaselgitamine ei saa olla suurema kaaluga kui kinnipidamisega kaasnev intensiivne inimõiguste riive.
10.1.Riigikohtu hinnangul ei suuda põgenemisohu tuvastamisel põgenemist eelduslikult tõhusalt ära hoida majutamiskeskusse paigutamine ning VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine. Põgenemisohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusse paigutamine proportsionaalne VRKS § 361 mõttes (Riigikohtu 29.01.2015. a määrus nr 3-31-52-14, p 18). Eeltoodust tulenevalt ei ole vajalik kaaluda VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamist, kui on tuvastatud kinnipidamiskeskusesse paigutatava isiku puhul põgenemisoht. Põgenemisohu korral isiku paigutamine varjupaigataotlejate majutuskeskusesse, kus järelevalve teostamine ei ole niivõrd tõhus kui kinnipidamiskeskuses, ei tagaks praegu taotletavat eesmärki, s.o vältida isiku põgenemist.
10.2.VRKS § 361 lg 2 p 4 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Seega sätestab seadus aluse põgenemisohtliku isiku kinnipidamiseks tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel asjaolude väljaselgitamiseks, mistõttu ei saa väita, et sellisel juhul riivatakse isiku inimõigusi intensiivselt.
16.Ringkonnakohtul puudub alus kahelda PPA väites, et Kashifa Mahmoodile on kinnipidamiskeskuses tema tervislikku olukorda arvestades tagatud vajalikud meditsiinilised teenused ja hügieeniks vajalikud ruumid ning vahendid. Kashifa Mahmoodi esindaja esitatud
kinnipidamiskeskuse psühholoogi hinnangust lähtuvalt on Kashifa Mahmoodi ärevushood tingitud pigem psühholoogilisest hirmust kinniste ruumide ees, raskest teekonnast Pakistanist lahkumisel ning teadmatusest tuleviku ees. Praeguseks on Kashifa Mahmood käinud vähemalt kahel korral psühholoogi vastuvõtul, kus teda nõustatakse tekkinud olukorraga toimetulekuks. Rasedusega kaasnevate tervislike probleemide puhul saab Kashifa Mahmood pöörduda kinnipidamiskeskuse töötajate poole tema toitlustuse võimalikuks muutmiseks või mitmekesistamiseks ning teiste elutingimuste kohandamiseks. Samuti nähtub psühholoogi hinnangust, et Kashita Mahmoodi toetab igati tema abikaasa, mistõttu ei pea ringkonnakohus Kashita Mahmoodi tervislikku olukorda arvestades õigeks abikaasade lahutamist ja paigutamist erinevatesse keskustesse.
17.Lähtuvalt eeltoodust on Kashifa Mahmoodi ja Atta Ul Ghalibi kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel jätkuvalt põhjendatud ning Tartu Halduskohtu 18. juuli 2018. a määrus tuleb selles osas jätta muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.