lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-18-1352/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 10.08.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-1352/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
10.08.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1925
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 11 lg 8Ülerahvastatuse keeldVangS § 12 lg 1, 3, 5Eraldihoidmise printsiipHKMS § 121 lg 1, 2Kaebuse tagastamineHKMS § 47 lg 1Kohtueelne menetlusVangS § 2KinnipeetavHKMS § 38 lg 4Kaebuse sisuHKMS § 43 lg 2Korduv kaebusHKMS § 44Kaebeõigus

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-18-1419/4Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja26.07.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

10. august 2018, Tartu

Haldusasja number

3-18-1352

Haldusasi

Jaak Reinomägi kaebus Viru Vangla kodukorra punkti 19.2.5 tühistamiseks, Viru Vangla kohustamiseks võimaldada kaebajal osaleda usutalitustel vangla kabelis ning Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses 04.05.2018 toimunud intsidendiga kabelisse saatmisel

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja – Jaak Reinomägi Vastustaja – Viru Vangla Kaebuse tagastamine

Menetlustoiming

RESOLUTSIOON

Tagastada Jaak Reinomägi kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Vanglas vahistatuna viibiv Jaak Reinomägi esitas Tartu Halduskohtule 05.07.2018 kaebuse, mille kohaselt võimaldati kaebajal kuni 04.05.2018 koos süüdimõistetutega käia kirikus. Kaebaja väidab, et 04.05.2018 kirikusse saatmisel karjuti tema peale, toimetati ta tagasi kambrisse ning öeldi, et lähtudes Viru Vangla kodukorra p-st 19.2.5. ei saa ta vahistatuna osa võtta usutalitusest. Kaebaja taotleb Viru Vanglale ettekirjutuse tegemist, et tal võimaldataks käia usutalitustel kirikus, ning Viru Vangla kodukorra p 19.2.5. tühistamist. Kaebaja taotleb ka Viru Vangla toimingu (ametnik tõstis kaebaja peale teda kabelisse saatmiselt kambrisse tagasi saates häält) õigusvastasuse tuvastamist, kuna selline kohtlemine alandas kaebaja inimväärikust. Kaebusega koos on esitatud taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 01.09.20263-26-1736/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 28.08.20263-26-2082/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-2195/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
HKMS § 45 lg 2Kaebeõiguse piirangud
HMS § 71 lg 1Vaidemenetluse algatamise õigus
HMS § 79 lg 1Vaide tagastamine
VangS § 62Religioonialane tegevus vanglas
VangS § 90 lg 3Eelvangistuse üldtingimused
VangS § 95 lg 1Kokkusaamised kaitsja, advokaadist esindaja, vaimuliku, notari ja oma riigi konsulaartöötajaga
Kohus palus Viru Vanglal edastada kaebuses viidatud Viru Vangla 08.06.2018 otsusega nr 6-12/303 seotud haldusmenetluse materjalid ning täiendavalt teada anda, kas kaebaja on esitanud pöördumisi seoses kirikus käimise võimaldamisega.

3-18-1352

3.Viru Vangla esitas 23.07.2018 vastuse kohtunõudele ja asjakohased dokumendid.

KOHTU SEISUKOHT

4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
5.Kohus võtab esmalt seisukoha Viru Vangla kodukorra p 19.2.5. tühistamise nõude osas.
5.1.Viru Vanglas vaidluse põhjustanud sündmuste toimumise ajal vahistatuna vanglas viibiv kaebaja soovib Viru Vangla direktori 23.01.2013 käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud Viru Vangla kodukorra p 19.2.5. tühistamist. Kodukorra p 19 reguleerib usuliste vajaduste rahuldamist Viru Vanglas. Punktides 19.2.1-19.2.4 on täpsustatud religioossetest üritustest osavõtmist. Kaebaja nõude esemeks olev p 19.2.5 sätestab: „Punktis 19.2 sätestatut ei kohaldata vahistatule.“ Kaebaja leiab, et üldkorralduse vaidlustatud punkt rikub tema vangistusseaduse (VangS) §-st 62 tulenevat õigust.
5.2.Viru Vangla tagastas 08.06.2018 otsusega nr 6-12/303-4 (tl 22) kaebaja vaide kodukorra p
19.2.5.tühistamise nõudes haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 1 alusel, kuna leidis, et vaidlustatud kodukorra punkt ei mõjuta kaebaja õigusi. HMS § 79 lg 1 p 1 sätestab, et vaie tagastatakse, kui isikul puudub õigus vaide esitamiseks. HMS § 71 lg 1 järgi võib vaide esitada isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.
5.3.VangS § 62 kohaselt tagab vanglateenistus kinnipeetavale tema usuliste vajaduste rahuldamise. Kinnipeetav vangistusseaduse tähenduses on vanglas vangistust kandev süüdimõistetu (VangS § 2). Seega ei kohaldu VangS § 62 vahistatu suhtes. Vahistatu õigus usuvabadust teostada on tagatud VangS § 95 lg-s 1 sätestatuga, millest tulenevalt on vahistatul õigus piiramatult kohtuda vaimulikuga.
5.4.VangS § 12 lg 1 p-st 3 tulenevalt hoitakse vanglas kinnipeetavaid ja vahistatuid eraldi. VangS § 12 lg 5 kohaselt võib eraldihoidmise põhimõttest teha erandeid, kui see on vajalik seoses õppimise, töötamise või muu tegevusega. Isegi kui muu tegevuse alla paigutub usuliste vajaduste rahuldamine, ei ole praegusel juhul ilmnenud, et eraldihoidmise põhimõttest kõrvale kaldumiseks olnuks mingi vajadus.
5.5.Kirikute ja koguduste seaduse § 9 lg 1 kohaselt on kinnipidamisasutustes viibijal õigus täita usulisi talitusi vastavalt oma usutunnistusele, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist, kõlblust, nendes asutustes kehtestatud korda ega teiste seal viibivate isikute õigusi. Ka põhiseaduse § 40 lg-st 3 tuleneb, et usuvabadust saab piirata avaliku korra kaitseks. Avaliku korra kaitse eesmärk hõlmab ka õiguspärase ja eesmärgile suunatud kriminaalmenetluse ja vangistuse täideviimise, milleks on muuhulgas ellu kutsutud ka eraldihoidmise põhimõte. Ka kinnipeetavate usuliste vajaduste rahuldamist puudutav kohtupraktika on jõudnud järeldusele, et subjektiivne õigus usuliste vajaduste rahuldamisele ei tähenda õigust osaleda jumalateenistusel igal nädalal, kui on tagatud võimalus viia vajalikke kombetalitusi läbi individuaalselt, samuti ei ole tunnustatud kinnipeetava õigust nõuda vangla kiriku külastamist talle sobival ajal (Tallinna Ringkonnakohtu otsused haldusasjades nr 3-09-2036, 3-10-954)1.

Vt ka L. Madise jt. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne, juura 2014, lk 149.

2(5)

3-18-1352

Eelnevast järeldub, et sarnaselt puudub ka vahistatul subjektiivne õigus nõuda kindlasti kiriku külastamist, kui tagatud on kohtumine vaimulikuga ja usutalituste individuaalne toimetamine. Vahistatul ei ole VangS eelnevalt viidatud sätetest tulenevalt subjektiivset õigust nõuda usutalitustel osalemist samal viisil nagu see on vanglas korraldatud kinnipeetavtele. Seega ei saa vahistatul olla ka subjektiivset õigust nõuda kirikus käimist koos süüdimõistetud kinnipeetavatega või üldse mingil kindlalt korraldatud talle sobival viisil. Kui vahistatule tehakse usuliste vajaduste rahuldamisel takistus, mis ei tulene talle kohalduvast režiimist, on vastavat tegevust võimalik konkreetsel juhul vaidlustada ning eelduslikult on selleks tõhusaim kohustamisnõue, mille tagamiseks on võimalik taotleda ka esialgse õiguskaitse kohaldamist.

5.6.Eelnevat arvestades nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et kaebajal puudub kaebeõigus nõuda vaidega Viru Vangla kodukorra p 19.2.5. kehtetuks tunnistamist. Vastustaja on vaide põhjendatult vaideõiguse puudumise tõttu tagastanud.
5.7.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. VangS § 11 lg-st 5 tulenevalt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Lähtudes Riigikohtu 29.04.2014 määrusest haldusasjas nr 3-3-1-78-13 (p 21) leiab kohus, et kuna kaebajal ei olnud õigust Viru Vangla kodukorra p 19.2.5. vaidlustamiseks, ei saa kohus tagastada kaebust kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu (HKMS § 121 lg 1 p 4), vaid eeltoodud põhjendustele tuginedes tagastab kohus kaebuse Viru Vangla kodukorra p
19.2.5.tühistamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.
6.Kaebaja on esitanud ka nõude Viru Vangla kohustamiseks võimaldada kaebajal osaleda usutalitustel vangla kabelis. Tõlgendades kohustamisnõuet koosmõjus kaebaja 04.05.2018 taotluses ja vaidemenetluses esitatuga mõistab kohus, et kaebaja eesmärk on käia Viru Vangla kabelis usutalitustel koos teiste vahistatute ja kinnipeetavatega. Selleks on kaebaja esitanud 04.05.2018 Viru Vanglale taotluse (tl 10), mille Viru Vangla jättis 06.06.2018 otsusega nr 612/303-3 rahuldamata (digitaalselt allkirjastatud 08.06.2018, tl 12-13). Kaebaja esitas Viru Vangla 06.06.2018 keelduva otsuse peale vaide (tl 16), mille Viru Vangla 10.07.2018 vaideotsusega nr 6-12/334-2 jättis rahuldamata (tl 17-18).
6.1.Viru Vangla leidis 10.07.2018 vaideotsuses nr 6-12/334-2 kaebaja vaiet rahuldamata jättes järgmist.
6.1.1.J. Reinomägi suhtes kohaldatakse eelvangistust kriminaalmenetluse tagamiseks. VangS § 12 lg 3 kohaselt hoitakse kinnipeetavaid ja vahistatuid vanglas eraldi. Üheks eraldihoidmise põhimõtte järgimise ja kriminaalmenetluse tagamise meetmeks on VangS § 90 lg 3 järgi see, et vahistatuid hoitakse ööpäev läbi lukustatud kambris. J. Reinomägi suhtes ei ole jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust ning seega viibib ta Viru Vanglas vahistatuna ning talle kohaldub vahistatu režiim. 3(5)

3-18-1352

6.1.2.Erandid on lubatud vaid seaduses märgitud juhul ja siis, kui see on vältimatult vajalik. Vangla on seisukohal, et usuliste vajaduste rahuldamiseks ei ole vältimatult vajalik vangla kabeli külastamine, vaid seda on võimalik teostada ka teiste meetmetega. Usuliste vajaduste rahuldamine on eeskätt iga isiku individuaalne vaimne tegevus ning sellise vajaduse rahuldamine on võimalik ka oma osakonnas ja kambris viibides, nt pühakirja lugedes, palvetades jne. Põhjendatud vajadusel saab vangla kaplan külastada J. Reinomägi eluosakonnas, et toetada tema usulisi tegevusi. Sellest tulenevalt ei ole vaide esitaja usulise vajaduse rahuldamiseks vältimatult vajalik teha eraldihoidmise printsiibist erandeid ning saata J. Reinomägi koos süüdimõistetud kinnipeetavatega kabelisse.
6.2.HKMS § 121 lg 2 p 21 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
6.3.Kohus on juba eelnevalt tühistamisnõude lubatavust analüüsides välja toonud õigusnormid ja kohtupraktika, millest tulenevalt on usuvabaduse teostamine vanglas võimalik erinevatel viisidel, sh ka individuaalselt. Usuvabaduse kui põhiõiguse realiseerimine ei pea toimuma ilmtingimata kollektiivselt ega konkreetses kinnipeetava poolt eelistatud vormis või ajal. Kaebaja ei ole väitnud ei vaide- ega kohtumenetluses, et tal ei võimaldataks usuliste vajaduste rahuldamist muul moel, sh kohtuda vaimulikuga (VangS § 95 lg 1) või lugeda religioosset kirjandust. Samuti on kohus tühistamisnõudega seoses analüüsinud vahistatu režiimi erisust eraldihoidmise põhimõtte aspektist.
6.4.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et vahistatu staatuses vanglas viibiva kaebaja õigusi tema usuliste vajaduste rahuldamisel ei ole intensiivselt riivatud seeläbi, et tal ei võimaldata koos teiste vanglas kinni peetavate isikutega, sh süüdimõistetud kinnipeetavatega koos kirikut (kabelit) külastada. Kohus ei pea ka eeltoodud õigusnorme, kohtupraktikat ja põhjendusi arvestades tõenäoliseks, et rahuldaks kaebaja nõude vastustaja kohustamiseks võimaldada kaebajal külastada kabelit koos kinnipeetavatega. Erandid eraldihoidmise põhimõttest langetab vanglateenistus kaalutlusõiguse alusel ja kohtu jaoks ei ilmne asjaolusid, mis võiksid praegusel juhul sellise erandi aluseks olla ja tingida kohustamisnõude rahuldamise. Kui ka vastustaja on varem kaebajat vahistatu staatuses koos kinnipeetavatega kabelisse lubanud, ei loo see kaebajale kaitstavat subjektiivset õigust edaspidiseks.
6.5.Seega tagastab kohus kaebuse kohustamisnõude osas HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
7.Kaebaja soovib tuvastamisnõudega tuvastada Viru Vangla tegevuse õigusvastasus seoses 04.05.2018 toimunud intsidendiga kabelisse saatmisel. Vanglaametnik saatis kaebaja kabelisse saatmiselt tagasi kambrisse, seejuures kaebaja väitel tema peale häält tõstes (karjudes). Kaebaja leiab, et sellega alandas ametnik kaebaja väärikust.
7.1.Isiku õigust esitada tuvastamiskaebus on seadusega piiratud. Isikul on õigus halduskohtusse esitada tuvastamiskaebus, kui see on vajalik tema õiguse kaitseks (HKMS § 38 lg 4, RKHK 3-3-1-28-15, p 18) ning kui isiku õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, nt hüvitamiskaebus (HKMS § 45 lg 2). Tuvastamisnõuet ei saa esitada üksnes selleks, et kindlaks teha haldusorgani tegevuse õigusvastasus. Õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks ei anna ka hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus (HKMS § 45 lg 2 ls 2).
7.2.Kohtupraktika on aktsepteerinud tuvastamiskaebust mõnes olukorras preventiivse huvi olemasolul. Preventiivne huvi on käsitatav põhjendatud huvina vältimaks haldusorgani jätkuvat 4(5)

3-18-1352

või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes ning preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib isiku suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu 09.02.2017 määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-16, p 8.1.). Praeguse vaidluse asjaolusid arvestades ei pea kohus tõenäoliseks samasuguse olukorra kordumist – isegi kui kaebaja poolt kirjeldatud käitumine esines, pole alust eeldada selle kordumist. Kellegi peale hääle tõstmine või karjumine on üldjuhul tingitud konkreetsest konfliktisituatsioonist, mille kordumine pole kuigivõrd tõenäoline.

7.3.HKMS § 38 lg 4 kohaselt peab kaebaja tuvastamiskaebuses selgitama miks on kaebuse esitamine vajalik tema õiguste kaitseks. Kaebaja on praegusel juhul märkinud, et tuvastamisnõue aitaks vältida tulevikus nii tema kui ka teiste kinnipeetavate väärikuse alandamist. Kohtu hinnangul puudub kaebajal praegusel juhul preventiivne huvi tuvastamisnõude esitamiseks, st puudub kaebeõigus ning kaebus tuleb ka tuvastamisnõude osas tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Kaebajal puudub HKMS § 44 lgtest 1 ja 2 tulenevalt kaebeõigus ka teiste vanglas kinni peetavate isikute preventiivse huvi argumendil tuvastamisnõude esitamiseks.
8.Kohus selgitab, et kaebaja saab väidetava väärikuse alandamise korral oma õigusi kaitsta soovi korral hüvitamiskaebusega. VangS § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Eeltoodust tuleneb kaebajale kohustus läbida hüvitamisnõude puhul enne kohtusse pöördumist kohustuslik kohtueelne menetlus. Kui kaebaja ei ole rahul kohtueelse menetluse tulemusega, siis on tal vastavalt HKMS § 47 lg-le 2 õigus pöörduda 30 päeva jooksul arvates kohtueelset menetlust lõpetava otsuse kättesaamisest hüvitamiskaebusega kohtu poole.
9.Kohus juhib tähelepanu, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20263-26-195/13Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium