lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-1373/6

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 19.07.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-1373/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
19.07.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1103
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-18-1373

Määruse kuupäev

19.07.2018

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

Vjatšeslav Koguti esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 06.07.2018 käskkirja nr 6-4/111-2 kehtivuse peatamiseks

Resolutsioon

1.Vabastada Vjatšeslav Kogut riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
2.Jätta Vjatšeslav Koguti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p 2 peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Tartu Halduskohtusse saabus 10.07.2018 Viru Vangla kinnipeetava Vjatšeslav Koguti esialgse õiguskaitse taotlus, milles kinnipeetav taotleb Viru Vangla 06.07.2018 käskkirja nr 6-4/111-2 peatamist ja sellest tingitud tegevused kuni asja läbivaatamiseni. V. Kogut selgitab, et ta paigutati
07.04.2018 käskkirja nr 6-4/111-1 alusel lukustatud kambrisse. Viru Vangla 06.07. 2018 käskkirjaga nr 6-4/111-2 pikendati temale vangistusseaduse § 69 lg-st 1 ja lg 2 p-dest 4-5 tulenevaid meetmeid, mille peale on ta esitanud 08.07.2018 vaide. V. Kogut taotleb riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kohus palus Viru Vanglal esitada asjakohased menetlusdokumendid ning teatada, kas V. Kogut on esitanud vaide Viru Vangla 06.07.2018 käskkirja nr 6-4/111-2 peale.
3.Viru Vangla esitas kohtule 13.07.2018 nõutud käskkirjad ning teatas, et V. Koguti 09.07.2018 esitatud vaie käskkirja nr 6-4/111-2 peale on menetluses ja teisi taotlusi ei ole kinnipeetav vanglale seonduvalt vaidlustatud käskkirjaga esitanud. Kohtu seisukoht
4.Kohus lahendab esmalt riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 104 lg 1 esimesele lausele tuleb riigilõivu esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda seaduse kohaselt. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu kulude

kandmisest. HKMS § 111 lg 1 sätestab, et menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. V. Koguti vanglasisese isikukonto väljavõttest taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta (08.03.2018-07.07.2018) nähtub, et tema laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on ebapiisav, et riigilõivu esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda. Kohus leiab, et riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud. HKMS § 111 lg 3 kohaselt ei anta isikule menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohtu hinnangul ei saa V. Koguti esialgse õiguskaitse taotlust pidada ilmselgelt perspektiivituks. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus V. Koguti HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

5.Kohus lähtub esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel HKMS § 2 lg-st 4, mille kohaselt peab kohus tõlgendama menetlusosaliste avaldusi ja lähtuma nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab esitatud taotlust selliselt, et V. Kogut palub esialgse õiguskaitse korras kohustada Viru Vangla 06.07.2018 käskkirja nr 6-4/111-2 kehtivuse peatamist, kuna täiendavad julgeolekumeetmed ei ole põhjendatud ning seavad ohtu kaebaja elu ja tervise. Kaebajale määratud psüühilise häire ravi üksiktingimustes tulemust ei anna. Kaebaja leiab, et temale tekitatakse piinu.
6.Kohus peab esialgse õiguskaitse taotlust lubatavaks, kuna Viru Vangla on kinnitanud, et 09.07.2018 on registreeritud V. Koguti vaie nr 6-12/375-1 ja see on menetlusse võetud. Seega, kuna HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal, on taotluse esitamise formaalsed eeldused täidetud (HKMS § 249 lg 5).
7.Kohus ei välista põhivaidluse eduväljavaateid. Seetõttu võtab kohus sisulise seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse vajaduse osas ning kaalub vastanduvaid huve. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
8.Viru Vangla 06.07.2018 käskkirjaga nr 6-4/111-2 otsustati kohaldada alates 06.07.2018 V. Koguti suhtes kuni asjaolude äralangemiseni täiendavate julgeolekuabinõudena: 1) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist eesmärgiga piirata kinnipeetava suhtlemist ja liikumist (VangS § 69 lg 2 p 4); 2) kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist selleks, et välistada kokkupuuted teiste kinnipeetavatega (VangS § 69 lg 2 p 1); 3) kehakultuuriga tegelemise keelamist (VangS § 69 lg 2 p 3); 4) ohjeldusmeetmete kasutamist (käerauad igakordsel enne kambrisse sisenemisel) (VangS § 69 lg 2 p 5). Kohus selgitab, et Riigikohtu halduskolleegium on hiljutise kohtuasjas nr 3-15-2943, 04.06.2018 otsuse punktis 16 selgitanud: „Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika kontekstis on üksikvangistusena käsitatav nii distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine kui ka täiendava julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine (vt nt EIK 6. märtsi 2014. a otsus

asjas nr 31535/09: Gorbulya vs. Venemaa, p 75). Riigisiseses õiguses tuleb kartserikaristuse täitmisele pööramist siiski selgelt eristada VangS § 69 lõike 2 punkti 4 alusel täiendavate julgeolekuabinõude raames eraldatud lukustatud kambrisse paigutamisest. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on seotud VangS § 69 lõikes 1 sätestatud alustega (st eeskätt oht enda, teiste või vangla julgeolekule) ning VangS § 69 lõike 3 kohaselt lõpetatakse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, kui langevad ära nende kohaldamise tinginud asjaolud. Kui seda ei tehta, on kinnipeetaval õigus pöörduda vangla poole menetluse uuendamise ja käskkirja kehtetuks tunnistamise taotlusega (Riigikohtu halduskolleegiumi 19. mai 2017. a otsus asjas nr 33-1-10-17, p 21). Seega ei ole täiendavate julgeolekuabinõude raames eraldatud lukustatud kambris viibimise kestust võimalik ette näha, kuna see sõltub jätkuvast ohu esinemisest. Täiendavate julgeolekuabinõude eesmärgist tulenevalt ei saa nende kohaldamist lõpetada pelgalt kaebaja õiguste riive leevendamiseks, sest vangla julgeoleku tagamise vajadus võib olla kaalukam kui kinnipeetava kohustus taluda talle seatud lisapiiranguid (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 19. mai 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-10-17, p 18.4).“

9.Kohus, olles tutvunud Viru Vangla 07.04.2018 käskkirjas nr 6-4/111-1 ja Viru Vangla 06.07.2018 käskkirjas nr 6-4/111-2 kirjeldatud V. Koguti käitumisega, mis on tinginud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise, on seisukohal, et vangla julgeoleku tagamise vajadus on kaalukam kui kaebaja võimalik õiguste riive üksikvangistuse tõttu. Ebastabiilse käitumisega kinnipeetava puhul, kes on ohtlik teistele isikutele vanglas, ja kelle teod annavad põhjendatult aluse, et ennetava meetmena isik isoleerida teistest kinnipeetavatest, siis ei pea kohus võimalikuks esialgse õiguskaitse korras keelata vanglal julgeoleku tagamiseks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist V. Koguti suhtes. Kaebaja tervise jälgimine on vanglas tagatud ning asjaolude äralangemisel on vanglal kohustust meetmete kohaldamine lõpetada.
10.Seega V. Koguti väidetav põhiõiguste riive ei kaalu üles olulist avalikku huvi ja ettenähtavaid tagajärgi Viru Vangla jaoks. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus Vjatšeslav Koguti esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
11.Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium