lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-1252/2

Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 28.06.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-1252/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.06.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1100
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Janar Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2018, Tartu

Kohtuasja number

3-18-1252

Kohtuasi

A.K.e ja K.K.e kaebused Viljandi linna tegevuse peale

RESOLUTSIOON

1.Tagastada A.K.e ja K.K.e kaebused.
2.Tagastada kaebuste esitamisel tasutud riigilõiv 15 (viisteist) eurot C. K.e arveldusarvele nr EE552200221068328286 ja 15 eurot K.K.e arveldusarvele nr EE662200001102370831.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1.Viljandi Linnavalitsus teavitas 28. märtsi 2018. a kirjaga A.K.t ja K.K.t, et nende isa (A.K.) vajab ööpäevaringset hooldusteenust ja ta on suunatud 2. aprillist 2018 SA-sse Rõngu Hooldusravikeskus. A.K.e sissetulek ei ole piisav, et tasuda teenuse eest. Puudu on 313 eurost ja 24 sendist kuni 335 euro ja 74 sendini kuus. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 11 kohaselt on esmane vastutus isikul endal ja perekonnal ning alles seejärel kohalikul omavalitusel. Ülalpidajatel tuli Viljandi linnaga ühendust võtta või asuda täitma enda seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. Viljandi linn märkis, et kui ülalpidajad jätavad oma kohustuse täitmata, asub Viljani Linnavalitsus ülalpidajate asemel käsundita asjaajamise korras võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 lg 1 p 3 järgi A.K.e ülalpidamiskohustust täitma. Linn teavitas, et VÕS § 1023 lg 1 alusel on linnal õigus ülalpidajatelt nõuda kulude hüvitamist.

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 02.07.20263-22-2592/52Riigikohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-2311/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1342/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-25-3252/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1261/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 25.06.20263-26-1450/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Viljandi Linnavalitsus otsustas 21. mai 2018. a korraldusega nr 288 esitada K.K.ele tagasiulatuvalt alates 1. maist 2018 igakuiselt arveid A.K.e hooldusteenuse maksumusest 30% puudujääva osa kohta (resolutsiooni p 1), esitada A.K.ele tagasiulatuvalt alates 1. maist 2018 igakuiselt arveid A.K.e hooldusteenuse maksumusest 30% puudujääva osa kohta (resolutsiooni p 2), maksta hooldusteenuse pakkuja arvete alusel A.K.e hooldusteenuse eest puudujääv osa alates 1. maist 2018-31. detsember 2018 (resolutsiooni p 3) ning võtta A.K.e hoolduskulude

katteks tema sissetulekust 90% (resolutsiooni p 4). Korralduse õiguslike alustena märgiti sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 14 ja Viljandi Linnavalitsuse 8. veebruaril 2016 vastu võetud määrus nr 3 „Viljandi Linnavalitsuse sotsiaalkomisjoni põhimäärus“ (põhimäärus).

3.Viljandi Linnavalitsus otsustas 18. juuni 2018. a korraldusega nr 353 muuta Viljandi Linnavalitsuse 21. mai 2018. a korralduse nr 288 punkte 1–3 selliselt, et ülalpidajatele esitatakse arveid ja linn maksab arveid alates 1. juunist 2018. Linnale selgus, et A.K. oli võimeline ise maikuu teenuse eest tasuma.
4.A.K. ja K.K. esitasid 25. juunil 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Viljandi Linnavalitsuse 18. juuni 2018 korralduse nr 353 tühistamiseks. Kaebajad on seisukohal, et neil ei lasu ülalpidamiskohustust A.K.e suhtes perekonnaseaduse (PKS) § 103 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel, sest A.K. on käitunud ebamõistlikult ning jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslaste vastu.

KOHTU SEISUKOHT

5.Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 4 lg 1). Kui vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, tagastab kohus kaebuse selle esitajale (HKMS § 121 lg 1 p 1).
6.Halduskohtu hinnangul ei ole Viljandi linna ja kaebajate vaheline vaidlus avalik-õiguslik. Tegemist on eraõigussuhtest võrsunud vaidlusega.
7.A.K.e ja K.K.e eesmärgiks on vabaneda ülalpidamiskohustusest oma isa suhtes.
8.Vaidlustatud korraldus ei ole täitedokument täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 p-de 1–27 mõttes. Vaidlustatud korraldust ei ole mh antud seaduses sätestatud alusel avalik-õigusliku rahalise kohustuse peale panemiseks ja täitmiseks (TMS § 2 p 21). Vaidlustatud korralduses on viidatud õiguslike alustena SHS §-le 14 ja põhimäärusele. SHS § 14 ning põhimäärus ei reguleeri ülalpidajale hooldusteenuse osalemise kulude peale panemise kohustust ega selle hilisemat sissenõudmist. SHS § 14 lg 1 kohaselt kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra, mis peab sisaldama vähemalt sotsiaalteenuste ja -toetuste kirjeldust ja rahastamist ning nende taotlemise tingimusi ja korda. SHS § 14 lg 2 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus korraldada sotsiaalteenuseid ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud tingimustel ja korras. Halduskohtu hinnangul ei tule SHS §-st 14 õiguslikku alust kohustada ülalpidajaid osalema ülalpeetava hoolduskulude osalemisel. Põhimääruses on reguleeritud üksnes komisjoni tööd puudutav. Eespool viidatud sätte ei näe ette võimalust panna ülalpidajale kohustust pidada ülalpeetavat ülal. Sellise kohustuse peale panemise õiguslikku alust ei tule sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ega sotsiaalhoolekande seaduse teistest sätetest. Seega vaidlusalune õigussuhe kaebaja ja linna vahel ei ole tekkinud viidatud normide ega ka teiste avalik-õiguslike normide alusel.
9.Praegusel juhul tegutses linn eeskätt A.K.e huvides ning kaebaja ja linna vaheline suhe tekkis eraõigusnormide alusel.
10.Viljandi linn astus vaidlusalusesse õigussuhtesse VÕS § 1018 lg 1 p 3 ja § 1023 lg 1 alusel (vt käesolev määrus, p 1). VÕS § 1018 lg 1 p 3 sätestab, et kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku kasuks (soodustatu), ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal mh VÕS §-s 1023 sätestatud õigused, kui asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Käsundita asjaajaja võib nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest (VÕS § 1023 lg 1 esimene lause). Käsundita asjaajamisest tekkinud suhe on võlasuhe (VÕS § 3 p 4).
11.Olemuslikult on ülalpidamisnõudest võrsunud vaidluste näol tegemist eraõiguslike vaidlustega (vt PKS §-d 96–110). PKS § 103 sätestab alused, millal ülalpidamisnõue on piiratud. Asjaolu, et linn vormistas eraõigusnormide alusel tekkinud suhte haldusaktina, ei muuda suhet avalik-õiguslikuks. Käsundita asjaajamisest ja ülalpidamisnõude piiramisest tekkinud õigussuhted on endiselt eraõiguslikud. Vaidlustatud korraldusega ei ole kaebajatele peale pandud avalik-õiguslikke kohustusi. Kaebajate kohustused linna ees saavad tulla üksnes eraõigusnormidest. Sellest suhtest võrsunud vaidlused tuleb lahendada maakohtus.
12.Halduskohus märgib, et enda ülalpidamiskohustusest vabanemiseks on kaebajatel võimalik pöörduda hagiavaldusega maakohtusse. Hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi (tsiviilkohtumenetluse seadustik § 368 lg 1). PKS § 103 lg 1 sätestab eeldused, millisel juhul võib kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada. Tuvastushagi raames saab kohus anda hinnangu, kas esinevad alused kaebajate vabastamiseks ülalpidamiskohustusest. Hagi tuleb esitada ülalpidamist saama õigustatud isiku, s.o kaebajate isa vastu. Oma ülalpidamiskohustusest vabastamist saavad kaebajad taotleda aga ka vastuväidete esitamise teel kui nende vastu peaks esitatama kohtule ametlik ülalpidamise (elatise) nõue.
13.Kui kaebajad jätavad vaidlustatud korralduses märgitud linna eraõigusliku nõude täitmata, tuleb linnal esitada hagi kaebajate vastu maakohtusse. Ka selles menetluses saavad kaebajad esitada vastuväiteid ülalpidamisnõude piiramise kohta.
14.Eelnevast tulenevalt tagastab kohus A.K.e ja K. K.e kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kaebajatel on võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda maakohtu poole.
15.Kohtute infosüsteemist ja kaebusele lisatud maksekorraldustest nähtub, et käesolevalt kaebuselt on tasutud riigilõiv 30 eurot (HKMS § 104 lg 1 ls 2). Kohus tagastab tasutud riigilõivu 30 eurot (HKMS § 104 lg 5 p 2). Riigilõiv 15 eurot tagastada C. K.e arveldusarvele nr EE552200221068328286 ja riigilõiv 15 eurot tagastada K.K.e arveldusarvele nr EE662200001102370831. (allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-25-4289/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1355/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja