Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Tanel Saar 26. juuni 2018, Tartu 3-18-802 M.V. kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks. M.V. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja M.V.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
2. mai 2018. a määrusega Tartu Halduskohus tagastas kaebuse.
Määruse põhjenduste järgi võimaldab HKMS § 121 lg 21 kohtul tagastada ka sellise kaebuse, milles väidetakse küll kaaluka õigushüve riivet (praegusel juhul tervise kahjustamist), kuid meede, millega õigushüve riivati, on kas väheintensiivne või on ilmne, et see meede ei ole kaasa toonud kaaluka õigushüve kahjustamist. Kaebaja terviseloost on ilmne, et kaebajal ei ole diagnoositud osteoproosi ehk luuhõrenemist. Asjakohane on üksnes kaebaja väide, et tal diagnoositi ühepoolne esmane gonartroos ehk põlveliigese artroos. Avalikult kättesaadavate andmete põhjal põlveliigese osteoartroosi tekkeriski D-vitamiini
puudumisega ei seondata. D-vitamiini tagamata jätmine ei olnud sellise intensiivsusega meede, mis oleks kaebajale kaasa toonud väidetava tervisekahju. Sellest tulenevalt on halduskohus seisukohal, et D-vitamiini tagamata jätmise näol oli tegemist väheintensiivse meetmega ning kaebuses märgitud väidete kohaselt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Nendel asjaoludel ei pidanud kohus kaebuse rahuldamist tõenäoliseks ja tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
M.V. i väitel on halduskohus eksinud, leides et kaebajal ei ole ei ole diagnoositud osteoporoosi.
Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Kaebaja viidatud kandes tema terviseloos (ravilugu nr 139, tl 22) on märgitud: „Anamnees: /.../ Ealine osteoporoos, /.../“. Anamnees ei ole aga arsti erialateadmistele tuginev hinnang patsiendi tervisekahjustuse või haiguse kohta, vaid patsiendilt endalt või kolmandatelt isikutelt saadud andmed patsiendi terviseseisundi kohta. Samas ega hilisemates kannetes ei ole kaebajal osteoporoosi diagnoositud. Raviloos nr 139 on kanne: „Diagnoos: Z01.6 + Mkta radioloogiline uuring“. Seega on kaebaja saadetud uuringule, kuid haiguse hilisem diagnoosimata jätmine lubab arvata, et kaebaja hinnang oma terviseseisundi kohta ei leidnud kinnitust uuringu tulemusena. Vaatamata kaebaja väitele konsulteerimise kohta Tartu Ülikooli Kliinikumi arstiga ei ole kaebaja osutanud, et konsultatsiooni tulemusel oleks arst vaidlusaluse diagnoosi pannud. Seetõttu puudb käesolevas asjas vajadus selle asjaolu selgitamiseks täiendavate tõendite kogumiseks.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.