lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-1183/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 21.06.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-1183/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
21.06.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1010
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2018, Tartu

Haldusasja number

3-18-1183

Haldusasi

Juri Bulavini kaebus Tartu Vangla 14.06.2018 otsuse nr 65/66-3 peale

Menetlusosalised

Kaebaja – Juri Bulavin Vastustaja – Tartu Vangla Kaebuse tagastamine

Menetlustoiming

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Juri Bulavini kaebus.
2.Toimetada määrus kätte kaebajale ja edastada teadmiseks Tartu Vanglale.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Tartu Vangla kinnipeetav Juri Bulavin esitas 15.06.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovib vaidlustada tema avavanglasse ümberpaigutamisest keeldumist Tartu Vangla 14.06.2018 otsusega nr 6-5/66-3. Kaebaja palub halduskohtul vaadata üle kogu toimunud menetlus. Kaebuse kohaselt ei ole vangla suutnud põhjendada tema avavanglasse ümberpaigutamise menetluse lõpetamist ning kaebaja on seisukohal, et ümberpaigutamine peaks aset leidma.
2.Tartu Vangla esitas vastuseks kohtunõudele vaidlustatud otsuse andmisega seotud dokumendid. Esitatust selgub, et 28.05.2018 algatati kaebaja suhtes Tartu Vangla avavanglasse paigutamise menetlus tulenevalt justiitsministri 25.03.2008 määruses nr 9 „Täitmisplaan“ § 17 lg 1 p-st 2 (tl 7). Sellest sättest tuleneb avavanglasse paigutamine, kui ärakandmata vangistus ei ületa 18 kuud ja kinnipeetav on kandnud ära karistusseadustiku § 76 lõike 1 punktis 2 või lõike 2 punktis 2 sätestatud osa karistusajast, riskihindamise tulemusel ei ole kinnipeetav üliohtlik, narkomaaniadiagnoosiga kinnipeetav on nõustunud raviga ja ta ei ole rehabilitatsioonifaasis, alkohoolsete jookide tarvitamisest tingitud sõltuvushäirete tõttu planeeritud tegevused on täidetud ning kinnipeetav vastab lõikes 2 sätestatud tingimustele.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-18-1183

3.Tartu Vangla otsustas 13.06.2018 otsusega nr 6-5/66-3 lõpetada kinnipeetava suhtes 28.05.2018 algatatud avavanglaosakonda paigutamise menetluse (tl 9). Otsuse kohaselt ei vasta kinnipeetav täitmisplaani § 17 lg-s 2 sätestatud tingimustele ning ümberpaigutust ei saa teostada. Tartu Vangla on otsuses märkinud, et toiming lõpetatakse põhjendatud otsusega toimingut mitte sooritada ning viitab seejuures haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 4 p-le
2.Otsuses esitatud vaidlustamisviites on märgitud, et haldusaktiga mittenõustumise korral võib esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatud tähtaja jooksul. Kaebaja ongi pöördunud otsuse vaidlustamiseks otse kaebusega halduskohtusse.
4.Eelnevast tuleneb selgelt, et Tartu Vangla on pidanud vaidlustatud otsust toiminguks HMS § 106 mõttes, mitte haldusaktiks.
5.Varasemas kohtupraktikas on leitud, et kinnisest vanglast avavanglasse ümberpaigutamine on regulatiivse iseloomuga ja oma õiguslikelt tagajärgedelt sarnane kinnipeetava ühest vanglast teise ümberpaigutamise otsusega, mida Riigikohus on käsitlenud haldusaktina (vt Riigikohtu otsuseid asjades nr 3-3-1-76-10 ja nr 3-3-1-10-11). Üksnes vanglasisene paigutamine on toiming, sest ei vasta haldusakti tingimustele. Nimelt ei muudeta vanglasisesel paigutamisel kinni peetavate isikute õiguste ja kohustuste mahtu ning paigutamine ei ole suunatud kinni peetava isiku õiguste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-10-11, p 13). Nimetatud otsuses mõeldi vanglasisese paigutamise all kinnises vanglas kinnipeetava paigutamist ühest kambrist teise, mitte kinnisest vanglast avavanglasse ümberpaigutamist. Kohtupraktikas on selgitatud, et isiku kinnisest vanglast avavanglasse ümberpaigutamine mõjutab olulisel määral kinnipeetava õigusi ja kohustusi, sest avavanglasse paigutamise korral allutatakse isik senisega võrreldes täiesti teistsugusele kinnipidamisrežiimile ning selle küsimuse lahendamine on seetõttu regulatiivse iseloomuga ning käsitatav HMS § 51 lg 1 mõttes haldusaktina (vt Tartu Ringkonnakohtu 8. detsembri 2017. a määrus asjas nr 3-17-1119, p 6; Tartu Halduskohtu 14.02.2018 määrus haldusasjas nr 3-18-118). Kohus leiab, et eeltoodud seisukohad on kohaldatatvad ka käesoleva vaidluse lahendamisel. Praegusel juhul ei ole avavanglasse paigutamine initsieeritud kinnipeetava taotlusest, vaid Tartu Vangla on teavitanud kinnipeetavat kinnisest vanglast avavanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamisest, millega kinnipeetav on nõustunud (tl 7). Tegemist on haldusorgani algatusel alanud haldusmenetlusega HMS § 35 lg 1 p 2 tähenduses. Kohus leiab, et ka sellise menetluse tulemusena toimub kinnipeetava ümberpaigutamine kinnisest vanglast avavanglasse haldusaktiga, kuna toimub kaebaja õigusi ja kohustusi oluliselt mõjutav režiimimuudatus. Olles ümberpaigutamise menetluse lõpetanud ümberpaigutamise võimatuse tõttu, on Tartu Vangla kohtu hinnangul otsutanud mitte anda käimasolevas menetluses haldusakti kaebaja ümberpaigutamiseks. Haldusakti andmisest keeldumine on samuti haldusakt (HMS § 43 lg 2).
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. 2(3)

3-18-1183

7.Kaebusest ilmneb selgelt kaebaja eesmärk, et tema avavanglasse ümberpaigutamise küsimust uuesti otsustataks ning ta avavanglasse paigutataks. Seega on kaebaja õiguste kaitse seisukohalt tõhus õiguskaitsevahend otsuse kehtetuks tunnistamise (tühistamis-) ja kohustamisnõue, mille lahendamise käigus annab kohus hinnangu ka paigutamata jätmise õiguspärasusele. Kohustamisnõude esitamiseks (isegi juhul kui vaidlustatud otsust pidada toiminguks) tuleb kaebajal läbida kohustuslik kohtueelne (vaide)menetlus vastavalt VangS § 11 lg-le 5. Vastustaja märgitud vaidlustamisviitest sõltumata ei saaks kaebaja esitada kohtule kohustamisnõuet ilma kohustuslikku kohtueelset menetlust läbimata. Otse halduskohtusse pöörduda saaks kinnipeetav vaid õigusvastasuse tuvastamise nõudega, mis ei oleks aga kaebaja õiguste kaitseks tõhus abinõu. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna seejuures õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Pelgalt õigusvastasuse tuvastamise nõue ei tagaks kaebaja õiguste tõhusat kaitset – isegi sellise nõude rahuldamise korral ei oleks vastsustajal kohustust paiguatmise küsimust uuesti otsutada ega kaebajat avavanglasse paigutada.
8.Praegusel juhul ei ole kaebaja sellist kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud. Seda kinnitab ka Tartu Vangla vastus kohtunõudele. Seetõttu ei ole täidetud kaebuse lubatavuse eeldus HKMS § 47 lg 1 tähenduses. Ka eksitavast vaidlustamisviitest ei saa tuleneda kaebajale õigust pöörduda kohtusse kohustamisnõudega ilma kohustuslikku vaidementlust läbimata. Küll aga võib eksitav vaidlustamisviide olla õigustuseks hilinemisega vaide esitamisel ning olla aluseks vaidetähtaja ennistamisel.
9.HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Eelnevat arvestades tuleb kaebus viidatud alusel tagastada.
10.HKMS § 43 lg-st 2 tulenevalt ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust uuesti kohtusse pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega, sh pärast kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse läbimist.
11.Kaebaja taotleb ka menetlusabi (riigilõivu tasumisest vabastamist). Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus menetlusabi taotluse sisuliseks lahendamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium