lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-1124/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 14.06.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-1124/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.06.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
812
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu Kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number

3-18-1124

Määruse kuupäev

14.06.2018

Kohtunik

Mare Priks

Kohtuasi

Xi kaebus Tartu Vangla vastu seoses tema kohta koostatud riskihindamisega

1.Tagastada kaebus haldusasjas nr 3-18-1124.
2.Edastada määrus Xile.
3.Avalikustada jõustunud kohtulahend selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus muutmata kujul. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Resolutsioon

Edasikaebamise kord

Asjaolud ja menetluse käik

1.X esitas 22.02.2018 Tartu Vanglale taotluse sooviga, et vangla ei hindaks teda riskihindamise alusel põgenejaks. Tartu Vangla vastas Xi selgitustaotlusele 21.03.2018 kirjaga nr 2-3/802-2.
2.09.04.2018 esitas X vaidena pealkirjastatud pöördumise, taotledes, et Tartu Vangla eemaldaks ta põgenemiskahtlusega isikute hulgast. Tartu Vangla jättis Xi taotluse turvalisuseriski maha võtmiseks 09.05.2018 kirjaga nr 6-24/2870-2 rahuldamata. Vangla osutas vastuses, et Tallinna Vangla on 30.11.2016 koostatud esmases riskihinnangus hinnanud taotleja põgenemisohtlikuks ning hinnang tulenes vangla käsutuses olevast julgeolekualasest teabest. Tartu Vangla selgitas, et 22.03.2018 koostatud korduva riskihindamise käigus tegi vangla koostööd Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna (TUO) spetsialistidega, anti hinnang isiku põgenemisohtlikkusele ning kontrolliti üle hinnangu aluseks olev 2016 aastal koostatud kaastööteatis.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Tartu Halduskohtusse saabus 05.06.2018 Xi kaebus Tartu Vangla vastu seoses tema kohta riskihindamise koostamise ja liigitamisega põgenemisohtlike isikute hulka. Kaebajale jääb arusaamatuks, mis põhjustel anti talle staatus „põgenemisohtlik“. Kaebaja leiab, et tegemist on laimuga. Tartu Vangla on tuginenud Tallinna Vanglalt saadud informatsioonile, uurimata selle info alusallikaid. Kaebaja palub kontrollida antud süsteemi, kus isikuid liigitatakse salajase mittekontrollitava, ilmselgelt ebausaldusväärse info põhjal, mille andjad saavad ilmselgelt mingeid hüvesid, põhiseaduslikkust.

Kohtu seisukoht

4.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
5.Kaebaja on esitanud kaebuse tema suhtes koostatud riskihindamise peale. Kaebaja ei nõustu Tartu Vangla hinnanguga, et ta on põgenemisohtlik. Kohus märgib, et kuigi kaebaja ei ole oma kaebusega esitatavat nõuet nõuete kohaselt formuleerinud, ei pea kohus antud juhul vajalikuks jätta kaebust sel põhjusel käiguta, kuna kaebuse puuduse kõrvaldamine ei muudaks kaebust menetletavaks. Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus enda kohta koostatud riskihindamise vaidlustamiseks.
6.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kohus selgitab, et kaebuse esitamise aluseks on seega kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus.
7.Kinnipeetava riskihindamine on justiitsministri 14. mai 2008. a määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 3 lg 1 kohaselt tema kriminogeensete riskide vähendamise abinõusid ning nende rakendamise ajagraafikut käsitleva individuaalse täitmiskava koostamise aluseks. Eelnimetatud määruse § 3 lg-s 4 on loetletud kõik need valdkonnad, mida tuleb uue kuriteo toimepanemist soodustavate asjaolude ja kinnipeetavaga seotud ohtude määratlemiseks analüüsida. Muuhulgas analüüsib riski hindav ametnik kinnipeetava kuritegelikku käitumist ja ohtlikkust.
8.Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et riskihindamine ei oma kinnipeetava õigustele iseseisvat tähendust, kuivõrd selles sisalduvad hinnangud kajastuvad lõppkokkuvõttes kinnipeetava individuaalses täitmiskavas, mis omakorda koostatakse kriminogeensete riskide ankeedis välja toodud riskide maandamiseks. Riskihindamine sisaldab üksnes hinnanguid asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad kinnipeetava ohtlikkusele, ning vastavat analüüsi, kuid riskihindamine ega selle tulemus ei tekita, muuda ega lõpeta otseselt kinnipeetava õigusi ega kohustusi ehk ei oma regulatiivset toimet. Ka ei tulene ühestki õigusaktist kinnipeetava õigust nõuda, et riskihinnangut muudetaks tema arusaamisele vastavaks või et selle kohta koostatud dokumendist kõrvaldataks hinnangud, mida ta õigeks ei pea või mis talle ei meeldi. Järelikult ei saa kohtu hinnangul riskihindamine eraldiseisvalt kinnipeetava subjektiivseid õigusi rikkuda ning riskihinnangu näol ei ole tegemist haldusaktiga, mida saaks vaidlustada halduskohtumenetluses.
9.Kuna materjalidest nähtuvalt on kaebaja pöördunud vangla poole sisuliselt taotlusega riskihinnangus olevate andmete muutmiseks selliselt, et muudetakse kaebaja staatust seoses tema põgenemisohtlikkusega, piisab kohtu seisukohast käesoleval juhul kaebaja õiguste kaitseks sellest, et eelnimetatud taotlus lisatakse kaebaja isiklikku toimikusse. Tartu Ringkonnakohus on 4. jaanuari 2017. a määruse nr 3-16-1256 p-s 13 selgitanud, et kui vangla kasutab kriminogeensete riskide ankeeti tulevikus alusdokumendina kinnipeetavate individuaalse täitmiskava koostamisel või iseloomustuste koostamisel kohtule esitamiseks kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral, siis saab vangla arvestada ka kaebuse esitaja vastulausega ja vajadusel selgitada välja, millised andmed on õiged. Seega saab kaebaja riskihindamise põhjal koostatud täitmiskavas esitatu

ekslikkusele viidata tulevikus juhul, kui vangla tugineb täitmiskavale mõne toimingu või haldusakti põhjendamisel (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 17. juuni 2010. a otsus nr 3-3-1-95-09).

10.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11.Seonduvalt kaebaja võimaliku sooviga algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus, märgib kohus, et kuna kaebus kuulub kaebeõiguse puudumise tõttu tagastamisele, jätab kohus kaebaja taotluse sel põhjusel tähelepanuta.
12.Kohus määrab enda algatusel, et jõustunud kohtulahendi võib avalikustada muutmata kujul selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus (HKMS § 175 lg 1), kuni kaebaja ei ole teinud selle kohta teistsugust avaldust.

(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium