2-16-7166/16 - Võlaõigus - Muud lepinguvälised kohustused - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Hageja esitas Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt põhivõlg summas 1393,25 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 17,47 eurot ning edasi viivis põhinõudelt 1393,25 eurot põhinõude kohase täitmiseni alates 05.mai 2016 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt 01.04.2013.a sõlmisid pooled äripinna üürilepingu nr 1/2013, s.o kostjaga aadressil Kreenholmi 39v, Narva, asuva müügikioski üürimiseks alates 15.04.2013.a kuni 31.12.2018.a. Seoses kostja poolt temale esitatud üüri ja kommunaalarvete süstemaatilise tasumata jätmisega, 11.12.2015.a teatas hageja kostjale, et poolte vahel sõlmitud äripinna üürileping nr 1/2013 on hageja algatusel lõpetatud ennetähtaegselt alates 11.12.2015.a. Selle teate kohaselt pidi kostja vabastama üüritava ruumi ja kustutama kogu võlgnevuse summas 1452,02 eurot kuni 14.12.2015.a. 15.12.2015.a andis kostja üüritava kioski hagejale üle. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas, s.o. 0,05 + 8 = 8,05 % aastas, ehk 0,02205 % päevas. Hageja esitas täiendava seisukoha /tl 63-64/, mille selgitab, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 01.04.2013.a sõlmiti äripinna üürilepingu nr 1/2013, s.o kostjaga aadressil Kreenholmi 39v, Narva, asuva müügikioski üürimiseks alates 15.04.2013.a kuni 31.12.2018.a. Hetkel, kui hageja suhtles kostjaga oli M T kostja töötaja (müüja) ja töötas üüritud ruumi välisuksel olevas kuulutuses märgitud kostja töötundidel. Hageja edastas üürilepingu ülesütlemise avalduse kostja töötajale edastamiseks tööandjale (kostjale). Hageja edastas ülesütlemisavalduse kostja juriidilisele aadressile tähitud kirjaga, tähtkirjaga kui ka elektroonilise kirjaga. Kostja võlgnevuse tekkimise suhtes hageja täpsustab, et esitas kostjale igakuiselt arve, mis vastavalt suulisele kokkuleppele kostjaga veel üürilepingu sõlmimisel anti kätte isiklikult töötajalemüüjale, seejärel tasuti kostja poolt. Kostja esitas hagile vastuse /tl 27-45/, milles märkis, et osapoolte vahel on sõlmitud üürileping eelmise juhatuse liikme poolt. Kostja ei ole üürilepingu ülesütlemise avaldust kätte saanud, kuna see edastati isikule kes on kostjale teadmata. Samuti ei ole kostja seaduslik esindaja allkirjastanud võlgnevuse kokkulepet, mistõttu ei ole võlgnevus tõendatud. Tõendid, mis on esitatud võlgnevuse tõendamiseks ei ole allkirjastatud seadusliku esindaja poolt. Viiviste

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Arvestades hagi hinda 1522,85 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 ja lg 2, kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. Osapoolte vahel vaidlust ei ole üürilepingu sõlmimise suhtes. Kostja väidab, et üürilepingu erakorralise ülesütlemise avaldust ei ole kätte saadud. Kohus leiab, et hageja poolt on nimetatud üürilepingu ülesütlemise avaldus nõuetekohaselt kätte toimetatud nii posti teel (juriidilisele aadressile) kui ka elektroonilisel teel (juhatuse liikme meilile) /tl 66-67/. Kostja väidab, et on tõendamata võlgnevuse olemasolu, kuna võlgnevuse kokkulepet ei ole allkirjastanud selleks volitatud isik. Sisulisi vastuväiteid kostja võlgnevuse nõudele esitanud ei ole. Kohus lähtub võlgnevuse nõude arvestamisel hageja poolt esitatud tõenditest /tl 73—88/, millest nähtub, et kostjale on koostatud arved, mida ka kostja on tasunud. Kohtule esitatud konto väljavõttest /tl 73/, selgub, et kostja oli esitatavatest arvetest teadlik, kuna osaliselt on need tasutud. Kostja poolt on tasumata kas osaliselt või täielikult alljärgnevad arved: Arve nr

2-16-7166 Seega kujuneb võlgnevuse suuruseks 1452,02 eurot. Hageja nõude suuruseks on 1393,25 eurot, millest kohus lähtub (TsMS § 439). Viivis Hageja palub välja mõista viivist seadusega kehtestatud määras. Kostja leiab, et see ei ole mõistlik, kuna lepingus on kokkulepe 0,1% päevas (p 9.1). Kohtule esitatud üürilepingu /tl 34/ p 9.1 kohaselt on osapooled leppidud kokku viivised 0,1 % päevas arvete tasumisega hilinemise eest. Samas nõuab hageja viivist seadusega ettenähtud määras, milleks on 0,02% päevas, mis on kostja joaks soodsam. Antud juhul leiab kohus et ei saa ületada nõude piire ning lähtub hageja poolt esitatud nõudest, seda enam, et selline viivise määr on kostjale soodsam. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Käesoleval juhul on intressimäär 0,05%, millele lisandub 8% aastas, seega aastane intressimäär moodustub 8,05 %, ehk 0,02% päevas (VÕS § 94, § 113). Kuna hageja on oma põhinõuet vähendanud summani 1393,25 eurot ning nimetatud summalt arvestanud viivist hilisemast ajast, kui summad on muutunud sissenõutravaks ning nimetatud arvestus on kostjale soodsam, lähtub kohus sissenõutavaks muutunud viivise nõude rahuldamisel hageja nõudest summas 17,47 eurot. Hageja palub nõuda kostjalt välja viivis kindla summana põhinõudelt summas 1393,25 eurolt alates 05. maist.2016 kuni otsuse tegemiseni (s.o 15.11.2016). Kohus pöörab tähelepanu asjaolule, et siisenõutavaks muutunud viivis on arvestatud kuni 05.05.2016, seega arvestab kohus kindla protsendina viivist alates 06.05.2016 kuni 15.11.2016 (TsMS § 367). Nimetatud perioodi jooksul on olnud kostja viivituses 193 päeva, võlgnevuse summaks on 1393,25 eurot, viivisemääraga 0,02 % päevas. Seega kujuneb viivisemääraks 58,88 eurot, mille kohus kostjalt kindla summana välja mõistab. Kuna hageja nõuab kostjalt viivist põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni, tuleb kostjalt TsMS § 367 alusel hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.11.2016 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv hagi esitamiselt 225 eurot, 50 eurot hagi tagamise esitamisel, kautsjon 143,50 eurot, asja läbivaatamise kulud 49 eurot, õigusabikulud 540 eurot ning kohtutäituri tasu 103,16 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 225 euro ja 50 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1, 17 ja lisa 1).

2-16-7166 Kohus jätab rahuldamata tagatise väljamõistmise nõude summas 143,50 eurot. Hageja taotleb ka selle tagastamist. Kohus selgitab, et tagatise tagastamist saab nõuda hageja kahe kuu jooksul peale kohtulahendi jõustumist (TsMS § 195 lg 1, § 391 lg 2). Seega antud juhul kohust ei tagasta tagatist summas 143,50 eurot ning ei mõista seda ka välja kostjalt hageja kasuks, kuna tagatise tagastamist saab hageja nõuda. Hageja palub kostjalt välja mõista tõlkekulud summas 49 eurot. Hageja poolt on kohtule esitatud tõlketeenuse arved ning maksekorraldused /tl 10-11, 14-15/. RÕS § 21 lg 3 ja § 22 lg 4 3. lause alusel kehtestatud Justiitsministri 26.07.2016.a määruse nr 16 „ Riigiõigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ (kehtib alates 01.08.2016.a) § 18 alusel rahuldab kohus nimetatud tasu nõude täies ulatuses. Kooskõlas TsMS § 175 lg 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kohus leiab, et kuna tegemist on tavapärase keerukusega võlaõiguslikus vaidluses, loeb kohus põhjendatud ajakukuks kokku 6 tundi. Kohus juhib tähelepanu, et põhjendamata on lisaks ajakulule tasu nõue menetluskulude nimekirja esitamise eest. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja mõistlikuks peetud tunnihinda 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Hageja esindaja märgib, et tunnitasu suuruseks 75 eurot, millele lisandub siis käibemaks. Kohus peab nimetatud tasu suurust mõistlikuks ja põhjendatuks. Seega kujuneb õigusabikulude suuruseks 6 x 75= 450 eurot, millele lisandub käibemekas 20%, kokku summas 540 eurot. Hageja on tasunud menetluse raames kohtutäituri tasuna hagi tagamise ja hagi tagamise määruse täitmise kulud (84 + 19,16 eurot). /tl 148-149, 153-154/. Kohtuvälised kulud on kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud (TsMS § 144 lg 1 p 5). Kohus mõistab kostjalt välja kohtuväliste kuluda summas 103,16 eurot TsMS 162 lg 2 alusel. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks kohtukulud ja kohtuvälised kulud kokku summana 967,16 eurot.