M.L. kaebus Viru Vangla 26.02.2018. a käskkirja nr 62/152-1 tühistamiseks
Menetluse alus ringkonnakohtus
Viru Vangla määruskaebus Tartu Halduskohtu 04.05.2018. a määruse resolutsiooni p 3 peale
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta määruskaebus menetlusse.
2.Rahuldada määruskaebus osaliselt ja muuta Tartu Halduskohtu 04.05.2018. a määruse resolutsiooni p-i 3, asendades selle teise lause järgmise lausega: „Peatada Viru Vangla 26.02.2018. a käskkirja nr 6-2/162-1 kehtivus edasiulatuvalt käesoleva määruse kättetoimetamisest arvates“.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7 ja § 119 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla 26.02.2018. a käskkirjaga nr 6-2/162-1 määrati kinnipeetav M.L. tööle Viru Vangla II üksuse majandustöödele, tähtajatult alates 27.02.2018, tunnitasuga 0,63 eurot. Käskkirjas on märgitud, et vastavalt arsti ettekirjutusele on kinnipeetav töövõimeline ning ta võib täita kõiki koristaja tööjuhendis välja toodud tööülesandeid, kuid töötamisel tuleb arvestada arsti ettekirjutusega, et raskusi ei tohi tõsta.
2.M.L. esitas Viru Vangla 26.02.2018. a käskkirja peale vaide, mille Viru Vangla jättis 28.03.2018. a vaideotsusega nr 6-12/195-2 rahuldamata.
3.M.L. esitas 11.04.2018. Tartu Halduskohtule kaebuse, millega vaidlustas Viru Vangla 26.02.2018. a käskkirja ning taotles selle peatamist kuni ta on leidnud ravi teda vaevavatele terviseprobleemidele ja on võimeline asuma tööle. Kaebuse kohaselt ei võimalda tal vasaku põlve ja selja pikaajalised valud füüsilist tööd teha. Kaebaja paigutati Tartu Vanglast Viru Vanglasse 06.02.2018 ning ta viibis arsti vastuvõtul 08.02.2018, kus ta selgitas oma terviseprobleeme, sh põlve- ja seljavalu. Kaebajale on jäänud selgusetuks, kas Viru Vangla on
tühistanud Tartu Vangla majandustöödest vabastuse, mis anti kaebajale kuni MRT uuringu tulemuste selgumiseni.
4.Tartu Halduskohus võttis 04.05.2018. a määrusega kaebuse menetlusse ja rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse, peatades Viru Vangla 26.02.2018. a käskkirja nr 6-2/162-1 kehtivuse tagasiulatuvalt alates selle andmisest (resolutsiooni p 3). Halduskohus märkis esialgse õiguskaitse kohta, et õigusteooria ja kohtupraktika kohaselt võib kohus esialgset õiguskaitset kohaldada ka juhul, kui kohtuotsusega on võimalik taotleja õigusi kaitsta, kuid taotleja peab kohtumenetluse ajal taluma ebamõistlikke piiranguid. Praegune vaidlus toimub kaebaja tööle määramise õiguspärasuse üle ning vaidlustatud käskkirja õiguspärasus sõltub suuresti sellest, kas arst hindas õigesti kaebaja töövõimeliseks. Kaebaja tervisekaardi väljavõttes sisaldub kaks vastuolulist hinnangut kaebaja töövõime kohta. Tartu Vangla 02.02.2018. a hinnangut mõistis halduskohus nii, et arst ei pidanud olemasolevate andmete põhjal kaebajat töövõimeliseks, kuid jättis võimaluse vaadata otsus ümber pärast MRT uuringu tegemist. Viru Vangla 08.02.2018 antud hinnangu põhjal on kaebaja töövõimeline ning MRT uuringu tegemine ei ole selle otsuse tegemiseks vajalik. Halduskohus märkis, et ta ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamise menetluses lahendada küsimust, kumma arsti hinnang on õige. Mõlemad hinnangud on andnud üldarst, hinnangud anti ajaliselt väga lähestikku ning arstid on lähtunud samadest tervisekaardi andmetest. Kui õige on Tartu Vanglas antud hinnang ja kaebaja asub tööle, siis võib see põhjustada kahju kaebaja tervisele. See on oluline tagajärg, mille saabumise võimalust on põhjust vältida. Kui õige on Viru Vanglas antud hinnang ja kaebaja kohtuvaidluse ajal ei tööta, siis ei too see kaasa kohtule äratuntavat kahjulikku tagajärge. Viru Vangla ei ole välja toonud avalikku huvi, mida kahjustaks kaebaja tööle asumise edasilükkamine kuni tema tööle määramise õiguspärasuse üle peetava vaidluse lõppemiseni. Asjast puudutatud kolmandaid isikuid ei ole ja kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks. Seda arvestades oli halduskohtu hinnangul põhjendatud esialgse õiguskaitse kohaldamine. Halduskohus märkis, et kaebaja ei ole täpsustanud, kas ta soovib vaidlustatud käskkirja kehtivuse või täitmise peatamist, kuid halduskohtu hinnangul on kohaseks abinõuks käskkirja kehtivuse peatamine tagasiulatuvalt alates selle andmisest. See tähendab, et kaebajale ei saa anda korraldusi tööle asumiseks. Kui selliseid korraldusi on antud ja kaebaja on jätnud need täitmata, siis ei ole sellest tingitud vaidluste lahendamine võimalik enne praeguse kohtuasja lahendamist. See on tööle määramise ja töötamisega seotud vaidluste lahendamise mõistlik ja loogiline järjekord. Põhjendatud on uute menetluste ja kohtuasjade algatamist vältida. Halduskohus selgitas, et esialgne õiguskaitse kehtib kuni kohtuotsuse või muu menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
5.Viru Vangla esitas 15.05.2018 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 04.05.2018. a määruse peale, millega palub halduskohtu määruse resolutsiooni p 3 tühistada ning jätta M.L. taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Viru Vangla märgib, et vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 2 p-le 3 ei pea töötama kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Kinnipeetaval on õigus keelduda tööle asumast, kui arst või tervishoiuteenust osutav õde on leidnud, et kinnipeetav ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Käesoleval juhul on Viru Vangla meditsiiniosakonna arst hinnanud isiku töövõimeliseks. Arst tegi otsuse isiku tervisekaardis olevate kannete ja muude tervisetõendite (sh epikriisid) põhjal. Kaebaja esitatud esialgse õiguskaitse taotlus ei lükanud seda ümber. Ka ühestki halduskohtule esitatud hilisemast raviloost ei nähtu vastupidist. Lisaks tehti 26.04.2018 M.L. le MRT uuring, mis suuri haigusmuutusi põlveliigeses ei tuvastanud ning Viru Vangla arsti 15.05.2018. a tõendi kohaselt on M.L. töövõimeline, vältida tuleb vaid raskuste tõstmist. Seega kinnitavad nimetatud tõendid M.L. töövõimelisust, mistõttu on välistatud kinnipeetavale kahju tekkimine ning alust õiguskaitse kohaldamiseks ei ole. Lisaks märgib vangla, et esialgse
õiguskaitse tagasiulatuvalt kohaldamine halduskohtu poolt toodud põhjendustel ei ole võimalik ega tugine kehtivale õigusele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.
7.Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele. Seega võtab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks küsida määruskaebuse lahendamiseks kaebaja seisukohta.
8.Halduskohus rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse põhjendusega, et Tartu Vangla arsti ja Viru Vangla arsti hinnangud kaebaja töövõimelisuse osas on vastuolulised ning kui õige on Tartu Vangla arsti antud hinnang ja kaebaja asub tööle, siis võib see põhjustada kahju kaebaja tervisele. Kui kaebaja kohtuvaidluse ajal ei tööta, siis ei too see kaasa äratuntavat kahjulikku tagajärge. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud olukorras, kus kahe arsti hinnangud kaebaja töövõimelisuse kohta on vastuolulised ning võib esineda oht, et töötamine võib põhjustada kahju kaebaja tervisele.
9.HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 kohaselt peab kohus lisaks kaebajal esialgse õiguskaitse vajaduse esinemisele arvestama esialgse õiguskaitse määruse tegemisel ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi, hindama kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Halduskohus on nendega määruse tegemisel arvestanud. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei lükka ringkonnakohtu hinnangul ümber halduskohtu järeldusi esialgse õiguskaitse kohaldamise vajaduse kohta. Viru Vangla väide, et arst on hinnanud kaebaja töövõimeliseks, ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks, kuna halduskohus on leidnud, et Viru Vangla arsti poolt antud hinnang, mille kohaselt kaebaja on töövõimeline, on vastuolus Tartu Vangla arsti poolt antud vastupidise hinnanguga. Halduskohus on vaidlustatud määruses õigesti asunud seisukohale, et kohus ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamise menetluses lahendada küsimust, kumma arsti hinnang on õige. Riigikohtu praktika kohaselt on arsti kooskõlastus osa kinnipeetava tööle määramise käskkirja menetlusest ning seega on arstitõend, millele tugineb haldusakt, halduskohtus hinnatav ja teiste tõenditega ümberlükatav (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.11.2014. a määrus asjas nr 3-3-1-44-14, p 19). Selle osas, kas määruskaebuses viidatud Viru Vangla arsti kooskõlastus on õiguspärane, saab halduskohus võtta seisukoha asja sisulise lahendamise käigus.
10.Määruskaebuses esitatud väiteid selle kohta, et M.L. le on 26.04.2018 tehtud MRT uuring ning Viru Vangla meditsiiniosakonna arst on 15.05.2018 väljastanud tõendi, et kaebaja on töövõimeline, ei saa ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel arvestada, kuna määruskaebuse lahendamisel annab ringkonnakohus hinnangu üksnes halduskohtu 04.05.2018. a määruse resolutsiooni p-i 3 õiguspärasusele määruse tegemise hetke seisuga. Asjaolusid, mis halduskohtule ei olnud esialgse õiguskaitse määruse tegemise ajal teada või mis
on tekkinud pärast vaidlustatud määruse tegemist, ei saa määruskaebuse lahendamisel arvestada. HKMS § 253 lg 1 kohaselt võib kohus menetlusosalise taotlusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta. Seega, kui esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks olevad asjaolud on muutunud, on menetlusosalisel võimalik esitada esialgset õiguskaitset kohaldanud kohtule taotlus esialgse õiguskaitse tühistamiseks või muutmiseks.
11.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses esitatud väitega, et esialgse õiguskaitse kohaldamine halduskohtu poolt tagasiulatuvalt vaidlustatud määruse p-s 12 toodud põhjendustel ei ole käesoleval juhul põhjendatud. Halduskohus on esialgse õiguskaitse korras peatanud vaidlustatud käskkirja kehtivuse tagasiulatuvalt alates selle andmisest, rõhutades, et kui kaebajale on juba antud korraldusi tööle asumiseks ning ta on jätnud need täitmata, siis ei ole sellest tingitud vaidluste lahendamine enne praeguse kohtuasja lahendamist võimalik.
12.HKMS § 251 lg 1 p 1 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse. Efektiivse õiguskaitse põhimõttest tulenevalt peab kohus saama esialgse õiguskaitse korras haldusakti kehtivuse peatada nii edasiulatuvalt kui ka vajadusel tagasiulatuvalt (Riigikohtu halduskolleegiumi 08.04.2004. a määrus asjas nr 3-3-1-13-04, p 17).
13.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole õige käesolevas asjas vaidlustatud haldusakti kehtivuse peatamine tagasiulatuvalt põhjendusega, et kui kaebajale on vaidlustatud käskkirja alusel juba antud korraldusi ja kaebaja on jätnud need täitmata, siis ei ole sellest tingitud vaidluste lahendamine enne praeguse kohtuasja lahendamist võimalik. Isegi juhul, kui vaidlustatud käskkirja alusel on kaebajale juba antud korraldusi tööle asuda ja ta on jätnud need täitmata, siis esialgse õiguskaitse korras käesolevas asjas vaidlustatud käskkirja kehtivuse peatamisel tagasiulatuvalt ei muudaks see korralduste täitmata jätmisest tekkinud võimalike vaidluste lahendamist enne praeguse kohtuasja lahendamist võimatuks. Tagasiulatuvalt käskkirja kehtivuse peatamine muudaks küll antud korralduse õigusvastaseks, sest korraldusel puuduks õiguslik alus, kuid juhul, kui käesolevas asjas jääb kaebus rahuldamata, siis pärast esialgse õiguskaitse kehtivuse lõppemist selle korralduse õiguslik alus taastuks. Samuti tuleb arvestada VangS § 64 lg 41 regulatsiooniga, mille kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Käesolevas asjas tööle määramise käskkirja kehtivuse peatamine tagasiulatuvalt nimetatud tähtaja kulgemist ei peata. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul õige halduskohtu järeldus, et loogiline ja mõistlik oleks käesoleval juhul peatada käskkirja kehtivus tagasiulatuvalt. Ringkonnakohtu hinnangul muudaks see käesolevas asjas vaidlustatud käskkirja alusel antud korralduste õigusliku seisundi ebaselgeks ning samas ei välistaks juba antud korralduste alusel uute menetluste ja kohtuasjade algatamist. Halduskohtu poolt välja toodud eesmärgid oleksid ringkonnakohtu hinnangul täidetud ka juhul, kui peatada käskkirja kehtivus üksnes edasiulatuvalt.
14.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt ning muudab halduskohtu 04.05.2018. a määruse resolutsiooni p-i 3, asendades selle teise lause järgmise lausega: „Peatada Viru Vangla 26.02.2018. a käskkirja nr 6-2/162-1 kehtivus edasiulatuvalt käesoleva määruse kättetoimetamisest arvates“. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.