V.R. kaebus Viru Vangla 13.02.2017.a käskkirja nr 63/157 ja 23.02.2017.a käskkirja nr 6-3/194-1 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
V.R. Vastustaja Viru Vangla, esindaja Olga Hodakovskaja
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.
3.Asendada otsuse tähemärgiga X.
Edasikaebamise kord
avaldamisel
kaebaja
nimi
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.06.2018. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Viru Vangla määras 12.10.2016.a käskkirjaga nr 6-2/1397 (tl 43) kinnipeetav V.R. tööle majandustööde abitööliseks, V7 eluosakonna üldkasutatavate ruumide ja valveruumi ees oleva ruumi koristajana, alates 11.10.2016 kuni 11.04.2017 tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele. Viru Vangla parandas 21.10.2016.a käskkirjaga nr 6-2/1434 (tl 45) eelnimetatud käskkirjas ebatäpsuse ning luges V.R. tööle määramise ajavahemikuks 12.10.2016 kuni 11.04.2017.
2.Kaebaja vaidlustas punktis 1 nimetatud käskkirja kohtuasjas 3-16-2480. Kaebaja taotles käskkirja tühistamist. Kaebaja tugines muuhulgas sellele, et ta ei saa töötada oma tervisliku
seisundi tõttu ja ta töötab juba B OÜ-s. Kohus jättis kaebuse rahuldamata, kohtuotsus jõustus 04.12.2017.
3.Viru Vangla tunnistas 13.02.2017.a käskkirjaga nr 6-3/157 (tl 12-15, edaspidi koos punktis 4 nimetatud käskkirjaga vaidlustatud käskkirjad) V.R. süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises 12.01.2017 ning karistas teda 10 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Distsiplinaarmenetlus algatati valvur Ismo Vaarmani 12.01.2017.a ettekande nr 6-20/151-1 (tl 57 pöördel) alusel, selle järgi ei allunud kaebaja 12.01.2017 valvuri korraldusele asuda tööle V7 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana. Kaebaja väitis, et tal peas hääled ei luba tööle minna. Kaebaja keeldus tervisekontrollist. Juures viibis meditsiiniõde Olga Soom, kes ütles, et psühhiaatri poolt on töötamisluba antud. Peale seda kaebaja ütles, et ta ikkagi ei lähe tööle. Meditsiiniõde kaebajat tööst ei vabastanud (tl 58 pöördel).
4.Viru Vangla tunnistas 23.02.2017.a käskkirjaga nr 6-3/194-1 (tl 16-19, edaspidi koos punktis 3 nimetatud käskkirjaga vaidlustatud käskkirjad) V.R. süüdi VangS § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises 25.01.2017 ning karistas teda 15 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Distsiplinaarmenetlus algatati valvur Meremo Muuga 25.01.2017.a ettekande nr 6-20/451-1 (tl 68 pöördel) alusel, selle järgi andis valvur 25.01.2017 kaebajale korralduse asuda tööle koristama V7 eluosakonna üldkasutatavaid ruume. Kaebaja keeldus. Kaebaja ei soovinud meditsiiniõde, kuna ta keeldus vestlemast tervislikel teemadel valvurite juuresolekul. Meditsiiniõde Olga Soom küsis, kas kaebaja soovib meditsiinilist läbivaatust. Kaebaja ütles, et ei soovi kraadimist ja palavikku ei ole. Valvur andis kaebajale uue korralduse asuda tööle, kaebaja keeldus seda täitmast. Meditsiiniõde kaebajat tööst ei vabastanud (tl 69 pöördel).
5.15.03.2017 esitas V.R. Viru Vanglale vaide nr 6-12/77-1 (tl 20-30) vaidlustatud käskkirjade kehtetuks tunnistamiseks.
6.Viru Vangla jättis 13.04.2017.a vaideotsusega nr 6-12/77-2 (tl 31-32) punktis 5 nimetatud vaide rahuldamata.
Kaebus ja poolte seisukohad
7.V.R. esitas 14.05.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 13.02.2017.a käskkirja nr 6-3/157 ja 23.02.2017.a käskkirja nr 6-3/194-1 tühistamiseks. Kaebaja jäi vaides esitatud põhjenduste ja seisukohtade juurde ning palus halduskohtul nendega arvestada. Kaebaja esitas järgmised põhjendused: - kaebajal on psüühilised probleemid, allergia ja seljavalud, seetõttu ta ei saa koristustöid teha; - kaebajal on olemas töökoht B OÜ-s. Kaebajal ei ole kohustust töötada just vanglateenistuse määratud töökohal; - osakonda V7 koristasid juba 4-5 kinnipeetavat, kaebaja koristama sundimise ainus eesmärk on tema alandamine; - kaebajale ei tagatud 12.01.2017 ja 25.01.2017 meditsiiniõega suhtlemisel privaatsust, seetõttu meditsiinilist läbivaatust ei toimunud, kaebaja ei saanud oma terviseprobleemidest rääkida ja meditsiiniõde andis tõendid kaebaja töövõime kohta alusetult; - psüühiliste probleemide tõttu ei saa kaebaja viibida üksikvangistuses. Vangla ei ole küsinud selle kohta psühhiaatri arvamust;
- määratud kartserikaristused ei ole proportsionaalsed. Kaebajal ei ole muid rikkumisi peale tööst keeldumise, selle põhjuseid on ta vanglale korduvalt selgitanud; - karistuste määramine ei ole olnud erapooletu, kuna distsiplinaarmenetluse viis läbi ja karistuse määras sama inspektor-kontaktisik.
8.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja tugines ka kohtueelses menetluses väljendatud selgitustele ja põhjendustele. Kaebaja tervisekaardis on kajastatud kõik tema kohta käivad terviseandmed. Arst ei ole täheldanud, et kaebaja psüühiline seisund välistaks töötamise vangla majandustöödel. Vangla arstide väljastatud tõendite kohaselt isikul töötamiseks piiranguid ei esine. Mitte igasugune terviseprobleem, valuaisting või ebamugavustunne ei ole käsitletav töökohustusest vabastava töövõimetusena. Valvuri viibimine kambris kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamise juures on vajalik. Privaatsuse riive tervishoiuteenuse osutamisel kambris on proportsionaalne tulenevalt eesmärgist tagada tervishoiutöötajate elu ja tervise kaitse ning vangla üldine julgeolek. Kambris valvuri juuresolekul tervishoiuteenuse osutamine piirdub eeskätt vererõhu mõõtmise, kehatemperatuuri mõõtmise, ravimite andmise või kinnipeetava terviseseisundile visuaalse hinnangu andmisega, nende protseduuride puhul on võimalik privaatsuse riive väike. Kambris ei toimu konsultatsiooni. Kui kinnipeetav soovib avaldada teavet konkreetse terviseprobleemi kohta, siis seda saab teha arsti vastuvõtul meditsiiniosakonnas ning selle jaoks on võimalik broneerida aeg. Ka kambrisse kutsutud tervishoiutöötaja saab hinnata, kas on vajalik kinnipeetava kohene viimine arsti vastuvõtule meditsiiniosakonnas. Üksnes asjaolu, et distsiplinaarmenetlust on läbi viinud ja karistuse määranud sama ametnik, ei anna mingil viisil alust kahelda ametniku erapooletuses või karistusotsuse õiguspärasuses. Arst ei ole täheldanud, et kaebaja terviseseisund ei võimalda kanda kartserikaristust. Kaebajale määratud karistused on proportsionaalsed, kaalutletud ja koostatud käskkirjad on õiguspärased. Kartserikaristuse määramisel on arvestatud kõikide asjakohaste asjaoludega. Käskkirjades on põhjendatud, miks vangla peab rikkumisi rasketeks. Käskkirjades on kaalutletud ja põhjendatud karistuse liiki ja määra. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjad on õiguspärased. Vastustaja esitas vastuväited ka kaebaja muudele seisukohtadele.
Kohtu seisukoht
9.Kaebaja määrati tööle punktis 1 nimetatud haldusaktiga. See haldusakt oli vaidlusaluste juhtumite toimumise ajal kehtiv. Haldusakt on läbinud kohtuliku kontrolli, seejuures kõigis kolmes kohtuastmes. Punktis 1 nimetatud haldusakt oli nii kaebajale kui vastustajale täitmiseks kohustuslik. Samuti on kaebajale ja vastustajale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 177 lg 1 alusel kohustuslikud kohtuasjas 3-16-2480 tehtud jõustunud kohtuotsused. Eeltoodu tähendab, et praeguses kohtuasjas ei saa enam vaielda selle üle, kas kaebaja määrati tööle õiguspäraselt, sh kas kaebaja tööle määramist takistas tema tervislik seisund või asjaolu, et kaebaja töötas B OÜ-s. Kohus ei käsitle seetõttu järgmisi kaebaja väiteid: - kaebajal on psüühilised probleemid, allergia ja seljavalud, seetõttu ta ei saa koristustöid teha. Erandina on kohtu hinnangul lubatav käsitleda pärast tööle määramist tekkinud tervisehäireid või ootamatut tervisehäiret, mida ei ole tööle määramisel arvesse võetud;
- kaebajal on olemas töökoht B OÜ-s. Kaebajal ei ole kohustust töötada just vanglateenistuse määratud töökohal; - osakonda V7 koristasid juba 4-5 kinnipeetavat, kaebaja koristama sundimise ainus eesmärk on tema alandamine.
10.VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. VangS § 37 sätestab kinnipeetava töökohustuse järgmiselt: - kinnipeetav on kohustatud töötama, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti (§ 37 lg 1); - töötama ei ole muuhulgas kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama (§ 37 lg 2 p 3); - kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst (§ 37 lg 3). Kui kinnipeetav kasutab õigust keelduda tööst, mis seab ohtu tema tervise, siis ei riku ta VangS § 67 p 1, mis kohustab kinnipeetavat vanglateenistuse ametnike korraldustele alluma.
11.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebaja ei allunud 12. ja 25.01.2017 valvuri korraldusele asuda tööle koristajana. Kaebaja tugineb sellele, et tal oli õigus jätta korraldused täitmata. Valvuri ettekande (tl 57 pöördel) ja meditsiiniõe tõendiga (tl 58 pöördel) on tõendatud, et kaebaja tugines 12.01.2017 psüühilistele probleemidele (hääled peas takistavad töötamast) ning väitis, et tegemist oli tema psüühilise seisundi halvenemisega. 25.01.2017 ei toonud kaebaja valvuri ega meditsiiniõe sõnul välja mingeid tal parasjagu esinevaid tervisehäireid ja ei soovinud meditsiiniõe abi (tl 68 pöördel, 69 pöördel). Kaebaja väitel keeldus ta ka 25.01.2017 tööst tervislikel põhjustel (tl 70 pöördel - 71). Vaideotsuses väitis kaebaja, et seoses kartseris viibimisega on tal tekkinud tugevad seljavalud (tl 24 pöördel - 25).
12.Praeguses asjas ei oma tähtsust see, et tööle asumisest keeldumisel kaebaja tervisliku seisundi hindamiseks kutsutud meditsiiniõde suhtles kaebajaga valvuri juuresolekul, ning kohus poolte sellekohaseid väiteid ei käsitle. Kaebaja oleks olenemata valvuri juuresolekust saanud nimetada meditsiiniõele üldsõnaliselt, milline terviseprobleem takistab teda töötamast. Kaebaja nimetas valvurile ja meditsiiniõele psüühilisi probleeme. Samamoodi oleks kaebaja saanud nimetada ka seljavalu või muid tervisehäireid. Selle põhjal oleks meditsiiniõde saanud otsustada edasised vajalikud toimingud, sh kas kaebaja vajab läbivaatust meditsiiniosakonnas. Ka tavaelus küsitakse isikutelt vastuvõtule registreerimisel, milline probleem neil üldjoontes on. Kohus märgib lisaks, et tervisekaardi andmetel oli kaebajal piisavalt kokkupuuteid meditsiinitöötajatega, mille käigus ta oleks soovi korral saanud rääkida oma tervise halvenemisest võrreldes tööle määramisega või välja tuua probleeme, mis takistavad töötamist. Sh viibis kaebaja psühhiaatri vastuvõtul 15.09.2016 (tl 100 pöördel, ravilugu 169), 23.09.2016 (tl 101, ravilugu 173), 04.11.2016 (tl 102, ravilugu 183), 24.11.2016 (tl 102 pöördel, ravilugu 187), 09.12.2016 (tl 103, ravilugu 190), 03.02.2017 (tl 105 pöördel, ravilugu 207), 10.02.2017 (tl 105 pöördel - 106, ravilugu 209) ehk nii enne kui pärast tööle määramist, sh vaidlusaluste juhtumite toimumisele lähedasel ajal.
13.Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et kaebaja töötamist takistas 12. või 25.01.2017 seljavalu. Valvurile või meditsiiniõele kaebaja seljavalu ei maininud. Samuti ei nimetanud kaebaja seljavalu 26.01 ja 02.02.2017 esitatud kirjalikes vastuväidetes (tl 59 pöördel - 60, 70 pöördel - 72). Viimati nimetatud avalduses selgitas kaebaja küll seda, et kartseris viibimine põhjustab talle seljavalusid, aga mitte sellele, ta ei saanud 25.01.2017 töötada seljavalu tõttu. Sellele, et töötamist takistas seljavalu, tugines kaebaja alles vaides. 09.01.2017 viibis kaebaja neuroloog Niina Neglasoni vastuvõtul (tl 105, ravilugu 201). Arst leidis, et kaebajale sobib kerge töö ilma sundasendi ja füüsilise pideva koormuseta. Selliseks tööks tuleb kohtu hinnangul pidada tööd vangla eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana. Psüühikahäirete osas nähtub kaebaja tervisekaardilt, et 23.12.2016 hindas psühhiaater Olev Toomla kaebaja töövõimeliseks (tl 104, ravilugu 198). 09. ja 10.02.2017 kinnitas psühhiaater, et kaebaja tervislik seisund ei ole halvenenud sel määral, et varasemat otsust tuleks muuta (tl 62 pöördel, 64). Tervisekaardi andmetel selgitas kaebaja 10.02.2017 psühhiaatrile (tl 105 pöördel - 106, ravilugu 209), et Patarei vanglas istumise ajast on tal tõsised psüühilised üleelamised, sest kaasvangid käskisid tal kambrit koristada ja selle põhjal on kaebajal tõsine vastumeelsus koristamistööde suhtes. Psühhiaater on tervisekaarti märkinud, et varem ei ole kaebaja sellest midagi rääkinud ja kaebaja vajab psühholoogi nõustamist. Eeltoodust tuleneb, et kaebaja võimalikke üleelamisi teises vanglas ei olnud võimalik arvestada praeguses kohtuasjas käsitletavates haldusmenetlustes, kuna kaebaja ei avaldanud neid asjaolusid varem. Kuna arsti hinnangul vajas kaebaja psühholoogi nõustamist, siis ei olnud tegemist seisundiga, mis oleks vajanud kohest reageerimist või ravi. Kokkuvõttes ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et kaebajal esinesid 12. või 25.01.2017 tervislikud põhjused, mille tõttu ta ei olnud võimeline töötama. Kaebajal ei olnud õigust jätta talle antud korraldused täitmata.
14.Kaebaja hinnangul ei olnud karistuste määramine õiguspärane, kuna vaidlustatud käskkirjad allkirjastas inspektor-kontaktisik Häli Etti, s.o sama ametnik, kes viis läbi distsiplinaarmenetlused ja tegi ettepanekud kaebaja karistamiseks. VangS § 64 lg 1 ja 4 alusel viib distsiplinaarmenetluse läbi, selgitab välja distsipliinirikkumise asjaolud ja määrab distsiplinaarkaristuse vanglateenistus. VangS § 1051 lg 2 p 2 sätestab, et vanglateenistusse kuuluvad muuhulgas vanglad. Eeltoodu tähendab, et distsiplinaarmenetluse viis läbi ja karistuse määras Viru Vangla kui haldusorgan. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 8 lg 2 näeb ette, et haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel. Vangla sisekorraeeskirja § 17 lg 1 kohaselt on inspektor-kontaktisiku pädevuses teha otsus muuhulgas VangS § 64 lg 4 alusel ehk distsiplinaarkaristuse määramisel. Kohtul puudub alus inspektor-kontaktisik Häli Etti volituste olemasolus kahelda. HMS § 10 lg 1 alusel ei või haldusorgani nimel tegutsev isik haldusmenetlusest osa võtta, kui: 1) ta on asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja; 2) ta on asjas menetlusosalise või menetlusosalise esindaja sugulane (vanem, laps, lapsendaja, lapsendatu, vend, õde, vanavanem, lapselaps), abikaasa, hõimlane (abikaasa vanem, laps, lapsendaja, lapsendatu, vend, õde, vanavanem, lapselaps) või perekonnaliige;
3) ta on menetlusosalisest või selle esindajast tööalases, teenistuslikus või muus sõltuvuses; 4) ta on muul viisil isiklikult huvitatud asja lahendist või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses. Eeltoodu põhjal on ametniku taandamise aluseks see, kui isikul on tema kui ametniku teenistuskohustuste piiridest väljapoole jääv isiklik seotus asjaga või isiklik huvi asja vastu. Õiguskirjanduses on leitud, et selline isiklik huvi peab lisaks olema küllaldase kaaluga. Taandamiseks ei piisa sellest, et ametnikul on tema poolt lahendatava asjaga teatud psühholoogiline side. Erapooletust ei saa kahtluse alla seada üksnes seetõttu, et asja otsustab sama ametnik, kes haldusmenetluse algatas ja kogus menetluses tõendeid (A. Aedmaa, E. Lopman, N. Parrest, I. Pilving, E. Vene. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu 2004. Lk 56-57). Õigusaktid ei keela seda, et distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ja karistuse määramisel tegutseb vangla nimel sama ametnik. Kuna distsiplinaarmenetluse eesmärk on selgitada välja distsipliinirikkumise asjaolud, samad asjaolud on aluseks karistuse määramisel ning ametnik, kes vangla nimel määrab karistuse, peab igal juhul olema põhjalikult tuttav kogutud asjaoludega, siis ei saa menetluse läbiviimine ja karistuse määramine sama ametniku poolt mõjutada menetluse tulemust või kahjustada kinnipeetava õigusi.
15.Kaebaja on seisukohal, et määratud kartserikaristused ei ole proportsionaalsed. VangS § 63 lg 1 p 4 kohaselt võib selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi, sh kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. VangS § 63 lg 3 sätestab, et distsiplinaarkaristuse valikul võetakse arvesse vangistuse täideviimise eesmärki, milleks on VangS § 6 lg 1 kohaselt kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Karistamise otsustamine ning karistuse liigi ja määra valimine on vangla kaalutlusotsus. HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust hinnates kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt, kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ja ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.
16.Vaidlustatud käskkirjadest nähtuvalt on vastustaja arvestanud karistuse määramisel järgmisi asjaolusid ja kaalutlusi: - vangistuse eesmärk on suunata kaebaja õiguskuulekale käitumisele, mille kohaselt isik täidab temale määratud kohustusi ja allub temale antud korraldustele; - kaebaja poolne allumatus seab ohtu vangla julgeoleku, kus allumatus võib kujuneda vastuhakuks, see annab negatiivse eeskuju käitumiseks teistele kinnipeetavatele ning loob olukorra, kus distsipliini tagamine on raskendatud; - korraldusele mitte allumine näitab ka kaebaja negatiivset suhtumist õiguskorda ja vanglateenistuse ametnikesse; - kaebaja karistamine on põhjendatud ning vajalik selleks, et kaebaja teeks omad järeldused ning hoiduks edaspidi rikkumiste toimepanemisest; - kaebajal oli distsipliinirikkumise ajal mitmeid kehtivaid distsiplinaarkaristusi samalaadsete rikkumiste eest, talle oli varem määratud ka kartserikaristusi. Vastustaja esitas kohtule ülevaate kaebaja distsiplinaarkaristustest (tl 79 pöördel - 80); - allumatuse ja töökohustuse rikkumise näol on tegemist raske rikkumisega; - antud karistuse liik aitaks kõige paremini saavutada vangistuse täideviimise eesmärgi suunata kaebajat õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmisele.
17.Kohus leiab, et vastustaja on vaidlustatud käskkirjade andmisel, sh karistuse määramisel kaalutlusreegleid järginud. Vastustaja järeldused, et korralduse täitmata jätmine on vangla julgeoleku ohustamise tõttu raske rikkumine, kaebajat tuli karistada ning varasemaid karistusi arvestades oli kohane karistus kartserisse paigutamine vastavalt 10 ja 15 ööpäevaks, on kooskõlas arvesse võetud asjaoludega. Ka Riigikohus on leidnud, et tööle asumise korraldustele mitteallumist saab pidada raskeks rikkumiseks ning kinnipeetavate töötamist on seadusandja VangS § 37 lg-st 1 nähtuvalt pidanud oluliseks taasühiskonnastamise viisiks, mistõttu töökohustuse täitmisest keeldumine seab ohtu vangistuse eesmärkide saavutamise (Riigikohtu 10.10.2017.a otsus asjas 3-15-3133, p 17).
18.Kaebaja väitel ei oleks vaidlustatud käskkirju tohtinud täitmisele pöörata tema psüühiliste probleemide tõttu. Õigusaktid ei näe ette, et distsiplinaarkaristuse määramisel tuleks arvestada kinnipeetava tervislikku seisundit, samuti ei ole see asjaolu aluseks karistuse täitmise edasilükkamisel VangS § 65 lg 2 tähenduses (karistuse määramisel katseajaga). VangS § 63 lg 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Karistuse määramata jätmine või katseajaga määramine isiku tervisliku seisundi tõttu oleks vastuolus sellega, et karistuse eesmärgiks on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine (VangS § 6 lg 1). Tulenevalt VangS § 41 sätestatud kinnipeetava inimväärikuse austamise ja õiguste järgimise üldisest kohustusest peab kinnipeetava tervislikku seisundit aga arvestama karistuse täitmisele pööramisel. HMS § 81 alusel saab distsiplinaarkaristuse täitmise peatada, kui see on vajalik avaliku huvi, haldusakti adressaadi või kolmanda isiku õiguste kaitseks. Täitmise täieliku peatamise kõrval on vanglal võimalus teha ka osalisi leevendusi kartserirežiimis. Vaidlustatud käskkirjades ei ole käsitletud distsiplinaarkaristuste täitmisele pööramise lubatavust või kartserirežiimi leevendamise vajadust.
19.Samas nähtub kaebaja tervisekaardist, et psühhiaater on korduvalt käsitlenud küsimust kaebaja viibimisest kartseris. 04.11.2016 (tl 102, ravilugu 183) kurtis kaebaja psühhiaatrile, et ta läheb kartserisse ja tunneb end häirituna. 09.12.2016 (tl 103, ravilugu 190) väitis kaebaja, et tal on kartseris raske olla ja psüühiline tervis halveneb. Sama väitis kaebaja 03.02.2017 (tl 105 pöördel, ravilugu 207). Kohtu hinnangul näitab eeltoodu, et psühhiaater oli teadlik kaebaja muredest seoses kartseris viibimisega. Kuid ühelgi juhul ei nähtu tervisekaardist, et psühhiaater oleks andnud korralduse kartseri tingimusi leevendada või kartseris viibimine katkestada. Kohtul puudub alus psühhiaatri otsustuste õigsuses kahelda. Ka kaebaja ise ei ole kohtule välja toonud konkreetseid probleeme, mida kartseris viibimine talle seoses psüühikahäiretega põhjustab. Kaebaja tugineb üksnes teoreetilistele argumentidele (Mandela reeglid, CPT raport, õiguskantsleri seisukoht) jms).
20.Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebaja väited ei ole aluseks vaidlustatud käskkirjade tühistamisel. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja või kuludokumente ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel
menetluskulud välja mõistmata. See tähendab, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.
22.Kaebaja taotlusel ja HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse otsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.