X.X. kaebus Viru Vangla 27.02.2017.a käskkirja nr 63/201-1 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja X.X. Vastustaja Viru Vangla, esindaja Agu Rillo
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata
2.Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.
3.Asendada otsuse tähemärgiga X.
Edasikaebamise kord
avaldamisel
kaebaja
nimi
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.06.2018. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Viru Vangla tunnistas 27.02.2017.a käskkirjaga nr 6-3/201-1 (tl 11-12, edaspidi vaidlustatud käskkiri) kinnipeetav X.X. süüdi kodukorra punkti 1.12.6 rikkumises ja määras talle karistuseks noomituse. Kaebajat süüdistati selles, et ta läks 26.01.2017.a duširuumi ennast pesema ajal, mil tal puudus selleks õigus. Käskkirjas on märgitud, et S4 osakonna kinnipeetavatel võimaldatakse kasutada dušši kolmapäeviti ja reedeti kell 8.30-9.30 ja 18.30-19.30. Kaebaja viibis duširuumis neljapäevasel päeval kell 19.15, mil duširuumi kasutamise õigus oli tööl käivatel kinnipeetavatel. Kaebaja ei osale tööhõives. Meditsiinitöötaja ei ole andnud kaebajale õigust kasutada dušši sagedamini.
2.X.X. esitas 24.03.2017 Viru Vanglale vaide nr 6-12/96-1 (tl 8). Viru Vangla jättis 20.04.2017.a vaideotsusega nr 6-12/96-2 (tl 9) vaide rahuldamata.
Kaebus ja poolte seisukohad
3.Tartu Halduskohtusse saabus 18.05.2017 X.X. kaebus, mille kohus võttis menetlusse vaidlustatud käskkirja tühistamise nõudes. 25.08.2017 saabus kohtusse kaebaja täiendav seisukoht. Kaebaja leidis, et inimest ei tohiks enese hügieeni eest hoolitsemise pärast karistada. Ka kinnipeetaval peab säilima õigus otsustada, kui tihti ta peab duši all käima. Kaebaja vajab igapäevast duši kasutamist, kuna ta on invaliid ja higistab ravimite võtmise tõttu palju. Arstiga on olnud suusõnaline vestlus ning arst arvas, et kui tabletid ajavad higistama, siis tuleb käia pesemas iga päev. Punktis 2 nimetatud vaides selgitas kaebaja, et invaliidistumise tõttu on tema liikumine piiratud, tal on raskendatud kummardamine ja jalgade tõstmine kraanikausis pesemiseks. Kaebaja tugines vaides sellele, et distsiplinaarkaristuse määramise tähtaega on ületatud. Vastustaja selgitas vaideotsuses karistuse määramise tähtaega ning kaebuses kaebaja sellele asjaolule enam ei tuginenud.
4.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja viitas ka vaidlustatud käskkirjas ja vaideotsuses toodud põhjendustele. Vaidlus puudub selles, et kaebaja viibis teadlikult keelatud ajal ruumis, kus tal viibimise õigus puudus. Kaebajal puuduvad tõendid selle kohta, et tema terviseseisund tingiks vajaduse kasutada dušši üldkorrast erinevalt. Seega oli tegemist keeluga, mida kaebaja oleks pidanud täitma, selle rikkumine oli õigusvastane ning käsitletav distsipliinirikkumisena. Vastustaja ei nõustu kaebaja väidetega selle kohta, et kaebajale on vajalikud pesemise eritingimused (suurenenud duširuumi kasutamise vajadus). Kinnipeetava terviseseisundist tulenevad korraldused otsustab vangla tervishoiutöötaja, vastavad korraldused kirjeldatakse kinnipeetava ravidokumentatsioonis, eeskätt tervisekaardis. Kui tervishoiutöötaja ei ole otsustanud teisiti, kohaldub kinnipeetavale tavapärane elukorraldus. Kaebaja tervisekaardi kohaselt on kaebaja korduvalt viibinud tervishoiutöötaja vastuvõtul, kuid kaebaja väidetut, nagu oleks tervishoiutöötaja lubanud talle tihedamat duširuumis käimist, ei tõenda ükski sissekanne. Kaebajal oli võimalik dušši kasutada kaks korda nädalas, mis on rohkem kui seaduses ette nähtud miinimum. Samuti on tal võimalik pesta end kambris. Tõendatud ei ole kaebaja väide, et ta ei saa end kambris pesta. Distsiplinaarasja materjalide kohaselt kaebaja mitte ainult ei läinud duširuumi ajal, kui tal selleks puudus õigus, vaid ta tegi seda hoolimata ametniku eelnevast selgesõnalisest keelust. Distsiplinaarmenetlus viidi läbi ja karistus määrati õiguspäraselt. Järgitud on vormi- ja menetlusnõudeid ning käskkiri on põhjendatud ja õiguspärane. Määratud karistus ei ole ilmselgelt ebaproportsionaalne. Kohtu seisukoht
5.Vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 alusel võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Viru Vangla kodukorra (edaspidi kodukord) punkti 1.12.6 kohaselt on kinnipeetaval keelatud viibida ruumis (nt duširuum) selleks mitte ettenähtud ajal. Kodukorra punkt 5.6. sätestab, et duširuumi kasutatakse graafiku alusel osakondade kaupa.
6.Kaebaja ei vaidlusta seda, et ta vaidlusalusel ajal duširuumis viibis. Valvuri ettekandes (tl 14 pöördel) on öeldud, et valvur hoiatas duširuumi avamise ajal kaebajat, et tal ei ole õigust duširuumi kasutada, kuid kaebaja läks sellest hoolimata pesema. Kaebaja ei ole sellele asjaolule vastu vaielnud. Kaebaja seisukohtade põhjal oli talle arusaadav, et tal ei olnud vaidlusalusel ajal õigust duširuumi kasutada.
7.On küll õige, et Vang § 50 lg 1 kohaselt peab kinnipeetav hoolitsema oma isikliku hügieeni eest. Kuid sellest sättest ei tulene kaebajale õigust kasutada kõiki pesemiseks ette nähtud kohti omal äranägemisel. VangS § 50 lg 2 sätestab, et kinnipeetavale võimaldatakse saun, vann või dušš vähemalt üks kord nädalas. Vastustaja selgitas, et kaebajal oli võimalus kasutada duširuumi kahel päeval nädalas hommikusel ja õhtusel ajal. Kaebaja ei ole sellele asjaolule vastu vaielnud.
8.Kaebaja tugines sellele, et tal on tervisliku seisundi tõttu vaja kasutada duširuumi sagedamini. Seda põhjendas kaebaja esiteks ravimitest tingitud higistamisega ja teiseks sellega, et tal ei ole liikumistakistuse tõttu võimalik pesta ennast kambris (valamut kasutades). Kohus ei nõustu vastustajaga, et liikumistakistuse esinemine kaebajal ei ole tõendatud. Kaebaja tervisekaardi andmetel oli kaebajal diagnoositud reumatoidartriit (17.01.2017.a ravilugu 256). Kaebaja kurtis seljavalu esimest korda 2014. aasta suvel (ravilugu 47, 48). 2016. aasta aprillis valud laienesid ja ägenesid, kaebaja hakkas tarvitama mitmeid ravimeid (ravilugu 130, 132). Kaebaja tarvitas ka vaidlusaluse juhtumi ajal hulgaliselt ravimeid, kasutas küünarkarku ja magas alumisel naril (ravilugu 252). Kaebaja seisund paranes alles aprillis 2017 (ravilood 275277). Eeltoodu põhjal on võimalik, et kambris pesemine võis kaebaja jaoks olla raskendatud. Tervisekaardist ei nähtu seda, et kaebaja oleks kurtnud higistamise üle. Tervisekaart ei sisalda arsti soovitusi või korraldusi, et kaebaja vajab hügieeni eest hoolitsemisel erikorda või täiendavat duši kasutamist.
9.See, et kaebajal võis esineda meditsiiniline näidustus sagedasemaks duši kasutamiseks, ei tähenda aga seda, et kaebaja käitumine vaidlusaluses juhtumis oli õiguspärane. Tervisekaardi andmetega on tõendatud, et kaebaja oli teadlik, et kinnipidamisrežiimi leevendamiseks või soodustuse saamiseks tuleb tal pöörduda meditsiinitöötaja poole. 15.07.2016 (ravilugu 175) palus kaebaja tõendit, et võib liftiga liikuda, 09.08.2016 (ravilugu 191) küsis lisamadratsi kohta, madratsi kasutamise õigus anti ning 14.09.2016 (ravilugu 207, 208) soovis tõendit, mis vabastab hommikusele loendusele tõusmisest, tõend anti. Eeltoodut arvestades pidi kaebajale olema arusaadav, et kui ta soovib kasutada duširuumi tavatingimustest sagedamini, siis tuleb tal taotleda meditsiiniosakonnalt seda võimaldavat tõendit. Kaebaja väitel ütles arst talle, et higistamise korral tuleb sagedamini pesta. See kaebaja väide ei ole tervisekaardi andmetega tõendatud. Isegi kui kaebajal arstiga selline vestlus oli, siis pidi kaebajale eeltoodu alusel olema arusaadav, et meditsiinitöötaja luba tuleb vormistada kirjaliku tõendina.
10.Kohus toob lisaks välja, et vaidlusalune juhtum toimus neljapäevase päeva õhtul. Kaebajal oli võimalik kasutada duširuumi õiguspäraselt eelmise päeva õhtul ja järgmise päeva hommikul. See asjaolu ei toeta kaebaja seletust, et ta läks pesema tungiva meditsiinilise vajaduse tõttu. Pigem näitab eeltoodu, et kaebaja asus oma arvatavat õigust teostama omavoliliselt.
11.Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebaja pani 26.01.2017 duširuumi kasutades toime distsipliinirikkumise. Kohus selgitab kaebajale, et teda ei karistatud mitte enese hügieeni eest hoolitsemise eest, vaid selle eest, et ta viibis duširuumis keelatud ajal ehk tegutses omavoliliselt. Kaebajal oleks tulnud pöörduda meditsiiniosakonna kaudu vastustaja poole taotlusega anda talle luba kasutada dušši sagedamini. Vastustaja keeldumise korral oleks kaebaja saanud selle vaidlustada. Kaebaja tervisekaardi andmed näitavad, et kaebaja oli sellisest tegutsemise võimalusest teadlik ja oli seda varem ka kasutanud (vt otsuse punkti 9).
12.Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud muid asjaolusid, mis võiksid kaasa tuua vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse. Ka kohtule ei ole sellised asjaolud ilmselgelt äratuntavad. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud
13.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja märkis vastuses kaebusele, et tal ei ole käesolevas menetluses kulusid, mille väljanõudmist kaebajalt vastustaja taotleks ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata. See tähendab, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.
14.Kuna otsus käsitleb kaebaja terviseandmeid, asendab kohus HKMS § 175 lg 3 alusel otsuse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga. See abinõu on piisav kaebaja eraelu puutumatuse kahjustamise vältimiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.