Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.05.2018, Tallinn
Haldusasja number
3-17-1266
Haldusasi
XX kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 25.05.2017 otsuse nr 4.2-1/42121-3 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, esindaja v.adv Peep Rajavere Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Agne Niido
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19.10.2017 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.06.2018, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul ( lg 1, § 253 lg 3). Otsuse p-le 2, millega kohus jättis esialgse õiguskaitse tühistamise taotluse rahuldamata, võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates ( lg 3, § 252 lg 7). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS
3-17-1266 § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-17-1266
3-17-1266 haldusorganile õigust kaaluda relvaloa omaniku isikut puudutavaid asjaolusid ja kahtlustuse või süüdistuse sisuks olevaid asjaolusid. RelvS § 43 lg 1 p 2 tuleb tõlgendada selliselt, et relvaloa kaalumiseta peatamise aluseks peab relvaloa omaja olema kahtlustatavaks tunnistatud kuriteos, mis on toime pandud vahetult tulirelvaga RelvS § 11 p 1 tähenduses või laskemoonaga RelvS § 19 lg 3 ja § 20 tähenduses. Tulirelva helisummuti ei ole sarnaselt öösihiku või lasersihikuga lasu sooritamiseks möödapääsmatult vajalikud. Tegemist on relva lisaseadmetega, mis parandavad relva kasutusomadusi. Helisummuti, mida ei ole kinnitatud tulirelva külge ega kasutatud, ei ohusta kaitstavaid õigushüvesid. Relvaks ja laskemoonaks RelvS § 43 lg 1 p 2 tähenduses tuleb lugeda kitsalt tulirelva ja laskemoona kui tulirelvast lasu sooritamiseks vajalike esemeid. Kui helisummutist lähtuv otsene oht teiste isikute elule, tervisele ja avalikule korrale on olematu või madal, siis ei saa kuriteokahtlustusest teha järeldusi uute ja raskemate tulirelvaga seotud süütegude toimepanemise ohu kohta. Kohtu hinnang, et kui kaebaja näitab üles ükskõiksust helisummuti käitlemise reeglite vastu, on oht, et ta suhtub samamoodi ka neisse relva käitlemist puudutavatesse reeglitesse, mille rikkumised võivad kaasa tuua tõsisema tagajärje, on oletuslik ja tõendamata. Helisummuti ebaseadusliku käitlemise ohtlikkus on oluliselt madalam kui tulirelva või laskemoona ebaseaduslikul käitlemisel. KarS § 420 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või alammäärata, kuni üheaastase vangistusega. Sanktsiooni järgi hinnates on KarS § 420 lg 1 süütegu võrreldes teiste KarS samas peatükis ja samas jaos sätestatud süütegudega kui ka teiste KarS-s sätestatud kuritegudega kerge. RelvS 01.07.2018 jõustuva muudatuse järgi ei ole XX-le inkrimineeritav tegu enam KarS § 420 järgi kvalifitseeritav kuritegu isegi juhul, kui ära võetud ese oli helisummuti. RelvS § 201 lg 3 näeb alates 01.07.2018 jõustuvas redaktsioonis ette, et helisummuti on tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seade, mida on tulirelvale lubatud kinnitada ja kasutada jahipidamisel või lasketiirus või laskepaigas. Helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba. XX-le on relvaluba antud ka jahipidamiseks, st tal on alates 01.07.2018 õigus omada helisummutit, kinnitada seda relvale ja kasutada jahipidamisel. See näitab, et sama teo varasem keelatus kriminaalkaristuse ähvardusel oli ebaproportsionaalne.
4(6)
3-17-1266 lisaseadme omamise etteheidetavus riskis, et vaidlusaluste lisaseadmete kasutamisel muutub ohtlikuks tulirelv ise. Samuti on nt laskemoon enne relva laadimist ohutu. Halduskohus on 19.10.2017 otsuses hinnanud relvaloa ja Euroopa tulirelva passi kehtivuse peatamise õiguspäraseks, kuid jätnud 14.06.2017 kohaldatud õiguskaitsemeetmete suhtes seisukoha võtmata. Seeläbi on tekkinud olukord, kus ühest küljest on kohus hinnanud RelvS § 43 kohaldamise õigustatuks, kuid esialgse õiguskaitse tagamiseks selle täitmise peatanud. Nii on kohus ise loonud olukorra, kus isikule relvade ja laskemoona tagastamisega on tekitatud põhjendatud ja realistlik oht tõsiste tagajärgede tekkeks. Võttes arvesse, et esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse järeldused on vastuolus kohtuotsuse põhjendustega, tuleb esialgne õiguskaitse tühistada.
5(6)
3-17-1266
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.