XX kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 25.05.2017 otsuse nr 4.2-1/42121-3 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, esindaja v.adv Peep Rajavere Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Agne Niido
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19.10.2017 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.10.2017 otsus haldusasjas nr 3-17-1266 muutmata.
2.Jätta Politsei- ja Piirivalveameti taotlus haldusasjas nr 3-17-1266 kohaldatud esialgse õiguskaitse tühistamiseks rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.06.2018, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1, § 253 lg 3). Otsuse p-le 2, millega kohus jättis esialgse õiguskaitse tühistamise taotluse rahuldamata, võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg 3, § 252 lg 7). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS
3-17-1266 § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuur väljastas 20.02.2014 XX-le relvaloa nr 759346 kehtivusega kuni 30.03.2019, mille alusel on XX-l õigus omada ja kanda jahipidamise ning enese ja vara kaitse otstarbel kolme vintraudset püssi. PPA väljastas 30.03.2014 XX-le ka Euroopa tulirelvapassi nr 002209 kehtivusega kuni 30.03.2019.
2.PPA Põhja prefektuur esitas XX-le 05.05.2017 kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXXX kahtlustuse karistusseadustiku (KarS) § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (tulirelva helisummuti ebaseaduslik käitlemine) toimepanemises. XX kahtlustati selles, et ta käitles kohtueelse menetlusega tuvastamata ajast kuni 05.04.2017 ebaseaduslikult tulirelva helisummutit BR T8, omades ning hoides helisummutit enda kasutuses oleva maasturi juhiistme all ja rikkudes sellega relvaseaduse (RelvS) § 201 lg 3 nõudeid.
3.PPA Põhja prefektuur peatas 25.05.2017 otsusega nr 4.2-1/42121-3 RelvS § 43 lg 1 p 2 ja § 44 lg 1 alusel XX relvaloa RL759346 ja Euroopa tulirelvapassi nr 002209 kehtivuse kuni relvaloa peatamise aluseks olnud asjaolude äralangemiseni või loa kehtetuks tunnistamiseni ning kohustas XX relvad PPA-le üle andma.
4.XX esitas 14.06.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 25.05.2017 otsuse nr 4.21/42121-3 tühistamiseks. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus vaidlustatud otsuse kehtivuse peatamiseks kuni haldusasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni või kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXXX kaebajat rehabiliteeriva lahendi jõustumiseni. RelvS § 43 lg 1 p 2 näeb ette relvaloa peatamise, kui isikut kahtlustatakse tulirelva ja laskemoonaga seotud kuriteos. Kaebajalt läbiotsimisel ära võetud suudmekompensaator T8 ei ole tulirelv, laskemoon või tulirelva osa, vaid tulirelva lisaseade, mis on mõeldud relva tagasilöögi vähendamiseks. Selle omamise ja käitlemise eest ei ole ette nähtud karistusõiguslikku vastutust. Isegi kui lugeda suudmekompensaator selle kõrvatoime tõttu helisummutiks, ei õigusta see relvaloa kehtivuse peatamist, sest helisummuti on relva lisaseade, mis ei ole relva kasutamiseks vajalik ja mille puudumine ei takista tulirelva kasutamist. Tegu ei ole relva või laskemoonaga RelvS § 43 lg 1 p 2 tähenduses. Seetõttu ei saa KarS § 420 järgi kahtlustuse esitamine olla eelduseks relvaloa kehtivuse peatamisele.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 20.06.2017 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ning peatas PPA 25.05.2017 otsuse nr 4.2-1/42121-3 kehtivuse, kuni XX-le esitatakse kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXXX süüdistus. Relvaloa kehtivuse peatamise otsus riivab intensiivselt kaebaja kui jahimehe õigust vabale eneseteostusele. Lisaks riivab vaidlustatav otsus kaebaja ettevõtlusvabadust ja omandiõigust. Kaebaja suhtes alustatud kriminaalmenetluse tulemus ei pruugi saabuda lähitulevikus ning ka kohtuvaidlus käesolevas haldusasjas võib erinevates kohtuastmetes kesta mitu aastat. Praeguses menetlusstaadiumis ei saa välistada, et kaebajale ei koostata või ei esitatagi süüdistusakti, vaid kriminaalmenetlus lõpetatakse. 2(6)
3-17-1266
6.Tallinna Halduskohus jättis 19.10.2017 otsusega kaebuse rahuldamata. Tulirelva helisummuti ebaseaduslikku käitlemist saab ka sisult pidada tulirelvaga seotud kuriteoks. Õiguskirjanduse kohaselt on KarS §-s 420 ettenähtud süüteokoosseisu objektiivne tunnus tulirelva lisaseadmete ebaseaduslik käitlemine ning helisummuti moodustab tulirelva lisaseadme. Tulirelva lisaseadet, sh helisummutit, käsitatakse tulirelva osana (RelvS § 20 1). Kuna kaebaja relvaloa kehtivuse peatamise alus on kahtlustuse esitamine (st piisava kahtluse olemasolu) helisummuti ebaseaduslikus käitlemises, tuleb lähtuda eeldusest, et tegemist oli helisummuti, mitte suudmekompensaatoriga. RelvS § 43 lg 1 p 2 kohaldamine ei eelda, et kõik KarS § 420 süüteokoosseisu elemendid oleks lõplikult tuvastatud, sest kahtlustuse esitamine toimub kohtueelses menetluses, mille eesmärk ongi koguda tõendusteavet, mille põhjal saab omakorda selgitada välja kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ning süüstavad asjaolud (KrMS § 211). RelvS § 43 lg 1 p 2 ei anna PPA-le relvaloa kehtivuse peatamise otsustamisel kaalutlusõigust (Riigikohtu 23.05.2013 otsus nr 3-4-1-12-13, p 30). Seetõttu ei saa vaidlustatud otsust tühistada põhjusel, et PPA on väidetavalt teinud kaalumisvigu. Relvaloa kehtivuse peatamisel peab kuriteos kahtlustatav isik loa ja relva PPA-le hoiule andma ega saa seetõttu relvaga inimeste elu ja tervist ning avalikku korda ohustada (Riigikohtu 26.03.2009 otsus nr 3-4-1-1608, p 30 ja 14.12.2010 otsus nr 3-4-1-10-10, p 52). Relvaloa kehtivuse peatamine on nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalik, sest puuduvad teised samaväärsed abinõud, mis koormaksid isikut vähem, kuid oleksid vähemalt sama efektiivsed (Riigikohtu 26.03.2009 otsus nr 3-4-1-16-08, p 31). Asjaolu, et tulirelva või selle osa ebaseadusliku käitlemise tagajärjeks võib olla relva omamise ja kasutamise õiguse (ajutine) kaotamine juba kriminaalmenetluses kahtlustuse saamisest alates, võib kallutada isikuid, kellele näiteks jahipidamine on oluline hobi või ettevõtlus, seaduskuulekalt käituma ja hoiduma relva käitlemist puudutavate nõuete rikkumisest. Relvaloa kehtivuse peatamine välistab kaebajale võimaluse kasutada relva jahipidamiseks, mis on kaebajale nii hobi kui ka lisasissetuleku allikas. Kuigi relvaloa kehtivuse peatamine on oma olemuselt ajutine, on selle mõju kaebaja jaoks sarnane relvaloa kehtetuks tunnistamisele kui lõplikule meetmele, sest mõlemal juhul puudub kaebajal õigus relva kasutada. Seega ei saa piirangut pidada väheintensiivseks. Kaebajale esitatud kahtlustus tulirelvaga seotud kuriteo toimepanemises tekitab samas kahtluse, et kaebaja ei taha tulirelva või selle osa eesmärgipäraselt käidelda, tal puuduvad selleks vajalikud teadmised või ta ei märkagi, et ta relvaseaduse reegleid rikub. Kui kaebaja näitab üles ükskõiksust tulirelva helisummuti käitlemist puudutavate reeglite järgimise vastu, on oht, et ta suhtub samamoodi ka neisse relva käitlemist puudutavatesse reeglitesse, mille rikkumised võivad kaasa tuua tõsisema tagajärje. Potentsiaalne oht avalikule korrale tekitab kahtluse kaebaja sobivusest tulirelva omama ajal, mil tema suhtes viiakse läbi kriminaalmenetlust tulirelvaga seotud kuriteos. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.XX palub Tallinna Ringkonnakohtule 20.11.2017 esitatud apellatsioonkaebuses ja selle 26.04.2018 täienduses tühistada halduskohtu 19.10.2017 otsus ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Kui seadusandja on RelvS § 41 lg 1 p-s 2 relvaloa kehtivuse kaalumiseta peatamise faktilise alusena näinud ette relvaloa omaniku kriminaalmenetluses kahtlustatavaks tunnistamise mistahes KarS 22. peatüki 5. jaos sätestatud süüteo toimepanemises, siis on RelvS § 41 lg 1 p 2 vastuolus PS §-ga 11, § 19 lg-ga 1 ja § 31 lg-ga 1 osas, milles see ei anna relvaloa või soetamisloa kehtivuse peatamise otsustamisel kriminaalmenetluslikel asjaoludel 3(6)
3-17-1266 haldusorganile õigust kaaluda relvaloa omaniku isikut puudutavaid asjaolusid ja kahtlustuse või süüdistuse sisuks olevaid asjaolusid. RelvS § 43 lg 1 p 2 tuleb tõlgendada selliselt, et relvaloa kaalumiseta peatamise aluseks peab relvaloa omaja olema kahtlustatavaks tunnistatud kuriteos, mis on toime pandud vahetult tulirelvaga RelvS § 11 p 1 tähenduses või laskemoonaga RelvS § 19 lg 3 ja § 20 tähenduses. Tulirelva helisummuti ei ole sarnaselt öösihiku või lasersihikuga lasu sooritamiseks möödapääsmatult vajalikud. Tegemist on relva lisaseadmetega, mis parandavad relva kasutusomadusi. Helisummuti, mida ei ole kinnitatud tulirelva külge ega kasutatud, ei ohusta kaitstavaid õigushüvesid. Relvaks ja laskemoonaks RelvS § 43 lg 1 p 2 tähenduses tuleb lugeda kitsalt tulirelva ja laskemoona kui tulirelvast lasu sooritamiseks vajalike esemeid. Kui helisummutist lähtuv otsene oht teiste isikute elule, tervisele ja avalikule korrale on olematu või madal, siis ei saa kuriteokahtlustusest teha järeldusi uute ja raskemate tulirelvaga seotud süütegude toimepanemise ohu kohta. Kohtu hinnang, et kui kaebaja näitab üles ükskõiksust helisummuti käitlemise reeglite vastu, on oht, et ta suhtub samamoodi ka neisse relva käitlemist puudutavatesse reeglitesse, mille rikkumised võivad kaasa tuua tõsisema tagajärje, on oletuslik ja tõendamata. Helisummuti ebaseadusliku käitlemise ohtlikkus on oluliselt madalam kui tulirelva või laskemoona ebaseaduslikul käitlemisel. KarS § 420 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või alammäärata, kuni üheaastase vangistusega. Sanktsiooni järgi hinnates on KarS § 420 lg 1 süütegu võrreldes teiste KarS samas peatükis ja samas jaos sätestatud süütegudega kui ka teiste KarS-s sätestatud kuritegudega kerge. RelvS 01.07.2018 jõustuva muudatuse järgi ei ole XX-le inkrimineeritav tegu enam KarS § 420 järgi kvalifitseeritav kuritegu isegi juhul, kui ära võetud ese oli helisummuti. RelvS § 201 lg 3 näeb alates 01.07.2018 jõustuvas redaktsioonis ette, et helisummuti on tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seade, mida on tulirelvale lubatud kinnitada ja kasutada jahipidamisel või lasketiirus või laskepaigas. Helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba. XX-le on relvaluba antud ka jahipidamiseks, st tal on alates 01.07.2018 õigus omada helisummutit, kinnitada seda relvale ja kasutada jahipidamisel. See näitab, et sama teo varasem keelatus kriminaalkaristuse ähvardusel oli ebaproportsionaalne.
8.PPA palub 27.12.2017 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebuse vastusele oli lisatud taotlus halduskohtu 20.06.2017 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu tühistamiseks. Vastustaja on teostanud kaalutlusõigust oma pädevuse ja võimaluste piires ning vastavad kaalutlused on sõltumata kaalutlusruumi puudumisest otsuses esitatud. RelvS § 201 lg 3 kohaselt annab tulirelva helisummuti omandamise õiguse üksnes selline relvaluba, millele on kantud sporditulirelv. Kaebaja relvaloal selline kanne puudub. Otsitud on kaebaja väide, nagu oleks vastava loata helisummuti omamise puhul tegemist väheolulise rikkumisega ja kaebaja kavatses helisummutit kasutada mitte Eestis, vaid Soomes. Kui kaebajal oli enda väitel teadmine, et tegemist ei ole nö keelatud esemega relvaseaduse mõistes ja isik ei ole karistusseadustikus kuriteona käsitletavat tegu toime pannud, tekitab küsitavusi mh see, miks hoidis ta sellisel juhul vaidlusalust eset varjatud kohas sõidukis istme all. Kui nimetatud seade oli tõepoolest nii vähetähtis, tuleks kahtluse alla seada ka sellise rikkumise eest kohaldatava sanktsiooni paiknemine karistusseadustikus. Kui tegemist olnuks väheolulise süüteoga, oleks rikkumise raskusele vastav sanktsioon sätestatud relvaseaduses. Kuigi tulirelva helisummutiga ei ole selle funktsiooni ja omadusi arvestades võimalik iseseisvalt rünnata isiku elu, tervist ega avalikku korda, seisneb KarS § 420 käsitletud
4(6)
3-17-1266 lisaseadme omamise etteheidetavus riskis, et vaidlusaluste lisaseadmete kasutamisel muutub ohtlikuks tulirelv ise. Samuti on nt laskemoon enne relva laadimist ohutu. Halduskohus on 19.10.2017 otsuses hinnanud relvaloa ja Euroopa tulirelva passi kehtivuse peatamise õiguspäraseks, kuid jätnud 14.06.2017 kohaldatud õiguskaitsemeetmete suhtes seisukoha võtmata. Seeläbi on tekkinud olukord, kus ühest küljest on kohus hinnanud RelvS § 43 kohaldamise õigustatuks, kuid esialgse õiguskaitse tagamiseks selle täitmise peatanud. Nii on kohus ise loonud olukorra, kus isikule relvade ja laskemoona tagastamisega on tekitatud põhjendatud ja realistlik oht tõsiste tagajärgede tekkeks. Võttes arvesse, et esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse järeldused on vastuolus kohtuotsuse põhjendustega, tuleb esialgne õiguskaitse tühistada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Apellatsioonkaebuses on kaebaja vaidlustanud halduskohtu otsuse kogu ulatuses, peaasjalikult korrates kaebuses esitatud väiteid. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsusega, ei korda ta selle põhjendusi (HKMS § 201 lg 4). Halduskohus on ammendavalt hinnanud kaebuse asjaolusid ja kaebaja väiteid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Riigikogu muutis pärast Riigikohtu 26.03.2009 otsust nr 3-4-1-16-08 RelvS § 43 lg 1 p 2 ja sätestas seal kaalutlusõigust võimaldamata, et PPA peatab soetamisloa või relvaloa kehtivuse, kui loa omaja on kriminaalmenetlusest tulenevatel asjaoludel kahtlustatav või süüdistatav mootorsõiduki või trammi joobeseisundis juhtimises, isikuvastases kuriteos, tulirelva ja laskemoonaga seotud kuriteos või kuriteos, mis on toime pandud relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades. Seletuskirjas põhjendati sellist regulatsiooni mh sellega, et nimetatud tegudega on isik näidanud ilmselgelt, et ta ei käitle relva eesmärgipäraselt ja sellega ta võib seada ohtu nii ennast kui ka teisi inimesi, mistõttu on eesmärgipärane relvaloa kehtivuse peatamine kuni isiku suhtes vastavate menetlusotsuste tegemiseni (Riigikogu XI koosseisu eelnõu 730 SE seletuskiri, lk 19). Olukorras, kus isik on alles kahtlustatav või süüdistatav, on relvaloa kehtivuse peatamine kriminaalasja sisulise lahendamiseni vajalik ettevaatusabinõu, mis ei too relvaloa kehtetuks tunnistamisega võrreldes kaasa ka sedavõrd intensiivset kaebaja vaba eneseteostuse, ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse riivet. Vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning praeguses haldusasjas ei esine selliseid asjaolusid, mis oleksid relvaloa kehtivuse peatamisel kaasa toonud ilmselgelt ebaproportsionaalse tulemuse.
11.Kaebaja põhiõiguste riive on minimeeritud seeläbi, et kuni temale süüdistuse esitamiseni on halduskohtu määruse alusel esialgse õiguskaitse korras peatatud vaidlustatud PPA otsuse kehtivus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus ära langenud. Kaebajale ei ole seni esitatud süüdistust. Halduskohtu määrav kaalutlus esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud PPA otsuse kehtivuse peatamiseks seisnes selles, et kaebajale ei pruugitagi koostada või esitada süüdistusakti ja kriminaalmenetlus lõpetatakse. Ringkonnakohtu hinnangul on see perspektiiv nüüdseks seda ilmsem, et 14.02.2018 võttis Riigikogu vastu relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (494 SE), mille tulemusel jõustub 01.07.2018 RelvS § 201 lg 3 muudatus, millega lubatakse erinevalt seni kehtinud regulatsioonist kasutada lisaks lasketiirule helisummutit ka jahipidamisel ja laskepaigas ning helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba. Sellega seoses muudeti ka jahiseaduse § 24 lg 4 p 7, mis seni keelas jahipidamisel helisummutit kasutada, kuid alates 01.07.2018 seda võimaldab.
5(6)
3-17-1266
12.Eeltoodud põhjustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus jätab eeltoodud kaalutlustel rahuldamata ka PPA esialgse õiguskaitse tühistamise taotluse.
13.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja võimalikud menetluskulud tuleb seega jätta tema enda kanda. Vastustaja ei ole apellatsioonimenetluses menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.