lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-507/8

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 27.04.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-507/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
27.04.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1306
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

27.04.2018, Tartu

Haldusasja number

3-18-507

Haldusasi

O.H. kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju summas 112 350 eurot hüvitamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

O.H. määruskaebus Tartu Halduskohtu 03.04.2018. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja – O.H. Vastustaja – Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

1.Tagastada O.H. määruskaebus osas, milles on vaidlustatud Tartu Halduskohtu 03.04.2018. a määruse resolutsiooni p-i 2, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lõike 2 ja lõike 3 p 1 alusel.
2.Võtta ülejäänud osas määruskaebus menetlusse.
3.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.04.2018. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 119 lg 1, § 207 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.Kinnipeetav O.H. esitas 08.03.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju summas 112 350 eurot hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt tekitas vangla talle mittevaralist kahju sellega, et talle ei võimaldatud õigeaegselt vajalikku ja nõuetekohast arstiabi, mistõttu olid tal Tallinna Vanglas viibides suured valud ning tema tervislik seisund halvenes. Samuti tekitati talle mittevaralist kahju mittenõuetekohastes kambrites hoidmisega ning vanglaametnike tegevusega seoses kaebaja paigutamisel ning tema heaolu tagamisel.
2.Tartu Halduskohus tagastas 03.04.2018. a määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse perioodi osas 10.02.2014 – 20.08.2014 vanglas viibitud aja eest esitatud kahju hüvitamise nõudes ning

seoses tervishoiuteenuse osutamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Määruse resolutsiooni p-ga 2 jättis halduskohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata. Halduskohus jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale riigilõivu summas 750 eurot tasumiseks tähtaja 5 päeva arvates määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest arvates. Halduskohus leidis, et kahju hüvitamise nõude lahendamine seoses meditsiiniosakonna tegevusega tervishoiuteenuse osutamisel ei ole halduskohtu pädevuses, sest tegemist on eraõiguslikus suhtes tekitatud kahjuga, mille lahendamine on maakohtu pädevuses. Halduskohus tagastas hüvitamiskaebuse tervishoiuteenuse osutamisega seonduvas osas HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd sellise vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Halduskohus leidis, et perioodi osas 10.02.2014 – 20.08.2014 on Tallinna Vangla õigesti tagastanud kaebaja kahju hüvitamise taotluse läbivaatamatult, kuna kaebaja on nimetatud perioodi osas esitanud taotluse tähtaja rikkumisega ning kaebajal ei esinenud selliseid objektiivseid takistusi, mis tingiksid tähtaja ennistamise. Halduskohtu hinnangul on kaebaja väide, et kaebuse mittetähtaegne esitamine oli tingitud tema tervislikust seisundist, mistõttu ta ei suutnud 2014. aastal Tallinna Vanglas toimunut meenutada ning see meenus talle alles 2017. a augustis, paljasõnaline. Kaebajal esinenud võimalike mäluhäirete kinnitamiseks ei ole esitatud ühtegi objektiivset tõendit. Tervisekaardi väljavõttest ei nähtu, et kaebaja haigustega oleksid kaasnenud mäluhäired või et ta oleks nende esinemist arstile kurtnud. Kaebaja, kes viibis väidetavalt inimväärikust alandavates ja tervist kahjustavates tingimustes kaks aastat, pidi halduskohtu hinnangul kinnipidamistingimuste võimalikust õigusvastasusest ja kahju tekkimisest aru saama juba vastavates tingimustes viibides. Halduskohus tagastas kaebuse perioodi 10.02.2014 – 20.08.2014 osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole selles osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt. Halduskohus märkis, et vastavalt riigilõivuseadusele tuleb kaebajal tasuda kaebuselt riigilõivu 750 eurot. Halduskohus jättis kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata, kuna halduskohtu hinnangul on kaebuse eduväljavaated väga kasinad. Vangla on kahju hüvitamise taotluse kohta tehtud otsuses detailselt analüüsinud kambritingimusi ning jõudnud põhjendatud järeldusele, et need olid nõuetekohased ega tekitanud üksikult või kogumis kumulatiivselt kaebajale hüvitatavat kahju. Kaebaja ei viibinud Tallinna Vanglas vaidlusalusel ajavahemikul ühtegi päeva kambris, kus põrandapind oleks kinnipeetava kohta jäänud alla 3 m2 ning ka muud kambritingimused olid kooskõlas vangistust reguleerivates õigusaktides sätestatuga.

3.Kaebaja esitas 10.04.2018 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 03.04.2018. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale. Kaebaja leiab, et halduskohus on tõendeid valesti hinnanud ning palub vaadata ravilugusid nr 39 ja nr 45. Kaebaja märgib, et peaaju infarkti korral ei saa inimene õigesti oma olukorrast aru ning ei suuda kõike meenutada. Menetlusabi taotluse osas leiab kaebaja, et tuleb arvestada ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga, mille kohaselt tuleb kambris, kus põrandapinda on inimese kohta 3-4 m2, hinnata muid kinnipidamistingimusi tervikuna. Kaebaja on seisukohal, et tulenevalt tema tervislikust seisundist oleks pidanud võimaldama talle pikaajalisi jalutuskäike ja viibimist kambris, kus oleks olnud kaks inimest. Kaebaja rõhutab, et kambrites, kus teda Tallinna Vanglas hoiti, olid kohutavad tingimused – kambrid olid remontimata, seal oli ainult külma vee võimalus, kraanikausid olid roostetanud, WC seinad olid õhukesed ja läbi roostetanud, mistõttu kambris haises, puudus WC pott, WC torud lekkisid, kambrites oli vähe õhku, aken ei olnud avatav, suvel oli palav, sest ventilatsioon ei toiminud, kambrites olid hiired ja putukad, puudus redel, millega ronida ülemisele narile ja kambrites oli läppunud õhk.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.
5.Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele. Kaebaja taotluse vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuna vastavalt 01.01.2018 jõustunud riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 muudatusele ei pea haldusasjas määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasuma. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. HKMS § 2017 lg 3 p 1 kohaselt võib ringkonnakohus sellise määruse teha ka ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. HKMS § 119 lg 1 kohaselt ei ole menetlusabi määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus edasi kaevatav. Ringkonnakohus tagastab määruskaebuse osas, milles on vaidlustatud Tartu Halduskohtu 03.04.2018. a määruse resolutsiooni p-i 2, HKMS § 207 lg 2 ja lõike 3 p 1 alusel. Määruskaebuse osas, milles on vaidlustatud Tartu Halduskohtu 03.04.2018. a määruse resolutsiooni p-i 1 võtab ringkonnakohus menetlusse. Kuna määruskaebuse lahendamisel on vaidluse all kaebuse osalise tagastamise küsimus, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida määruskaebuse lahendamiseks vastustaja seisukohta.
6.Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti tagastanud kaebuse perioodi osas 10.02.2014 – 20.08.2014 vanglas viibitud aja eest kahju hüvitamise nõudes, samuti seoses tervishoiuteenuse osutamisega esitatud kahju hüvitamise nõudes. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 207 lg 1 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Kaebaja on määruskaebuse kohaselt seisukohal, et mõjuvaks põhjuseks selleks, miks ta oli esitanud vanglale kahju hüvitamise taotluse mittetähtaegselt, oli see, et tal on olnud peaaju infarkt. Kaebaja viitab seejuures ravilugudele nr 39 ja 45. Kaebaja tervisekaardi väljavõtte kohaselt on ravilugudes nr 39 ja 45 märgitud, et kaebaja on põdenud ajuinfarkti, mille jääknähuks on kerge parema kehapoole nõrkus ning aeg-ajalt esinevad peavalud. Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda see usutavaks kaebaja väidet, et ta ei saanud enne kui alles 2017. a augustis aru, millised olid tema kinnipidamistingimused Tallinna Vanglas aastal 2014. Kaebaja tervisekaardi väljavõttest nähtub, et kaebaja on 2014. aastal pöördunud korduvalt arstide poole erinevate terviseprobleemidega, sh valud rinnus, mis kiirgab ka õlga ja kätte, soov saada lugemisprille, hambaarsti külastus. Kaebaja poolt kohtule esitatud tervisekaardi väljavõtte kohaselt on kaebaja 2014. a jooksul käinud 25 korral erinevate meditsiinitöötajate vastuvõtul. Tervisekaardi väljavõttes ei nähtu, et kaebaja oleks kordagi kaevanud mäluhäirete üle. Ainuüksi asjaolust, et kaebaja on varasemalt põdenud ajuinfarkti, ei saa teha järeldust, et kaebaja oli seetõttu üle kolme aasta ebaadekvaatne ning ei saanud olla võimeline aduma kambritingimuste inimväärikust rikkuvat iseloomu. Seega nõustub ringkonnakohus

halduskohtuga, et kaebaja oli esitanud kahju hüvitamise taotluse perioodi osas 10.02.2014 – 20.08.2014 tähtaega rikkudes ning vangla on selles osas õigesti taotluse tagastanud läbivaatamatult. Seega on halduskohus õigesti tagastanud kaebuse selle perioodi osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole läbinud nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelset menetlust.

8.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.04.2018. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium