Politsei- ja Piirivalveameti taotlus XXXXX kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotleja - Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Eve Kikkas Isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse - XXXXX
Resolutsioon
1.Jätta taotlus rahuldamata.
2.Määruse avaldamisel asendada isikute nimed tähemärgiga X ning jätta avaldamata andmed, mis võimaldavad isikut identifitseerida (isikukood, sünniaeg, isiku tulevane aadress, varasema kohtuasja number, varasemate kohtulahendite kuupäevad).
Edasikaebamise kord
Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
Asjaolud
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 16.04.2018 otsuse nr 15.3-3.4/334-1, millega ta - tunnistas alates 16.04.2018 kehtetuks XXXXXi pikaajalise elaniku elamisloa; - tegi talle ettekirjutuse Eestist lahkumiseks, mis kuulub sundtäitmisele isiku kinnipidamisasutusest vabanemisel; - kohaldas talle sissesõidukeelu 5 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Otsus toimetati XXXXXile kätte 18.04.2018.
2.PPA esitas 18.04.2018 Tartu Halduskohtule taotluse anda nõusolek XXXXXi kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. PPA tugines järgmistele asjaoludele: - XXXXX on Vene Föderatsiooni kodanik. Ta vabaneb vanglast 19.04.2018 karistuse ärakandmise tõttu. Peale vanglast vabanemist puudub tal seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks ja ta saadetakse välja Vene Föderatsiooni; - XXXXXil puudub kehtiv reisidokument. Tema Vene Föderatsiooni pass kehtis kuni 29.06.2016. PPA on edastanud Eesti Vabariigi Suursaatkonnale Moskvas isiku tagasivõtutaotluse edastamaks Vene Föderatsiooni Siseministeeriumile; - leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole võimalik, kuna PPA-l puudub XXXXXi suhtes tema senise käitumise põhjal sellisel määral usaldus;
- põgenemisohu esinemist tuleb eeldada, kuna XXXXXki on kolmel korral kriminaalkorras karistatud tahtlike kuritegude toimepanemise eest ja talle on mõistetud karistuseks vangistus. Viimane karistus on mõistetud 16.10.2015 Viru Maakohtu otsusega asjas 1-15-2155 KarS § 121 (kehaline väärkohtlemine); KarS § 202 lg 1 (süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine, hoidmine ja turustamine), KarS § 422 lg 1 (sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumine kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus) ja KarS § 199 lg 2 p 7, 8 (vargus grupi poolt, sissetungimisega) tunnustel kvalifitseeritavate süütegude toimepanemise eest, vangistus 2 aastat 8 kuud. PPA selgitas istungil, et arvesse tuleb võtta ka seda, et isik oli elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse algatamisest teadlik alates 2017. aasta lõpust, kuid ei ole teinud midagi oma Eestis viibimise seadustamiseks (isik oleks saanud taotleda tähtajalist elamisluba) või reisidokumendi muretsemiseks.
3.Kohus võttis kohtuasjast 1-15-2155 asja juurde XXXXXi tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses koostatud Viru Vangla iseloomustuse. Sellest nähtub, et - isiku vabanemisjärgne elukoht oleks olnud XXXX Narva linn; - isikul on keskeriharidus keevitaja erialal, samuti läbinud erinevaid täiendkursusi: metalltööstuse spetsialist, laadurijuht, santehnik. Riigikeelt ei valda; - isiku lähedaseks on Narva linnas elukaaslane XXXXX, kellega tal oli kavas hakata vabanemisel koos elama. Isikul on 2003. aastal sündinud poeg XXXXX; - isik oli vanglas töötavate ametiisikute suhtes positiivse hoiakuga, tegi sotsiaalprogrammide läbimisel koostööd, ei toetanud kriminaalset subkultuuri.
4.XXXXX selgitas 19.04.2018 toimunud kohtuistungil, et tal oli kavas jääda pärast vabanemist elama Eestisse. Tal on olemas elukoht XXXXX, korteri omanik on tema tüdruksõber XXXXX. Ta on otsinud tööd, kuid kindlaid kokkuleppeid selle kohta ei ole. Ta ei tea, kuidas ta saab töötada, kui tal elamisluba ei ole, selleks tuleb vormistada dokumendid. Ta ei taotlenud endale uut Vene passi, kuna talle öeldi, et vanglas viibivale isikule punast passi ei vormistata. Ta ei teadnud, et tal oleks olnud võimalik taotleda tähtajalist elamisluba. Ta ei ole teinud plaane selleks puhuks, kui teda saadetakse välja Venemaale. Tal on kavas punktis 1 nimetatud otsus vaidlustada. Ta täidab lahkumisettekirjutuse, kuid selleks on vaja aega.
Kohtu seisukoht
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1, 3 ja 4 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel loa haldustoimingu tegemiseks. Halduskohtunik vaatab taotluse läbi ja otsustab haldustoiminguks loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses, kui seadus ei näe ette teisiti. Menetlusosalisteks on loa andmise otsustamisel taotleja ja seaduses sätestatud juhtudel isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse. HKMS § 134 lg 1 ja 2 kohaselt järgib kohus lihtmenetluses üksnes halduskohtumenetluse olulisi põhimõtteid, tagab menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste, samuti oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Muuhulgas võib kohus lihtmenetluses protokollida menetlustoiminguid üksnes ulatuses, milles kohus peab seda vajalikuks, kalduda kõrvale vorminõuetest tõendite esitamisel ja kogumisel ning kasutada tõendina ka teavet, mis ei ole seaduses sätestatud menetlusvormis, sh menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.
6.Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. VSS § 15 lg 1 ja 2 alusel võib väljasaadetavat kinni pidada, kui järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 68 p 4 järgi esineb välismaalase põgenemise oht muuhulgas juhul, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus.
7.Kohus ei anna luba XXXXXi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. On õige, et isikul puudub kehtiv reisidokument ja ta on toime pannud kuriteod, mille eest on talle mõistetud vangistus. Samas on Riigikohus selgitanud, et dokumentide puudumisele saab kinnipidamise otsustamisel tugineda üksnes siis, kui isik ei aita kaasa endale dokumentide hankimisel (Riigikohtu lahend 3-3-1-24-17 p 11). Ka isiku puhul, kes on toime pannud kuritegusid ja karistatud vangistusega, ei saa põgenemisohtu jäigalt siduda nende asjaoludega, vaid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (Riigikohtu lahend 3-3-1-93-16 p 13). PPA ei ole tuginenud sellele, et isik oleks kõrvale hoidnud väljasaatmise ettevalmistamisest või seda takistanud. Isik vabanes vanglast käesoleva määruse tegemise päeval ja sai punktis 1 nimetatud otsuse kätte üks päev enne seda. See tähendab, et tal ei ole olnud mingit reaalset võimalust ise oma asju korraldada, sh ei ole isik saanud toime panna tegusid, mis annaksid põhjust usaldamatuseks tema suhtes. Isikult ei saa nõuda seda, et ta oleks punktis 1 nimetatud otsuse tegemise menetluses pidanud eeldama temale negatiivse otsuse tegemist ja tegutsema sellest lähtuvalt. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt oli isik vanglas töötavate ametiisikute suhtes positiivse hoiakuga ja kohtul ei ole alust arvata, et vabaduses hakkab isik käituma teisiti. Üksnes asjaolu, et isik on toime pannud kuritegusid ja kandnud vangistust, ei ole piisav põgenemisohu tuvastamiseks. Isiku põgenemise ohtu ei saa küll täielikult välistada, kuid kohtu hinnangul ei saa seda pidada ka suureks.
8.PPA ei ole põhistanud, et muude järelevalvemeetmete, näiteks kohustus elada kindlaksmääratud elukohas ja registreerida ennast regulaarselt PPA-s (VSS § 10 lg 2 p 1 ja 2), kohaldamine ei pruugi olla tõhusalt võimalik. Puuduvad isikuga seotud konkreetsed asjaolud, millest võiks sellise järelduse teha. Isiku kohta teada olevad asjaolud viitavad pigem vastupidisele. Isikul on Eestis olemas lähedased: sõber XXXXX, kes elab Narvas ja poeg XXXXX, kes elab koos oma vanavanematega samuti Narvas. Punktis 1 nimetatud otsuses on märgitud, et isik suhtles vangistuse ajal pojaga telefoni teel igapäevaselt või üle päeva. Isikul on mitmeid ametioskusi, seega on reaalselt võimalik, et ta leiab tööd. Isik ei valda küll eesti keelt, aga Narvas ei pruugi see olla töö leidmisel takistuseks. Puudub põhjus, miks peaks isik asuma ennast varjama, kaotades sellega võimaluse elada tavapärast elu ja suhelda pojaga.
9.Kokkuvõttes ei ole kohtu hinnangul täidetud eeldused, mis lubavad isikut kinni pidada. Seetõttu jätab kohus taotluse rahuldamata.
10.Kohus selgitab XXXXXile, et: - PPA võib tema suhtes kehtestada järelevalvemeetmeid. Kui need kehtestatakse, siis tuleb isikul neid hoolsalt täita. Järelevalvemeetmete rikkumise korral võib PPA muutunud asjaolude tõttu taotleda halduskohtult uuesti luba isiku kinnipidamiseks. Kinnipidamiseks võib põhjust anda ka see, kui isik ei täida väljasaatmismenetluses kaasaaitamiskohustust dokumentide hankimisel; - kui ta soovib jääda Eestisse, siis tuleb tal tähtaegselt vaidlustada punktis 1 nimetatud otsus. Kui ta soovib viibida Eestis vaidluse lahendamise ajal, sh siin töötada, siis tuleb tal taotleda otsuse kehtivuse ja täitmise peatamist esialgse õiguskaitse korras. Otsuse vaidlustamise tähtaega ja korda ning riigi õigusabi taotlemise võimalust selgitas kohus täpsemalt istungil.
11.HKMS § 265 lg 3 alusel jõustub haldustoiminguks loa andmise määrus selle kättetoimetamisel taotlejale ehk PPA-le. Määruse vaidlustamise korda selgitas kohus määruse alguses. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.