lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-18-855/10

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 23.05.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-855/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
23.05.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1798
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VSS § 28 lg 3, 32HKMS § 203 lg 2Määruskaebuse esitamineHKMS § 249 lg 3Esialgne õiguskaitseHKMS § 252 lg 7Esialgse õiguskaitse taotluse lahendaminePõhiseaduse § 24 lg 2VSS § 32VSS § 74

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-18-855/31Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja15.03.20193-18-855/35Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium21.06.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-20-914/23Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja25.11.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

MÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Tiina Pappel 23.05.2018, Tartu 3-18-855 Ivan Pakhalchuki kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 16.04.2018. a otsuse nr 15.3-3.4/334-1 tühistamise nõudes Tartu Halduskohtu 30.04.2018. a määrus Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Ivan Pakhalchuk Volitatud esindaja v.adv.abi Andrei Matvejev Vastustaja/määruskaebuse esitaja Politseija Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

Jätta Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 30.04.2018. a määrus resolutsiooni p-i 2 osas muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 16.04.2018. a otsusega nr 15.3-3.4/334-1 alates 16.04.2018 kehtetuks I. Pakhalchuki pikaajalise elaniku elamisloa, juhindudes välismaalaste seaduse (VMS) §-st 16, § 241 lg 1 p-st 2 ja §-st 243; tegi I. Pakhalchukile ettekirjutuse Eestist lahkumiseks, mis kuulub sundtäitmisele isiku kinnipidamisasutusest vabanemisel, võttes aluseks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 2 p-i 7; kohaldas I. Pakhalchukile sissesõidukeeldu viieks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest tulenevalt VSS § 74 lg-st 2. Otsuse põhjendused: I. Pakhalchuki kuriteod on muutunud ajas raskemaks ja vägivaldsuse raskusaste on suurenenud. I. Pakhalchuki perekonnana on käsitletav tema alaealine poeg. I. Pakhalchuk suhtleb oma lapse ja sõbra I. I. nii telefoni kui ka kirja teel ning ei nähtu ühtegi asjaolu, miks see ei võiks samalaadselt jätkuda isiku lahkumisel Venemaa Föderatsiooni. Elamisloa kehtetuks tunnistamine ja lahkumisettekirjutuse tegemine on vajalik, et kaitsta avalikku korda kui õigusaktidest tulenevat elukorraldust, millega tagatakse isiku õiguste ja vabaduste kaitse, ühiskonna turvalisus, avaliku võimu ja avalike teenuste toimimine. Õiguskorra kaitsmise huvid kaaluvad üles I. Pakhalchuki sidemete katkemise Eesti riigiga.

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 31.08.20262-25-17676/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
2.I. Pakhalchuk esitas 27.04.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada PPA 16.04.2018. a otsus nr 15.3-3.4/334-1 ja peatada PPA otsuse kehtivus. Kaebaja põhjendused: Esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võib tuua kaebaja jaoks kaasa tarbetult koormavaid tagajärgi. Eestis viibimise õigusliku aluse puudumine ja kehtiv lahkumisettekirjutus raskendavad oluliselt kaebaja menetlusõiguste kasutamist, kohtumenetluses osalemist ning advokaadi ja kohtuga suhtlemist. Kuna Venemaal puuduvad kaebajal elukoht ja sidevahendid, osutub võimatuks temale menetlusdokumentide kättetoimetamine, samas ei või kaebaja sel juhul isiklikult istungitel osaleda ja perega suhelda. Sissesõidukeeld võib takistada kaebajal taotleda uut pikaajalist või tähtajalist elamisluba. Venemaal puuduvad kaebajal nii elukoht kui ka raha ja sotsiaalgarantiid. Kaebaja väljasaatmine enne kohtumenetluse lõppu raskendaks kaebuse rahuldamise korral oluliselt selle eesmärkide saavutamist.
3.Tartu Halduskohus andis 30.04.2018. a määrusega asja kohtualluvuse järgi üle Tallinna Halduskohtule (resolutsiooni p 1) ning rahuldas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas PPA 16.04.2018. a otsuse kehtivuse (resolutsiooni p 2). Määruse põhjendused: Kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, kuna selle kohaldamata jätmisega kaasnevad kaebajale ebamõistlikud piirangud. Ebamõistlik on panna kaebaja enne vaidluse lahendamist olukorda, kus tal tuleb nullist alustades seada oma elu sisse Venemaal. Tegemist ei ole ilmselgelt perspektiivitu kaebusega. Kaebaja on talle määratud karistuse täielikult ära kandnud. Kohus leidis asjas nr 3-18-776, et kaebaja käitumine vangistuse ajal iseloomustab kaebajat pigem positiivselt: kaebaja oli ametiisikute suhtes positiivse hoiakuga, tegi sotsiaalprogrammide läbimisel koostööd, ei toetanud kriminaalset subkultuuri. Kaebajal on Eestis lähedased – elukaaslane ja alaealine poeg, kellega kaebaja vangistuse ajal pidevalt suhtles. Kaebajal on mitmeid ametioskusi ja tal on võimalik leida tööd. Ei ole põhjust arvata, et kaebaja võib Eestisse jäädes ohustada avalikku huvi ja prognoosi tasemel lubavad olemasolevad andmed eeldada pigem vastupidist. Esialgse õiguskaitse kohaldamise kasuks rääkivad asjaolud on kaalukamad selle vastu rääkivatest asjaoludest. Selguse huvides on õige peatada vaidlustatud otsuse kehtivus tervikuna. Elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse kehtivuse peatamine on vajalik, et kaebajal oleks võimalik asuda tööle. Vaidluse lõpliku lahendamise aeg ei ole prognoositav ning ei ole mõistlik, kui kaebajal puudub vaidluse ajal võimalus hankida tööga vahendeid enda ja poja ülalpidamiseks. Sissesõidukeelu kehtivuse peatamine on vajalik, et kaebajal ei oleks takistusi viibimisaluse hankimisel (näiteks tähtajalise elamisloa taotlemisel).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4.PPA esitas 04.05.2018 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 30.04.2018. a määrus resolutsiooni p-i 2 osas ja mitte peatada PPA 16.04.2018. a otsuse kehtivust. Määruskaebuse põhjendused: Seoses kaebaja võimaliku väljasaatmisega ei saa rääkida senise suhtlusrutiini olulisest muutumisest. Kaebuse rahuldamisel saab kaebaja naasta Eestisse. Kaebaja saab taotleda sissesõidukeelu kehtivusaja muutmist VSS § 32 alusel. Asjaolud, et kaebajal puudub Venemaal elukoht ja rahalised vahendid, ei ole määravaks väljasaatmise peatamiseks. Prioriteet tuleb anda avalikule huvile, saatmaks Eestis avalikku korda tugevalt ohustav isik riigist välja. Kohus annab kaebajale suuremad õigused, kui kaebaja kohtumenetluse ajal riigis viibides peaks saama. Kaebajal on võimalus toetada poega ka kodakondsusjärgses riigis olles. Puudub info, et kaebaja poeg vajaks vältimatult kaebaja viibimist Eestis. Kaebajat ei ole takistanud süütegude toimepanemisel lapse olemasolu. Tuginedes kaebaja varasemale karistatusele ja Viru Vangla ettepanekule, saab pidada eluliselt usutavaks, et vanglast vabanedes võib kaebaja osutuda ohtlikuks avalikule korrale. Varasema käitumiskontrolli ajal rikkus kaebaja kontrollnõudeid ja

hoidus kõrvale üldkasuliku töö täitmisest, mistõttu karistus pöörati täitmisele. Kaebaja suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikuid. Kaebusel ei ole märkimisväärseid eduväljavaateid. Toimepandud kuriteod on ajas läinud raskemaks, mistõttu kaebaja pidi olema teadlik võimalusest, et tema pikaajaline elamisluba võidakse ennetähtaegselt kehtetuks tunnistada. Määrusest ei nähtu põhjendusi, miks kaebaja viibimine Eestis on põhjendatud ning kaalub üle avaliku korra ja ühiskonna turvalisuse.

5.I. Pakhalchuk esitas 21.05.2018 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta PPA määruskaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 16.04.2018. a telefonivestluse protokollist nähtuvalt M. Kalikova arvamuse kohaselt ei ole kaebaja ohtlik temale ega avalikule korrale ning ta ei toetanud kaebaja väljasaatmist. Kaebaja poeg on alaealine ja vajab vältimatult vanemate poolset toetust. Kaebaja säilitas suhte pojaga ka vanglas viibides ning vabaduses olles kaebaja töötas ja andis pojale ülalpidamist. Kaebaja vägivaldne käitumine teatud situatsioonides ei näita otseselt, et kaebajal on vägivaldne elustiil. Viide vangla poolt antud staatusele ei ole asjakohane. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole vastuolus avaliku huviga. Selge ei ole, mil viisil võib kaebaja saada viisa ja tulla Eestisse sissesõidukeelu olemasolul ning milline menetlusnorm võimaldab kaebajal osaleda kohtuistungil videokonverentsi kaudu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et PPA määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Tartu Halduskohus rahuldas 30.04.2018. a määrusega (resolutsiooni p 2) kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas PPA 16.04.2018. a otsuse kehtivuse tervikuna. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
8.HKMS § 249 lg 3 ls 1 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kohtupraktikas on peetud esialgse õiguskaitse kohaldamist vajalikuks, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning kahjulike tagajärgede kõrvaldamine ei ole mõistlikul viisil võimalik (Riigikohtu 22.09.2014. a määrus nr 3-3-1-59-14, p 11 ja seal viidatud lahendid). Halduskohus on määruse tegemisel eelviidatud põhimõtetest lähtunud.
9.PPA 16.04.2018. a otsusega tunnistati kehtetuks kaebaja pikaajalise elaniku elamisluba, tehti kaebajale ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks ning kohaldati kaebaja suhtes sissesõidukeeldu viieks aastaks. VSS §-st 7 tuleneb, et lahkumisettekirjutus tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele ning vajaduse korral kohaldatakse taolise välismaalase suhtes ka sissesõidukeeldu. Seaduse eesmärgiks on seega viibimisaluseta välismaalase lahkumine Eesti Vabariigi territooriumilt. Vaieldamatult riivab kaebaja õigusi enim lahkumisettekirjutuse võimalik sundtäitmine. Näiteks on Riigikohus leidnud, et isiku väljasaatmise korral riiki, kus tal igasugused sidemed, elukoht ja kontaktid puuduvad, muutub tema osalemine enda era- ja perekonnaelu kaitseks olulises kohtumenetluses keeruliseks ning isiku väljasaatmine enne kohtumenetluse lõppu raskendaks kaebuse rahuldamise korral oluliselt selle eesmärkide saavutamist (RKHK 22.03.2016. a määrus asjas nr 3-3-1-11-16, p-d 19, 20). Advokaadi omamine ei võta seejuures isikult õigust osaleda talle olulises protsessis isiklikult (vt ka Põhiseaduse § 24 lg 2).
10.Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebajal Venemaa Föderatsioonis sugulasi ning ei esine asjaolusid, miks kinnitaksid, et kaebajal oleks Venemaa Föderatsioonis koheselt olemas eluvõi töökoht ning võimalused Eesti riigiga kohtumenetluse ajal vajalikul määral suhtlemiseks. Seega ei pruugi kaebajal õnnestuda Eestiga ühendust pidada kohtumenetluses osalemiseks või puuduvad tal vahendid viisa hankimiseks ja Eestisse sõiduks vajalike transpordikulude kandmiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga (määruse p 9), et ebamõistlik on panna kaebaja enne vaidluse lahendamist olukorda, kus tal tuleb nullist alustades seada oma elu sisse Venemaal. Ka saab arvestada asjaoluga, et kaebajal on alaealine poeg, kellega ta on endise abikaasa väitel (tl 36) suhelnud igapäevaselt või üle päeva. Veel on kaebajal väidetavalt soov abielluda I. I, kes on kinnitanud soovi võtta ka kaebaja poeg enda juurde elama (tl 14). Seega on kaebajal alaealise poja näol olemas lähikondne, kes on majanduslikult temast sõltuv ja kelle heaolu saaks mõjutatud, kui kaebaja suhtes esialgset õiguskaitset ei kohaldataks. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti leidnud, et lahkumisettekirjutuse kohene täitmine võib tuua kaasa olukorra, mille hilisem heastamine kaebajale võib olla keerukas või võimatu.
11.Samas vaid lahkumisettekirjutuse täitmise või kehtivuse peatamisel tekib olukord, kus kaebajal puudub kohtumenetluse ajal Eestis viibimiseks seaduslik alus, millega kaasnevad ka piirangud töötamisel ning seega nii enda kui ka oma lähedaste ülalpidamisel, kuid ka riigist välja saata ei ole kaebajat võimalik. Selline ebamäärane, sisuliselt ülalpeetava staatus kohtumenetluse ajal on ringkonnakohtu arvates kaebaja suhtes ülemäära koormav ning selle tekkimise vältimiseks tuleks lisaks lahkumisettekirjutusele peatada ka pikaajalise elaniku elamisloa kehtetutuks tunnistamise otsuse ja sissesõidukeelu otsuse kehtivus. Sissesõidukeelu otsuse kehtivuse korral on kaebaja viibimine Eestis ebaseaduslik sõltumata viibimisaluse omamisest (VSS § 28 lg 3); ka on PPA-l ning Kaitsepolitseiametil võimalik kaebaja väljasaatmiseks kinni pidada (VSS § 28 lg 32). Ringkonnakohus nõustub seetõttu halduskohtu seisukohaga selles, et mõistlik on peatada PPA otsuse kehtivus tervikuna.
12.Halduskohus hindas määruse koostamisel ka kaebuse perspektiivikust ning ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et tegemist ei ole ilmselgelt perspektiivitu kaebusega. Siiski saab alles kaebuse sisulise lahendamise käigus hinnata, kas PPA on otsuse tegemisel kaalunud kõiki kaebajat puudutavaid olulisi asjaolusid ning kas PPA on põhjendatult leidnud, et pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine, lahkumisettekirjutuse tegemine ja sissesõidukeelu kohaldamine on tarvilik ning kas õiguskorra kaitsmise huvid kaaluvad üles kaebaja huvi jääda Eestisse elama. Riigikohus on leidnud, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist (RKHK 22.09.2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19).
13.Esialgse õiguskaitse kohaldamisel on oluline arvestada ka avalikku huvi. Halduskohus on määruse p-s 10 selgelt põhjendanud, miks kaebaja huvi on käesoleval juhul avalikust huvist kaalukam. Seega on PPA väide sellekohaste põhjenduste puudumise kohta määruses ebaõige. PPA ei ole määruskaebuses vastu vaielnud kohtumääruse p-s 10 märgitule, et kaebaja käitumine vangistuse ajal iseloomustab kaebajat pigem positiivselt: kaebaja oli vanglas töötavate ametiisikute suhtes positiivse hoiakuga, tegi sotsiaalprogrammide läbimisel koostööd, ei toetanud kriminaalset subkultuuri. Kohtute infosüsteemi andmetest nähtuvalt on halduskohus viidatud haldusasjas nr 3-18-776 jätnud 19.04.2018. a määrusega rahuldamata PPA taotluse kaebaja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks, millises määruses samuti viidati eelmärgituga analoogsele vangla iseloomustusele. PPA ei vaidlustanud kohtumäärust haldusasjas nr 3-18-776 ning määrus jõustus 05.05.2018. Asja materjalidest nähtuvalt kohaldas PPA 19.04.2018. a otsusega nr 1042333576 (tl 12-12p) kaebaja suhtes järelevalvemeetmeid, s.h kohustust elada kindlaksmääratud elukohas Narvas XXX ning ilmuda igal esmaspäeval ajavahemikul kl 10-11 PPA-sse registreerimisele. Seega on kaebaja suhtes peale vanglast

vabanemist kohaldatud kontrollimeetmeid ning PPA ei ole esitanud andmeid, et kaebaja oleks menetlusest kõrvale hoidunud ega ka viidanud asjaoludele, mis taolisele ohule viitaksid.

14.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus PPA määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.04.2018. a määruse resolutsiooni p-i 2 osas muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-26-15254/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 18.08.20262-26-5905/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja