2-16-113347
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tamara Šabarova
Kohtujurist
Olga Dmitrijeva
Määruse tegemise aeg ja koht
14. november 2016, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-113347
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finants hagi I S vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja:
Osaühing (OÜ) Aktiva Finants (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Kadri Timuska (isikukood xxx)
Kostja:
I S (isikukood XXX)
Kuumakse 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00
Jääk 850,00 800,00 750,00 700,00 650,00 600,00 550,00 500,00 450,00 400,00 350,00 300,00 250,00 200,00 150,00 100,00 1(4)
2-16-113347 15.03.2018 15.04.2018 Kokku
50,00 50,00 571,65
50,00 0,00
1.2 Kostja kohustub võlgnevuse tasuma Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr XXX, Swedbank viitenumbriga 706929223. 1.3 Kostja poolt käesolevast kompromissilepingust tuleneva maksega viivitamisel on OÜ Aktiva Finants õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses.
menetluskulud
on
Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Kohtumäärusele ei ole võimalik esitada määruskaebus. Kohtumäärus jõustub kohtumääruse kättetoimetamisega menetlusosalistele.
Pärnu Maakohus 13.09.2016 määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis OÜ Aktiva Finants nõude I S vastu 892,17 euro saamiseks üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas hagiavalduse kostja vastu. Hageja nõuded: Hagiavalduses nõuab hageja: 1) mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 446,11 eurot ja sissnõutavaks muutunud viivised 85,13 eurot; 2) mõista kostjalt välja viivised alates 06.10.2016 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; 3) jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 125 eurot ja hageja õigusabikulud 525 eurot; 4) mõista kostjalt välja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja nõude aluseks on Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingud: Liitumisleping 2379983 07.03.2013 Liitumisleping 2379983 18.06.2013 Liitumisleping 2379983 25.03.2013 Liitumislepingu lisa 2409600 27.03.2013 Liitumislepingu lisa 2409604 27.03.2013 2(4)
2-16-113347 Tulenevalt Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingutest esitati kostjale igakuiselt arveid osutatud teenuste eest. Elisa Eesti AS esitas kostjale osutatud teenuste eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Kostja on jätnud tasumata järgmised arved: Arve nr. Summa 2008930014 41,50 2009149711 122,97 2009364315 48,89 2009612007 232,75
Maksetähtpäev 18.03.2014 18.04.2014 21.05.2014 18.06.2014
Arvelt nähtub, et kostja on jätnud tasumata summa 651,11 eurot. Hageja on hagiavalduse esitamisel arvestanud kostja laekumist summas 205 eurot. Seega on arve tasumata summa 446,11 eurot, millele lisanduvad seisuga 05.10.2016 sissenõutavaks muutunud viivised. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 05.10.2016 järgmiselt: põhivõlgnevus x viivitatud päevade arv x viivisemäär 0,022%: Arve nr. Summa Maksetähtpäev Viivitatud päevade arv Viivis 2008930014 41,50 18.03.2014
8,50 2009149711 122,97 18.04.2014
24,35 2009364315 48,89 21.05.2014
9,33 2009612007 232,75 18.06.2014
42,96 Kokku on hageja arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 85,13 eurot. Menetluse käik Viru Maakohus 18.10.2016 määrusega võttis hagi menetlusse ning kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Et kostja ei ole hagile vastamiseks määratud tähtaja jooksul kirjalikku vastust esitanud, rahuldas kohus hagi 09.11.2016 tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel. Samal päeval esitasid pooled kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissi. Kompromissis jõudsid pooled kokkuleppele võlgnevuse suuruses ja selle tasumise korras. Pooled leppisid kokku menetluskulude jaotuses ja määrasid ka menetluskulude summa rahaliselt. Seoses kompromissi sõlmimisega taotlevad hageja ja kostja kohtult kompromissi kinnitamist ja tsiviilasjas menetluse lõpetamist. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Hageja taotleb poole riigilõivu 62,50 euro tagastamist Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele.
Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis et poolte taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, 3(4)
2-16-113347 mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. TsMS 4511 lg 1 kohaselt kui pärast lahendi tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas edasikaebuse esitamist, esitatakse taotlus menetluse lõpetamiseks kompromissi sõlmimise tõttu ja kohus rahuldab taotluse võib kohus tehtud lahendi määrusega tühistada ning lõpetada asja menetluse. Kohus kinnitab poolte kompromissi, tühistab tsiviilasjas 09.11.2016 tehtud tagaseljaotsuse ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Samuti selgitab kohus pooltele, et juhul, kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ning seega tuleb poolte menetluskulud jaotada vastavalt kokkuleppele, menetluskulud on kompromisslepinguga rahaliselt kindlaks määratud. Riigilõivu osaline tagastamine Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 1 pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja maksis menetluses riigilõivu summas 125 eurot, sellest pool moodustab 62,50 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab hagejale riigilõivu 62,50 eurot. Hageja taotlusel riigilõivu kantakse Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele XXX. Edasikaebamine Vastavalt TsMS § 661 lg 4, poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kompromisslepingus kokku, et loobuvad edasikaebamise õigusest ja seega ei saa kohtumääruse peale esitada määruskaebust. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.