Korrakaitse › Vanglad

21.08.2017 esitas J. Hohlov 18.08.2017 saadud vastuse nr 6-24/5960-2 peaIe vaide ja taotles teleri kasutamise eest tasu osas uue otsuse tegemist. 21.08.2017 registreeriti J. Hoholvi taotlus, mille kohaselt taotles J. Hohlov, et spetsialist mõõdaks tema juuresolekul tema teleri võimsust teleri töötamise ajal. 22.08.2017 Tartu Vangla vastuses 6-24/6813-2 anti J. Hohlovile teada, et vangla ei teosta telerite võimsuse mõõtmisi. Samuti selgitati, et selleks puudub ka vajadus, kuna teleri võimsus on tootja poolt mõõdetud ning see on kajastatud nii teleri passis kui telerile kinnitatud metallplaadil. 24.08.2017 esitas J. Hohlov 22.08.2017 vastuse nr 6-24/6813-2 peale vaide ja taotles jätkuvalt spetsialisti poolt tema teleri võimsuse kontrollimist. Tartu Vangla on 21.09.2017 lahendanud vaideotsusega mõlemad vaided ning asunud seisukohale, et vaided on põhjendamatud ja tuleb jätta rahuldamata. Juri Hohlov on esitanud veel ühe vaide vaidlustamaks 21.09.2017 vaideotsust, mille Tartu Vangla on tagastanud 05.10.2017 otsustusega nr 1-11/516-2. Juri Hohlov on pöördunud kaebusega Tartu Halduskohtu poole. Tartu Halduskohus on kohtumäärusega 17.01.2018 võtnud kaebuse menetlusse ja vabastanud kaebaja riigilõivu tasumisest. Kohus on määranud kohtumäärusega 21.02.2018 asja läbivaatamise vormiks kirjaliku menetluse.

Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Kaebuse kohaselt on Juri Hohlov taotlenud, et vangla arvestaks teleri tegelike tehniliste parameetritega ja võtaks (elektrienergia) tasu vastavalt sellele. Juri Hohlov taotleb kohustada vanglat tegema ümberarvestus ja tagastama kaebaja poolt liigselt makstud raha kogu vangistusaja eest. Kaebaja on märkinud, et esitas 24.07.2017 vanglale avalduse elektrienergia tasu vähendamiseks, kuid vangla 18.08.2017 otsustusega seda taotlust ei rahuldatud. Kaebaja taotleb, et vangla arvestaks teleri tegelike tehniliste parameetritega ja võtaks tasu selle järgi. Kaebaja hinnangul peaks vangla võtma edaspidi elektrienergia tasu 0,63 eurot, mitte 2,23 eurot kuus. Juri Hohlov põhjendas, et nimetatud televiisori võimsus on 35 W, siis igapäevasel tavakasutusel teler sellisel võimsusel ei tööta ja elektrienergia eest makstav tasu peab olema väiksem. Kaebaja teleri tagumisel küljel on näidatud küll maksimaalne võimsus (35 W), kuid see võetakse aluseks maksimaalse koormuse määramisel. Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja viitab VangS § 31 lg 2, mille kohaselt võib kinnipeetaval vanglateenistuse ametniku loal olla kambris isiklik televiisor. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt katab elektriseadme kasutamise kulud kinnipeetav, mille arvestamise aluseks on elektriseadme võimsus ning VangS § 31 lg 4 kohaselt kehtestab elektriseadmete kasutamise kulude määrad, nende arvestamise ja hüvitamise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Vangla viitab VSkE § 591 lg 1, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud hüvitama isiklike elektriseadmete kasutamise eest kulud vastavalt kehtestatud normidele.

Vangla märgib, et kehtiv õigus ei kohusta vanglat eristama, kas seade töötab täisvõimsusel või mitte, samuti ei sõltu kulude hüvitamine kasutamise ajast; kulu määra arvestamise aluseks on tootja poolt elektriseadmele märgitud võimsus. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. 2.Juri Hohlovil on tulenevalt VangS § 31 lg 2 alusel lubatud kambris kasutada isiklikku telerit. Isikliku teleri vaatamine (kasutamine) kambris on lubatud kui see ei riku vangla sisekorraeeskirja sätteid ega häiri teisi isikuid. 3.VangS § 31 lg 3 kohaselt katab elektriseadmete kasutamise kulud kinnipeetav. Elektriseadme kasutamise kulude arvestusperioodi pikkuseks on üks kuu ning kulude arvestamise aluseks on elektriseadme võimsus. 4.VangS § 31 lg 4 kohaselt tulenev delegatsiooninorm annab õiguse kehtestada justiitsministril elektriseadmete kasutamise kulude määrad, nende arvestamise ja hüvitamise korra. Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 vastu võetud „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 591 lg 1 sätestab, et kinnipeetav on kohustatud hüvitama isiklike elektriseadmete kasutamise kulud vastavalt järgmistele normidele: 1) 10-30 W seadme eest kuus 0,63 eurot; 2) 31-100 W seadme eest kuus 2,23 eurot; 3) üle 100 W seadme eest kuus 2,87 eurot. 5.Tulenevalt VangS § 31 lõike 3 teisest lausest ning VSkE § 591 lõike 1 p-dest 1-3 on elektriseadme kasutamise kulude arvestamine vanglas toote võimsuspõhine aga mitte tema keskmine energiakulu töörežiimil nagu märgib kaebaja ning määrusega on sätestatud kulu määrad. Käesolevas asjas on kaebaja sooviks, et vangla vähendaks elektri eest võetavat tasu ja arvestaks teleri tegelike parameetritega ning tagastaks alusetult elektri eest enamvõetud summad. Kaebaja arvates tarbib kaebaja teler 35 W asemel 18 W, millest lähtuvalt tuleb arvestada ka elektrikulu 0,63 senti kuus. 6.Kohus märgib, et asja materjalide kohaselt kaebaja kasutuses oleva teleri „Finlux“ võimsuseks on 35 W ja selle kasutamise eest tuleb vanglal võtta elektriseadme kasutamise kulu 2,23 eurot kuus kuna tulenevalt eeltoodust on kinnipeetava isikliku elektriseadme kasutamise kulu arvestuse aluseks elektriseadme võimsus (tootja poolt märgitud teleri võimsuseks on 35W). Kohus märgib, et vangla peab juhinduma vangistusega seonduvatest õigusaktidest ning kohtlema kõiki kinnipeetavaid võrdselt ja ei tohi teha kellelegi erandeid. Kohus märgib, et vanglal puudub pädevus ja õigus otsustada elektriseadme kasutamise eest võetava tasu suuruse üle. Kehtiv õigus ei kohusta vanglat eristama, kas seade töötab täisvõimsusel või mitte, samuti ei sõltu kulude hüvitamine teleri kasutamise ajast; 7.Kohus nõustub igati vangla põhjenduste ja viidetega õigusaktidele ning leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele, kuna vangla on õiguspäraselt toiminud. 8.Kaebaja on pöördunud vangla poole ka seonduvalt elektriseadme võimsuse mõõtmisega, kuid vangla on õiguspäraselt sellest keeldunud, kuna õigusaktid ei näe ette vangla kohustamist

nimetatud toimingut sooritama. Nimetatud toimingu sooritamine eeldab eriteadmistega isiku tööd, milleks peab tõenäoliselt vangla ostma seda teenust sisse, mis tekitab täiendavaid kulutusi. 9.Kohus märgib, et kaebajale on võimaldatud vangla poolt isikliku teleri vaatamine kambris ning kui kaebaja keeldub täitmast nõuet oma kasutuses oleva elektriseadme eest kulude kandmisest, võib kaaluda võimalust paigutada teler isiklike asjade lattu. 10.Kohus märgib lisaks, et asja materjalide juures on ka vaide tagastamise otsustus nr 1-11/5162, mis ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja kohus jätab selle tähelepanuta. 11.Eeltoodu alusel jätab kohus täies ulatuses kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 12.Menetluskuludest: HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Tartu Halduskohus vabastas kaebaja kohtumäärusega riigilõivu 15 eurot tasumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.