A.-A.G.i kaebus Viru Vangla 14.08.2017 käskkirja nr 6-3/7981 ja 21.08.2017 nr 6-3/828-1 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – A.-A.G. Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Agu Rillo
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta A.-A.G.i kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.05.2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Viru Vangla 01.03.2017 käskkirjaga nr 6-2/246-1 (tl 80) määrati A.-A.G. tööle finants- ja majandusosakonda majandustööle abitööliseks V8 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana tähtajatult alates 01.03.2017. Vastavalt arsti kooskõlastusele (17.02.2017 Viru
3-17-2516
Vangla meditsiiniosakonna arst Viktoria Pronevitš tõend, tl 8.1) võib kinnipeetav täita E8 koristaja tööjuhendi punkte 1.3. ja 1.4. Viru Vangla karistas 14.08.2017 käskkirjaga nr 6-3/798-1 (tl 9-11) A.-A.G.it distsiplinaarkorras vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumise eest 12.07.2017 tööst keeldumise ja vanglateenistuse ametniku korraldusele mitteallumise eest kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks. Viru Vangla karistas 21.08.2017 käskkirjaga nr 6-3/838-1 (tl 12-13) A.-A.G. distsiplinaarkorras 19.07.2017 tööst keeldumise ja vanglateenistuse ametniku korraldusele mitteallumise eest kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks.
2.Viru Vangla jättis 27.10.2017 vaideotsusega nr 6-12/343-2 (tl 15-16) rahuldamata kaebaja vaide käskkirjade nr 6-3/798-1 ja nr 6-3/828-1 kehtetuks tunnistamiseks. Vaideotsuse kohaselt on vangla meditsiiniosakonna arstid teadlikud kinnipeetavate terviseprobleemidest ja otsuste tegemisel lähtutakse kinnipeetava tervisekaardi andmetest. Vangla meditsiiniosakonna arsti 27.02.2017 hinnangu kohaselt võis A.-A.G. täita koristaja tööülesandeid. Vaideotsuses on vastustaja asunud seisukohale, et ruumide koristamine ei ole reeglina raske füüsiline töö, mistõttu saab sellega seonduvaid ülesandeid täita ka terviseprobleemidega isik, kui ta järgib arsti antud soovitusi.
3.Tartu Halduskohtule saabus 22.11.2017 A.-A.G. kaebus, milles ta taotleb Viru Vangla käskkirjade nr 6-3/798-1 ja nr 6-3/828-1 tühistamist.
4.Kohus võttis 08.01.2018 määrusega (tl 25) kaebuse menetlusse. Vastustaja esitas 07.02.2018 vastuse (tl 32) kaebusele. Kohus määras 13.02.2018 määrusega (tl 96-97) haldusasja läbivaatamise kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate seisukohtade, taotluste, tõendite ja vastuväidete esitamiseks. Kaebaja ja vastustaja pole täiendavaid seisukohti kirjalikus menetluses esitanud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja väitel ei olnud tal võimalik tööle asuda tervislikel põhjustel. Kaebaja on keeldunud töötamast terviseprobleemide tõttu (tuim jalg, külmetushaigused või seljavalu). Kaebaja on seisukohal, et tööle määramise käskkirjas ja töötamiseks korralduste andmisel ei ole vastustaja arvestanud tema tervisliku seisundiga. Kaebaja seljaprobleem on nõnda tõsine, et vajab kirurgilist sekkumist. Seda on kinnitanud 25.07.2017 MRT-uuring. Kinnipeetavat ei saa distsiplinaarkorras karistada, kui esineb mõni VangS § 37 lg-s 2 sätestatud alustest.
6.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja jääb kõikide vaidlustatud käskkirjades ning oma vaideotsuses nr 612/343-2 esitatud seisukohtade juurde. Vastuseks kaebusele väidab vastustaja järgmist.
6.1.Kaebaja keeldus 12.07.2017 ja 19.07.2017 täitmast vanglaametniku korraldust asuda tööle. Mõlemal korral laskis kaebaja end üle vaadata tervishoiutöötajal, kes töötamist takistavaid tervisehäireid ei tuvastanud. Kaebaja ei ole esitanud täiendavaid tõendeid enda väidetava halva terviseseisundi kohta korralduse saamise hetkel.
6.2.Vanglas peetavast kaebaja elektroonilise tervisekaardi koopiast nähtub, et vangla arstidele on kaebaja terviseseisund olnud kogu aeg teada, kaebaja tervist on jälgitud, teda on ravitud, kuid arstid ei ole pidanud vajalikuks kaebajat vangistusseaduses sätestatud töötamiskohustusest täielikult vabastada.
2(8)
3-17-2516
6.3.Distsiplinaarasja nr 6-3/798 materjalide juures oleva meditsiiniõde O. Soomi 12.07.2017 tõendi kohaselt peab kinnipeetav oma kambri koristamist terviseseisundist tulenevalt võimalikuks, kuid ei taha ühe euro eest üldkasutatavaid ruume koristada. Vanglale on Vangiregistri päevikukannetest nähtuvalt kaebaja vestlustest inspektor-kontaktisikuga teada kaebaja vastumeelsus vanglas töötada.
6.4.Terviseprobleemi väidetav ägenemine tekib kaebajal siis, kui talle antakse tööle asumise korraldus, kuigi eelnevalt on olnud näha kaebaja vaba liikumist. Vastustajal puudub igasugune põhjus kahelda meditsiiniõe erialaste otsuste õigsuses, seda enam, et näidustuse tõttu on kaebajale töövabastus ka antud (nt tervisekaardi RVL 325).
6.5.Kaebaja karistamisel on järgitud VangS § 64 lg-test 1–4 tulenevaid nõudeid. Menetluste käik on protokollitud justiitsministri määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 97 lg 2 nõuete kohaselt, kaebajat on teavitatud nende algatamisest, talle on võimaldatud end seletuste andmise ja vastuväidete esitamise läbi kaitsta. Kõik karistused on määratud seaduses ette nähtud tähtaja ja VSkE §-s 17 sätestatud pädevuse piirides.
6.6.Käskkirjades on käsitletud nii süütegude asjaolusid kui kaebaja seletusest ja tervislikust seisukorrast tulenevat ning piisavalt ja arusaadavalt on põhjendatud ka seda, miks on tema puhul just kümne ööpäeva pikkune kartserisse paigutamine iga rikkumise eest põhjendatud. Vastustaja on seisukohal, et määratud karistused on rikkumise iseloomu arvestades proportsionaalsed.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Asjas on vaidlus kaebajale määratud distsiplinaarkaristuste õiguspärasuse üle. Vaidlustatud käskkirjade (tl 9–11 ja 12–13) järgi on kaebaja süüdi VangS § 67 punkti 1 ja § 37 lg 1 rikkumises ning vastustaja määras kaebajale distsiplinaarkaristuseks mõlemal tööle asumise korralduse eiramise juhtumil (12.07.2017 ja 19.07.2017) kartserisse paigutamise kümneks ööpäevaks.
8.Viru Vangla on eelnevalt 01.03.2017 käskkirjaga nr 6-2/246-1 (tl 80) määranud kaebaja tööle finants- ja majandusosakonda majandustööle abitööliseks V8 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana tähtajatult alates 01.03.2017. Käskkirjas on märgitud, et vastavalt arsti kooskõlastusele võib kinnipeetav A.-A.G. täita E8 koristaja tööjuhendi punkti 1.3 (tolmu pühkimine horisontaalsetelt pindadelt, aknalaudadelt ja mööblilt (kapid, lauad, toolid, radiaatorid jne)) ning punkti 1.4 järgi on töövahendiks lapp, vesi ja vajadusel kummikindad.
9.VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui sama seadus ei sätesta teisiti. VangS § 37 lg-s 2 loetletud eranditest nähtuvalt ei ole kohustatud töötama kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama (VangS § 37 lg 2 p 3). VangS § 38 lg 1 sätestab, et vanglateenistus kindlustab kinnipeetava tööga võimaluse korral, arvestades seejuures kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel.
10.VangS § 67 p 1 järgi on kinnipeetav vanglas julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Praegusel juhul tuginesid Viru Vangla ametniku 12.07.2017 ja 19.07.2017 korraldused kehtival 01.03.2017 käskkirjal nr 6-2/246-1. Kohtute infosüsteemist ilmneb, et kaebaja on selle käskkirja vaidlustanud kaebusega halduskohtus alles 02.02.2018. Tartu Halduskohus on 13.03.2018 määrusega haldusasjas nr 3-18-244 (resolutsiooni p 1) lõpetanud menetluse Viru Vangla 01.03.2017 käskkirja nr 6-2/246-1 tühistamise nõudes kaebetähtaja rikkumise tõttu 3(8)
3-17-2516
halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 2 ning § 152 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel. Viidatud määrus ei ole praeguse kohtuotsuse tegemise ajaks veel jõustunud. See asjaolu ei takista aga käesoleva haldusasja raames vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasuse hindamist. Tühistamisnõude lahendamisel hinnatakse haldusakti õiguspärasust akti andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 ls 2). Riigikohus on leidnud, et VangS § 67 p 1 kontekstis ei ole määrav tähtsus mitte kaebaja tööd reguleerinud haldusaktide jätkuval kehtivusel, vaid distsiplinaarsüüteo koosseisu elementidel ja kinnipeetava süüd välistavatel asjaoludel (Riigikohtu 29.09.2015 otsus asjas nr 3-3-2-1-15, p 16). Kui hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud VangS § 67 p‐s 1 sätestatud allumiskohustust. Kohtupraktika on järjekindel selles, et kinnipeetava poolt vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg‐s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge või kui tööle asumise korralduse puhul esineb mõni VangS § 37 lg-s 2 sätestatud alustest (Riigikohtu 10.10.2017 otsus asjas nr 3-15-3133, p 13 ja seal viidatud lahendid). Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas (vt Riigikohtu 30.05.2012 otsus asjas nr 3-3-1-14-12, p 10 ja seal viidatud praktika). Kuni tühistamise otsuse jõustumiseni peab adressaat haldusakti täitma (HMS § 60 lg 2).
11.Kaebaja leiab, et tema terviseseisund ei võimaldanud tal töötada ning tema terviseseisundit pole karistuste määramisel arvesse võetud.
12.Kinnipeetaval on õigus keelduda tööst, kui töötamine seab ohtu tema tervise (VangS § 37 lg 2 p 3, viidatud otsus asjas nr 3-3-1-14-12, p 10). VangS § 37 lg-st 3 tulenevalt teeb kinnipeetava võimelisuse teha tööd kindlaks arst. Vangistusseadus ega ka ükski muu seadus ei määratle, milline arst võib teha otsuse kinnipeetava töövõimelisuse kindlakstegemiseks. VangS alusel antud justiitsministri 07.02.2007. a määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ § 6 lg 1 p 2 näeb ette, et kinnipeetav vabastatakse töölt ja käitises töötamise luba tunnistatakse kehtetuks, kui arst on tuvastanud kinnipeetava võimetuse tööd teha. Vastavalt kohtupraktikale võib juhul, kui arst on tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tema tööle määramisel, anda kinnipeetava terviseseisundile hinnangu ka tervishoiuteenust osutav õde (Riigikohtu 22.01.2015 otsus asjas nr 3-3-1-53-14, p 16). Kohtupraktikas on ka leitud, et VangS § 37 lg 2 p 3 alusel on kinnipeetaval õigus keelduda tööle asumast, kui arst või tervishoiuteenust osutav õde leiab, et kaebaja ei ole tervislikel põhjustel võimeline sel hetkel töötama (Tartu Ringkonnakohtu 12.09.2017 otsus asjas nr 3-16-356, p 14). Töövõimelisuse kindlaksmääramine ei eelda tingimata arstlikku läbivaatust, vaid vastava otsuse võib langetada ka dokumenteeritud terviseandmete (tervisekaardi kanded) põhjal (Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-10-2313).
13.Praegusel juhul on hinnangu kaebaja terviseseisundile töövõimelisuse seisukohast andnud esmalt arst, kes märkis: „Lähtudes viimasest ülevaatamisest töötõend parandatud. Koristaja tööjuhendist lähtuvalt võib täita järgmisi tööülesandeid: Üldkasutatavate ruumide koristamine: p.1.3;1.4“ (tl 81p). Ei enne kaebaja tööle määramise käskkirja andmist (01.03.2017) ega talle koristajana tööle asumise korralduste andmist 12.07.2017 ja 19.07.2017 pole kaebaja terviseseisundit hinnatud teda läbi vaadanud tervishoiutöötajate poolt selliseks, et see välistaks töötamise täielikult. Kaebaja töövõimet hinnates on arst 17.02.2017 otsuses piiritlenud kaebaja terviseseisundile sobivad tööd (tl 81p) ning seda on arvestatud ka tööle määramise käskkirjas (tl 80).
4(8)
3-17-2516
See, millist töölõiku kinnipeetav täpsemalt iga kord täitma peab, selgub alles vanglaametniku poolt konkreetse tööülesande andmisel. Seda, kas kaebajal on õigus tervise tõttu tööülesande täitmisest konkreetsel päeval keelduda, kontrollib vangla meditsiinitöötaja vajadusel täiendavalt samal päeval. Vastavalt Riigikohtu praktikale võib olukorras, kus arst on tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tema tööle määramisel ootamatu terviserikke korral kinnipeetava terviseseisundile hinnangu anda ka tervishoiuteenust osutav õde (RKHK 22.01.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-53-14, p 16).
14.Viru Vangla II üksuse valvur Andres Nikunen koostas 12.07.2017 ettekande nr 620/3388-1 (tl 76-76p), mille kohaselt andis valvur kella 10:16 ajal kaebajale korralduse asuda tööle osakonnas koristajana.
14.1.Ettekande kohaselt keeldus kinnipeetav korraldust täitmast, väites, et tema tervislik seisund seda ei võimalda. Ettekandest ilmneb, et meditsiinitöötaja O. Soom vaatas kinnipeetava üle, hindas terviseseisundit ja leidis, et sel päeval on tervislik seisund stabiilne ning lubas kinnipeetava tööle asuda (tõend, tl 77). Pärast meditsiinitöötaja hinnangut andis valvur korduva korralduse tööle asuda 10:23, millest kinnipeetav keeldus. Juhtunut on kinnitanud juures viibinud valvur Ismo Vaarmann.
14.2.Meditsiinitõendis on muuhulgas märgitud, et kinnipeetav kaebas seljavalu. Objektiivse leiuna on kirjeldatud, et kinnipeetav liigub kambris vabalt ja tõusis püsti ilma raskusteta (tl 77). Meditsiiniõde O. Soomi selgituste kohaselt (tl 78p-79) ei olnud kaebaja selleks päevaks pereõe vastuvõtule registreerunud, millest saab järeldada, et meditsiiniabi terviseprobleemide tõttu tal enne töötamiseks korralduse saamist ei ilmnenud. Meditsiiniõe seletuste kohaselt ilmnes visuaalsel vaatlusel, et kinnipeetav liikus ja tõusis raskusteta ning sai raskusteta püsti seistes telefoniga rääkida.
14.3.Lisaks tervishoiutöötaja 12.07.2018 tõendile on Viru Vangla valvur Meremo Muuga 14.08.2017 selgitustes (tl 83) märkinud, et 12.07.2017 kella 08.45-09.00 vahel on kaebaja, soovides võtta külmkapist toitu, selleks kummardanud ja kükitanud ning selgituse esitanud vanglaametnik ei mäleta, et kaebaja oleks kurtnud terviseprobleemide või halva enesetunde üle. Distsiplinaarmenetluse käigus on menetleja vaadelnud videosalvestist, millest nähtub, et 12.07.2017 kella 08.49.47 paiku võttis kaebaja kükitades külmkapi boksist esemeid ning terviseprobleeme ei nähtunud (menetlustoimingu protokoll, tl 84).
15.Viru Vangla valvur Vitali Kakitis koostas 19.07.2017 ettekande nr 6-20/3493-1, mille kohaselt andis ta kaebajale 19.07.2017 kella 10:13 paiku korralduse asuda V8 eluosakonnas koristajana tööle. Kaebaja keeldus tööle asumast, viidates terviseprobleemidele. Ettekande kohaselt ei olnud kinnipeetav sel päeval varem tervise üle kurtnud. Meditsiinitöötaja asus pärast töötamisest keeldumist seisukohale, et kinnipeetav on töövõimeline. Pärast meditsiinilist läbivaatust andis valvur kaebajale uue korralduse tööle asumiseks, millest kaebaja taas keeldus. Ettekande kohaselt on juhtumi juures viibinud ka vanemvalvur Silver Võidula (tl 88). Meditsiiniõde O. Soomi tõendi kohaselt on tuvastatud, et kinnipeetaval on kurk veidi punane, kuid turseta. Meditsiiniõde hindas kinnipeetava tervisliku seisundi sel päeval stabiilseks ning andis loa asuda tööle (tl 89).
16.Eelnevast ilmneb, et tööle asumast keeldumine on mõlema juhtumi puhul tuvastatud vanglaametniku ettekannetega (tl 76–76p ja 88), samuti nähtub see tervishoiutöötaja tõenditest (tl 77 ja 89). Ka kaebaja ise ei eita koristajana töötamisest keeldumist, kuid põhjendab seda terviseprobleemidega (seletused tl 78 ja 90, tõlge tl 95-95p). Kaebaja ei olnud õigeaegselt vaidlustanud tema tööle määramise käskkirja, milles oli tema terviseseisundit arvestades täpsustatud, millistele majandustöödele teda määrata saab. Kaebaja
5(8)
3-17-2516
ei ole väitnud, et talle antud korraldustega oleks kohustatud teda tegema töid, mis pole tööle määramise käskkirjaga kooskõlas. Samas on kaebaja tervishoiutöötaja vastuvõtul 12.07.2017 väitnud, et saab kambris iseseisvalt koristada, kuid osakonda 1 euro eest koristama ei hakka (tl 77). Sellega on kaebaja väljendanud oma suhtumist töökohustusse. Vanglaametnik on 14.08.2017 selgitustes (tl 83) lisanud, et alati, kui kinnipeetav A.-A.G. kurdab terviseprobleemide üle, teavitab valvur sellest vanemvalvurit, kes võtab ühendust meditsiiniosakonnaga. Kohus peab seda selgitust usutavaks – kohtule edastatud kaebaja tervisekaardi väljavõttest kogumis ilmneb, et kaebaja on tihti viibinud meditsiiniosakonnas vastuvõtul ning sagedasti on need visiidi seotud talle töötamiseks korralduse andmisega (tl 3372).
17.Õiguskirjanduse ja kujunenud kohtupraktika järgi on kinnipeetav kohustatud töötama, kui vanglal on pakkuda tema võimetele ja oskustele vastavat tööd VangS § 38 lg 1 mõttes, sõltumata sellest, kas see langeb kokku tema vaba valikuga või mitte. Töötamist vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele suunatud kohtlemisabinõuna on peetud ka Euroopa Inimõiguste Konventsiooni art 4 lg 3 punkti a) nõuetega kooskõlas olevaks1. VangS § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine, sh saavutada resotsialiseerimine kinnipeetava vabanemisel2. Kinnipeetavate töötamist on seadusandja VangS § 37 lg-st 1 nähtuvalt pidanud oluliseks taasühiskonnastamise viisiks, mistõttu töökohustuse täitmisest keeldumine seab ohtu vangistuse eesmärkide saavutamise (Riigikohtu 10.10.2017 otsus asjas nr 3-15-3133, p 17). Töökohustuse täitmata jätmisega eirab kinnipeetav ka vanglaametniku korraldust asuda täitma töökohustust. Kui tööle määramise käskkirjades ei märgita kohustuslikku tööaega, siis eeldabki tööle asumine iga kord vastavasisulist vanglaametniku korraldust. Selle korralduse täitmata jätmine ei moodusta eraldiseisvat distsiplinaarsüütegu ning taolises olukorras hõlmab töökohustuse täitmata jätmine käesoleval juhul ka vanglaametniku tööleasumise korralduse täitmata jätmise (Riigikohtu 14.11.2012 otsus asjas nr 3-3-1-44-12, p 20).
18.Olukorras, kus tööle määramise käskkiri kehtib ega esine ka VangS § 37 lg-s 2 sätestatud töötamist välistavaid aluseid, tuleb kaebajal vanglaametnike korraldustele alluda (viidatud lahend asjas nr 3-15-3133, p 13). Kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et Viru Vangla 01.03.2017 käskkiri nr 6-2/246-1 oli kaebajale 12.07.2017 ja 19.07.2017 korralduste andmise ajal kehtiv ning kohtu hinnangul ei esine sellel HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühisuse tunnuseid, mis õigustaks käskkirjale tuginemata jätmist distsiplinaarkaristuse määramisel. Eelpool analüüsitud tõendite pinnal tegi kohus järelduse, et pole tuvastatud kaebaja töötamist täielikult takistavat terviseseisundit ei enne majandustöödele määramise käskkirja ega koristajana tööle asumise korralduste andmist. Töötamist täielikult välistavat terviseseisundit ei ilmnenud ka pärast käskkirjade andmist tinginud vahejuhtumeid läbi viidud MRT uuringu tulemusena (ravilugu nr 302, tl 65). Asjaolu, et kaebaja tervisekaardi andmetel on teda terviseprobleemide tõttu ajutiselt töötamisest vabastatud (nt ravilugu nr 325, tl 68) näitab, et Viru Vangla arvestab kaebaja terviseseisundit töökohustuse täitmisel. Samuti on raviloo kannete järgi piiratud kaebaja tööaega kahe tunniga ja keelatud raskuste tõstmist (12.09.2017, ravilugu nr 319, tl 67). Kohtute infosüsteemist ei ilmne, et kaebaja oleks tsiviilkohtumenetluses vaidlustanud tervishoiuteenuse osutamise raames tehtud otsustusi.
L. Madise jt. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2014, lk 114 (komm. 3.1) ja seal viidatud allikad.
Samas, lk 40 (komm 2).
6(8)
3-17-2516
19.Eelnevat arvestades nõustub kohus vastustajaga, et esines alus distsiplinaarvastutuse kohaldamiseks mõlemal töötamisest keeldumise juhtumil. Vastustaja on vaidlustatud käskkirjades leidnud, et tööle asumise korraldusele mitte allumisega seab isik ohtu vangla julgeoleku, kus allumatus võib kujuneda vastuhakuks, see annab negatiivset eeskuju käitumiseks teistele kinnipeetavatele ning loob olukorra, kus distsipliini tagamine on raskendatud. Kuna korraldusele mitteallumist esineb rikkumisena tihti ning see mõjutab otseselt vangla julgeolekut, suhtub vanglateenistus sellisesse rikkumisse täie tõsidusega ning nende eest kohaldatakse kartserikaristust. Kinnipeetava puhul ei ilmnenud töötamist välistavaid asjaolusid, vaid teadlik töökohustuse eiramine. Vanglateenistuse eesmärk on suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele, mille üheks viisiks on tööoskuste ja – harjumuste tekitamine ja säilitamine. Töökohustusest keeldumine väljendab ka kinnipeetava otsest vastupanu vanglasüsteemile ning õiguskorrale. Tegemist on olulise kohustuse eiramisega, mida vastustaja on vaidlustatud käskkirjades pidanud raskeks rikkumiseks.
20.Kohtu hinnangul on vastustaja lähtunud karistamise vajalikkuse üle otsustamisel asjakohastest kaalutlustest. Vanglateenistuse ülesandeks on julgeoleku tagamine vanglas ja vanglal on julgeoleku tagamiseks ohtude hindamisel ja vajalike abinõude üle otsustamisel ulatuslik kaalumisruum (nt Riigikohtu 19.05.2017 otsus asjas nr 3-3-1-10-17 (p 16); 25.10.2012 otsus asjas nr 3-3-1-28-12 (p 14)). Seejuures ka vanglateenistuse korralduste eiramise korral distsiplinaarvastutuse kohaldamisel. Kinnipeetava kohustus töötada tuleneb seadusest (VangS § 37 lg 1). Vanglas distsipliini ja julgeoleku tagamine on kaalukas väärtus, mistõttu on tööle asumise korraldustele mitteallumist senises kohtupraktikas peetud raskeks rikkumiseks (Riigikohtu viidatud lahend asjas nr 3-153133, p 17 ja seal esitatud praktika).
21.Kaebajale on määratud karistuseks kummalgi korraldusele allumatuse juhtumil kartserisse paigutamine 10 ööpäevaks. Vangistusseadus, sätestades § 63 lg-s 1 kinnipeetavatele määratavate distsiplinaarkaristuste loetelu, ei näe ette selget gradatsiooni nende kohaldamisel (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 33-1-91-11, p 14). Karistuse kohaldajal on igakordne kohustus õiguspärase kaalumise teel otsustada karistamise põhjendatus, karistuse valik ja nt kartserikaristuse puhul ka selle pikkus. Samuti võib kaalutlus hõlmata karistuse täitmise edasilükkamist ja selle kestust (VangS § 65 lg 2). VangS § 63 lg 1 p 4 kohaselt võib distsiplinaarkaristusena määrata ka kartserisse paigutamise kuni 45 ööpäevaks. Üldjuhul tuleb kartserikaristust pidada raskeimaks võimalikest. Vangistusõiguse normidest ei tulene, et kartserikaristuse määramisel peaks olema tegu käskkirjas määratletud raske või julgeolekut ohustava teona, kuid karistuse määrajal on kohustus valida karistus, mis on kooskõlas teo iseloomu ja muude asjas välja selgitatud asjaoludega. VangS § 63 lg 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-91-11, p 14).
22.Vastustaja on mõlemas vaidlustatud käskkirjades karistuse valikut põhjendanud asjaoluga, et tegemist on raske rikkumisega, aga ka välja toonud, et kaebajal on varasemast juba kaheksa kehtivat distsiplinaarkaristust, millest seitse allumatuse eest tööle asumise korralduse eiramise tõttu. Kaebajale on varasemalt määratud sarnaste rikkumiste eest kartser 5 ööpäevaks kolmel korral ja 7 ööpäevaks neljal korral (distsiplinaarkaristuste loetelu tl 79p). Vastustaja on mõlema distsiplinaarsüüteo eest karistust määrates teinud järelduse, et varasemad karistused pole mõju avaldanud ja kaebaja on jätkanud tegude toimepanemist. Kartserikaristuste pikkuse valikul on vastustaja arvestanud nii tegude iseloomu kui ka isiku varasemaid karistusi. Vastustaja on põhjendanud, et muud karistused ei oleks teo iseloomu ja kaebaja senist käitumist arvestades sobivad. Kohus on arvamusel, et määratud karistused on proportsionaalsed ning karistuste valik põhineb vastustaja asjakohastel kaalutlustel. 7(8)
3-17-2516
23.Kohtu hinnangul ei esine menetluslikke või vormilisi puudusi, mis annaks alust pidada vaidlustatud käskkirju õigusvastaseks. Mõlema juhtumi puhul on kaebajat teavitatud distsiplinaarmenetluse alustamisest, selgitatud menetluse käiku ja menetluslikke õigusi (tl 75p ja 87p) ning läbi on viidud distsiplinaarmenetlus vastavalt VangS § 64 nõuetele ning karistused on määratud VangS § 64 lg-s 41 sätestatud ühekuulist tähtaega järgides. Kaebajale on antud võimalus distsiplinaarmenetluses seletusi anda (tl 75p ja 87) ja kaebaja on seda võimalust ka mõlemas menetluses kasutanud (tl 78 ja 90, tõlge tl 95). Kaebajale on tutvustatud ka distsiplinaarmenetluse tulemusena koostatud protokolle (tl 73-74p ja 85-86p). Kohtu hinnangul on mõlema vaidlustatud käskkirja andmisele eelnenud piisav võimalus olla menetluses ära kuulatud vastavalt HMS §-le 40.
24.Eelnevat arvestades puudub alus vaidlustatud käskkirjade tühistamiseks ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
25.HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jääb see kulu kaebaja enda kanda. Viru Vangla on teatanud, et tal puuduvad menetluskulud, mille väljamõistmist taotleda. Kui vastustajal on siiski menetluskulusid tekkinud, jäävad need tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).