lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-252/7

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 12.04.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-252/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
12.04.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
696
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi

3-18-252 12. aprill 2018, Tartu Maare Aloe XXX kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks seoses päevikukannete ning individuaalse täitmiskavaga

Resolutsioon Edasikaebamise kord

Tagastada XXX kaebus. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Muud selgitused Asjaolud

1.XXX esitas Tartu Halduskohtule 04.02.2018 kaebuse, milles palub tuvastada Tartu Vangla tegevuse õigusvastasus järgmistes toimingutes: 1) Päevikukannetes Tarmo Vaabi (Vaap) antud hinnangud: üksikud terviseprobleemid, mis võimendusid vahetult pärast kooli lõpetamist. Nende põhjuste najal püüab eemale hoida töökohustustest (sissekanne 27.07.2017). Terviseprobleemid tekkisid vahetult pärast kooli lõpetamist. Probleemid võimenduvad, kui vangla plaanib kinnipeetavat tööle panna. Arvata on, et kinnipeetav ei tarvita nõuetekohaselt ravimeid ja seeläbi manipuleerib vererõhuga (sissekanne 29.08.2017). Terviseprobleemid, mis tekkisid vahetult pärast kooli lõpetamist. Probleemid võimenduvad, kui vangla plaanib kinnipeetavat tööle panna (sissekanne 28.09.2017). Jätkuvalt terviseprobleemid, mis tekkisid vahetult pärast kooli lõpetamist. Kinnipeetav otsib võimalust püsiva töövõimetuse saamiseks (sissekanne 30.10.2017). Kinnipeetav täidab individuaalset täitmiskava (ITK) valikuliselt (sissekanded 27.07.2017, 29.08.2017, 28.09.2017, 30.10.2017). 2) Et ITK vestlused toimusid väidetavalt 29.09.2017, 27.07.2017, 29.08.2017, 28.09.2017, 30.10.2017, arvestades, et vestlused on läbi viidud suletud kambriukses oleva toidujagamiseluugi kaudu, mille tõttu kõrvaline isik kuuleb kaebajaga seotud isikuandmeid, ning mistõttu on kaebaja sundasendis. 3) Ohtlikkuse tase tõsteti ohtlikust kõrgohtlikuks. Kohtu seisukoht

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.
Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 6 alusel, et kohus tunnistaks õigusvastaseks: 1) Tarmo Vaabi 27.07.2017, 29.08.2017, 28.09.2017 ja 30.10.2017 tehtud päevikukannetes antud hinnangud;

2) Tarmo Vaabi tehtud päevikukannetes esitatud väited, mille kohaselt toimusid ITK vestlused 29.09.2017, 27.07.2017, 29.08.2017, 28.09.2017 ja 30.10.2017; 3) ITK osa, milles kaebaja ohtlikkuse tase tõsteti ohtlikust kõrgohtlikuks.

3.ITK, milles kajastub ka kaebaja ohtlikkuse tase, on justiitsministri 14.05.2008 määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (ITK juhend) § 1 lg 1 kohaselt kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Riigikohtu halduskolleegium selgitab 17.06.2010 otsuse nr 3-3-1-95-09 p-des 19 ja 26, et täitmiskava ei ole haldusakt, vaid soovitusliku iseloomuga programmiline dokument ning selle turvalisusriske puudutava osa iseseisev vaidlustamine ei ole võimalik. Kaebaja võib täitmiskavas esitatu ekslikkusele viidata tulevikus ette tulla võival juhul, kus vangla tugineb täitmiskavale mõne toimingu või haldusakti põhjendamisel. Seega ei anna käesolevalt ITK vaidlustamine osas, milles kaebaja ohtlikkuse tase tõsteti ohtlikust kõrgohtlikuks, kaebajale mingisugust õiguslikku kasu.
4.ITK juhendi § 7 lg 1 kohaselt on inspektor-kontaktisiku ülesanne motiveerida kinnipeetavat täitmiskava täitma, jälgida kinnipeetava arengut ja nõustada teda täitmiskava täitmisel. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on inspektor-kontaktisikul kohustus täitmiskavas märgitud sekkumiste elluviimisel vestelda kaebajaga vahetu juhi määratud sagedusega, kuid mitte harvem kui kord kvartalis. Kaebaja viidatud n-ö päevikukanded on sama sätte kohaselt inspektor-kontaktisiku vestluste ja vaatluste põhjal riiklikusse kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registrisse tehtud märkmed. Tegemist on inspektor-kontaktisiku subjektiivsete hinnangutega, millel puudub otsene mõju kaebaja õigustele ja kohustustustele ning mis seega ei oma regulatiivset toimet. Sarnaselt turvalisusriski vaidlustamisega, on kaebajal võimalik tulevikus viidata kannete ekslikkusele, kui vangla tugineb kannetele mõne toimingu või haldusakti põhjendamisel.
5.Lähtudes eelnevast puudub kaebajal ka subjektiivne õigus vaidlustada inspektor-kontaktisiku tehtud kandeid seoses ITK vestluste toimumise aja, läbiviimise vormi ja kohaga. Samuti ei ole õigusaktides reguleeritud, millisel viisil tuleb vestlused läbi viia. Oluline on vestluste piisava sagedusega ning eesmärgipärane läbiviimine. ITK juhendi § 7 lg 21 kohaselt tuleb vestluste sageduse määramisel lähtuda kinnipeetava ohtlikkusest, kuriteo korduvuse riskist ning ressursside tõhusa planeerimise vajadusest. Tartu Vangla 17.01.2018 vastuse nr 2-3/3891-2 kohaselt on inspektor-kontaktisik kohustatud tegema sissekanded kaebaja koostatud ITK täitmise kohta vähemalt kord kuus ning eeltoodud nõuet on täidetud.
6.Seega puudub kaebajal kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks tulenevalt HKMS § 44 lg-st 1, mille kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
7.Eeltoodust lähtudes tagastab kohus XXX kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium