Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. november 2016 Tartu
Tsiviilasja number
2-12-8320
Tsiviilasi
Sirje Sula hagi KTR.Metsatööd OÜ vastu kahju hüvitamise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
1069 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 18. detsembri 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KTR.Metsatööd OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): KTR.Metsatööd OÜ (registrikood 11537111); lepinguline esindaja Armand Mark Vastustaja (hageja): Sirje Sula (isikukood XXXXX); lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Janar Kuus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 18. detsembri 2015 otsus muutmata.
2.Jätta KTR.Metsatööd OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta Ringkonnakohtus kantud menetluskulud KTR.Metsatööd OÜ kanda.
4.Mõista välja KTR.Metsatööd OÜ-lt riigi õigusabi tasu apellatsioonimenetluses summas 144 eurot (sh käibemaks).
4.Riigi õigusabi osutamise tasu vabatahtlikuks tasumiseks tuleb KTR.Metsatööd OÜ-l 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest tasuda väljamõistetud summa 144 eurot makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Maksekviitung või andmed tasumise kohta tuleb KTR.Metsatööd OÜ-l viivitamatult esitada Tartu Ringkonnakohtu kantseleisse või saata aadressil Tartu Kohtumaja, Kalevi 1, 50092 Tartu, või [email protected].
5.Vabatahtlikuks tasumiseks antud tähtaja möödumisel saata kohtuotsus riigi õigusabi tasu väljamõistmist puudutavas osas Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Sirje Sula (hageja) esitas 27. veebruaril 2012. a hagi, milles nõuab KTR.Metsatööd OÜ-lt (kostjalt) kahju hüvitamist summas 1069 eurot. Hagiavalduse kohaselt raiuti 2009. a jaanuaris hagejale kuuluval XXXXX maaüksusel (katastritunnus XXXXX ) omaniku loata üksikpuudena ca 14,9 tihumeetrit metsa. Hilisema uurimise käigus selgus, et raietööde teostajaks oli hageja, kes teostas raietöid hageja kinnistu kõrval asuva XXXXX kinnistu maaüksusel. Asjas algatati Karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 1 tunnustel 20. mail 2009. a kriminaalasi nr 09260102142 varguse koosseisu tuvastamiseks. Kuigi Lõuna Prefektuuri poolt 4. märtsil 2010. a koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse (I kd, tlk 8-11) kohaselt ei olnud võimalik tuvastada, kas kostja brigaad Riho Soonbergi juhtimisel pani XXXXX maaüksusel toime varguse või mitte, on hageja hinnangul kohtueelse menetluse käigus siiski tuvastatud ebaseadusliku raie teostamine, millega hagejale on põhjustatud varalist kahju. Kostja teguviis (omaniku loata metsaraie) on õigusvastane tegu, millega põhjustati hagejale suurt varalist kahju. Metsaraie tulemusena jäi hageja ilma 12 puust. Kahju arvestus põhineb Keskkonnainspektsiooni koostatud dokumendil ja on saadud kändude lugemise ja mõõtmise teel. Dokumendis on lisaks lugemis- ja mõõtmistulemustele välja toodud raiutud puude sortimentatsiooni arvestus, takseerkirjeldused kvaliteedi järgi ning kluppimisandmed. Kahju suurust rahalises vääringus tõendab hageja Keskkonnainspektsiooni kahjukäsitlusega, kus on ühtlasi välja toodud nii raiutud metsamaterjalide kogused kui ka hinnad (I kd, tlk 16). Nimetatud dokumendist tulenevalt on ühe raiutud kuuse hinnaks 15 eurot, ühe kase hinnaks 92 eurot ning ühe männi hinnaks 99 eurot. Kuna hageja metsast raiuti kostja poolt ebaseaduslikult 1 kuusk, 5 kaske ja 6 mändi, teeb see hagejale tekitatud kahju suuruseks kokku 1069 eurot.
Hageja märkis, et kriminaalmenetluse lõpetamise määruse (I kd, tlk 8-11) kohaselt leidis menetluse käigus tuvastamist, et kostja on teostanud ebaseaduslikku raiet XXXXX maaüksuse eraldisel 6, mis ei kuulu XXXXX kinnistu alla. Just eraldisel 6 toimunud kostja poolse ebaseadusliku metsaraie tulemusena jäi hageja ilma 12 puust. Kinnistu piiride asetus on olnud kogu aeg samasugune, kaasa arvatud kostja raietegevuse teostamise ajal. Kuna kostja osas on kriminaalmenetluse käigus eelnimetatud õigusvastase teo toimepanek (ebaseaduslik raie) välja toodud, siis on antud vaidluses tuvastatud ühtlasi ka kostja süü. Arvestades asjaolu, et kostja näol on tegemist ettevõttega, mille igapäevaseks tegevusalaks on raietööde teostamine, siis oleks normaalne eeldada, et enne piiriäärse raie alustamist kontrollitakse nii reaalselt kui ka kaardi peal üle piiride tegelikud asukohad. Viimast aga kostja käesoleval juhul teinud ei ole. Hageja lähtumine kahju suuruse arvutamisel metsamaterjali vahelaohindadest on kostja jaoks oluliselt soodsam võrreldes metsamaterjali turuhindadega, kuna viimased sisaldavad arvestatavaid veo- ja transpordikulusid. Seetõttu leiab hageja, et ta on käesoleva kahju arvutamise osas käitunud kostja suhtes äärmiselt vastutulelikult. Hageja on esitanud dokumentaalse tõendi Riho Soonbergi poolt osaliselt makstud kahju kohta, väljavõtte hageja arveldusarvest, millest nähtub, et osaliselt on hakatud kahju hüvitama, mitte just antud asjas, kuid rämpsu koristamise eest. On näha, et kahju hüvitama asumisega aktsepteerib kostja kahju tekitamist, sest muidu ei oleks põhjust kahju hüvitama asuda.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja nõue aegunud, hageja kinnistul ei ole raiet teostatud, hagi on esitatud ebaõige kostja vastu, kostja ei ole kahju tekitamises süüdi ja hageja ei ole kahju suurust nõuetekohaselt tõendanud Kostja hinnangul ei ole võimalik tuvastada kostja õigusvastast tegu kui deliktiõigusliku üldvastutuse olulist eeldust, kuna kostja ei ole hageja kinnistul raiet teostanud. Seetõttu ei ole rikutud hageja omandit või sellega sarnast õigust ega valdust. Kostja teostas Lõuna-Eesti Erametsa OÜ-ga (edaspidi Erametsa) sõlmitud suulise lepingu alusel metsaraiet hageja kinnistuga külgneval XXXXX kinnistul (I kd, tlk 39). Seda kinnitavad ka hageja poolt kohtule esitatud Lõuna Prefektuuri 4. märtsi 2010.a kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtuvad andmed. Määruse kohaselt kuulub ala, millel raiet teostati XXXXX kinnistu ning mitte XXXXX kinnistu koosseisu. Määruse kohaselt Keskkonnainspektsiooni Valga büroo juhataja Tanel Tiiratsi ütluste järgi toimus kostja poolt läbi viidud metsaraie seaduslikult XXXXX kinnistul. Hageja on eksinud XXXXX ja XXXXX kinnistute vahelise piiri tuvastamisel. Kriminaalmenetluse ajal tuvastas Keskkonnainspektsioon, et XXXXX maaüksuse läänekülje ja XXXXX maaüksuse idakülje vaheline piirisiht on looduses raiutud sinna, kus kehtiva katastriplaani järgi XXXXX ja XXXXX vaheline piir tegelikult ei asu. Kehtiva katastriplaani järgi asub piir XXXXX maaüksuse poole mõõdetuna ca 20 meetrit lääne suunas. Kostja oli seisukohal, et hageja on hagi esitanud ebaõige kostja vastu. Hagejale põhjustatud kahju eest vastutab raietööd tellinud Erametsa. Kostja täitis raie läbiviimisel lepingulist kohustust, mis tulenes kostja ja Erametsa vahel sõlmitud suulisest lepingust VÕS § 11 lg 1 mõistes. Kokkuleppe kohaselt kohustus kostja Erametsa ülesandel XXXXX kinnistul maha lõikama teatud hulga puid ning Erametsa kohustus nimetatud teenuse eest tasuma. Kui kohus leiab, et kahju tekitati hageja kinnistul, kostjaks tuleb pidada KTR.Metsatööd OÜ-d ja hageja nõue ei ole aegunud, palub kostja kohtul arvestada asjaoluga, et kostja ei ole kahju tekkimises süüdi. Käesoleval juhul ei ole võimalik tuvastada ühtegi süü vormi. Kostja tegutses lepingust tulenevaid kohustusi täites heauskselt ja vastavalt Erametsa juhistele ning selgitustele.
Tahtlust ega hooletut käitumist ei ole võimalik tuvastada, sest kostja teostas raiet Erametsa poolt näidatud kohas. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest tulenevalt käis kostja koos kostja raietöödele palganud ettevõtte juhatuse liikmega läbi kogu raiepiirkonna, täpsustamaks kinnistute vahelist piiri. Samuti sidus kostja piiride ülevaatamisel piiride peale ka kollased lipud, takistamaks igasuguse eksimuse tekkimist maksimaalsel määral. Kostja kontrollis piiride hindamisel kaarti, mille kohaselt ulatus XXXXX kinnistu piir sinna, kuhu asetati Erametsa juhatuse liikme Aivo Johansoni juhendamisel kollased lipud. Kostja hinnangul ei ole tõendatud hagejale tekkinud kahju suurus. Hageja poolt kohtule esitatud ja väidetavalt Keskkonnainspektsiooni poolt koostatud tabel „Raiutud metsamaterjalide kogused ja hinnad“ ei vasta dokumendi tunnustele, sest dokumendil puudub koostaja allkiri. Lisaks nähtub tabelist, et tegemist ei ole Keskkonnainspektsiooni poolt koostatud ja konkreetsetel faktilistel asjaoludel rajaneva hinnanguga, vaid andmetega, mis põhinevad väidetavalt Riigi Metsamajandamise Keskuse (RMK) keskmistel vahelaohindadel. Tabeli alusandmeid (RMK vahelaohinnad) ei ole hageja kohtule esitanud. Samuti ei ole hageja selgitanud, miks tuleb kahju suuruse määramisel lähtuda RMK vahelaohindadest. Kostja poolt hagejale tekitatud võimaliku kahju suuruse tuvastamiseks tuleb kindlaks teha hageja kinnistult raiutud metsamaterjali väärtus raie teostamise hetkel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Hageja ei ole raiutud metsamaterjali turuhinda tõendanud. Kostja möönis, et kriminaalmenetluse lõpetamise määrus võib raie teostamise koha osas olla tõepoolest mitmeti mõistetav. Seetõttu ei saa määrust raie teostamise koha tuvastamisel pidada usaldusväärseks tõendiks (TsMS § 238 lg 5). Asjaolu, et raiet teostati hagejale kuuluval XXXXX kinnistul, peab TsMS § 230 lg 1 tulenevalt tõendama hageja. Kuna määrus on tõendina ebausaldusväärne ning hageja ei ole raie teostamise koha tõendamiseks muid tõendeid esitanud, tuleb asuda seisukohale, et hageja väide, mille kohaselt on raiet teostatud XXXXX kinnistul, on tõendamata. Kostja märkis, et hageja poolt 29. veebruaril 2012. a tõenditena kohtule esitatud piiriprotokoll ja teatis katastriandmete muutmise kohta ei tõenda samuti asjaolu, et raiet teostati XXXXX kinnistul. Nimetatud dokumentide alusel on võimalik tuvastada XXXXX maaüksuse piirid, kuid need dokumendid ei tõenda, et maha raiutud 12 puud asusid hageja kinnistul ja et need puud on maha raiutud kostja poolt.
3.Hageja esitas 24. jaanuaril 2014. a taotluse kaasata teise kostjana menetlusse Lõuna-Eesti Erametsa OÜ (Erametsa). Kohus rahuldas 27. jaanuaril Erametsa kaasamise taotluse. Hageja esitas 24. septembril 2015. a taotluse Erametsa osas nõudest loobumiseks. Kuna KTR.Metsatööd OÜ ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et raietöid tellis temalt Erametsa, siis pidas kohus põhjendatuks võtta vastu hageja taotlus kostja II osas nõudest loobumiseks ning 9. novembri 2015. a määrusega lõpetas menetluse Erametsa suhtes.
MAAKOHTU OTSUS
4.Tartu Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 1069 eurot, jättis poolte menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt välja riigi õigusabi osutamise tasu 999,84 eurot (sh käibemaks) ja riigilõivu summas 255,64 eurot, kokku 1255,48 eurot riigituludesse. Maakohus leidis, et hagi ei ole aegunud. Hagiavaldus esitati 27. veebruaril 2012. a. Hageja sai teada, et raietöid talle kuuluval kinnistul teostas KTR.Metsatööd OÜ, kriminaalmenetluse algatamise määrusega maikuus 2009. a, seega on hagi esitatud tähtaegselt. Isegi, kui asuda
seisukohale, et hageja sai teada kahju tekitajast ja kahju tekkimisest jaanuaris 2009, ei ole hagi aegunud, kuna TsÜS § 160 lg 2 p 8 kohaselt on hagi aegumine peatunud samas asjas esmakordse avalduse esitamisega menetlusabi saamiseks enne kohtumenetluse alustamist. Kohus leidis, et kriminaalasja nr 09260102142 lõpetamise määrus on käesolevas tsiviilasjas kohaseks tõendiks. Kõnealuse määruse kohaselt on tuvastamist leidnud asjaolu, et 2009. a jaanuarikuus raiuti ebaseaduslikult Valga maakonnas XXXXX vallas XXXXX külas XXXXX maaüksuse eraldisel 6, 0,1 ha suurusel pindalal üksikpuudena arvestuslikult 1,1 tihumeetrit (tm) kasvavat metsa. 21.01.2009 mõõdeti Keskkonnainspektsiooni Valgamaa büroo töötajate poolt, et XXXXX maaüksuse eraldisel 6 on raiutud 4 tervet toorest kasvavat mändi, 2 metsakuiva mändi, 1 terve toores kuusk ja 5 tervet toorest kasvavat kaske, millest likviidne sortimentatsioon moodustab 0,8 tm. Ebaseadusliku raie teostas KTR. Metsatööd OÜ (I kd, tlk 10). Kuivõrd ei olnud võimalik tuvastada, kas kostja teostas XXXXX maaüksuse eraldisel 6 ebaseadusliku raide tahtlikult või ettevaatamatusest, ei olnud võimalik kriminaalmenetluses tuvastada, kas tegemist oli puude vargusega. Kohus luges eeltooduga tõendatuks, et kostja on teostanud hagejale kuuluva XXXXX maaüksuse eraldisel 6, 0,1 ha suurusel pindalal raiet, lõigates arvestuslikult 1,1 tm kasvavat metsa, so 12 puud. Lisaks kinnitab nimetatud asjaolu ka hageja poolt esitanud 19. mai 2011 piiriprotokoll, mis on koostatud maamõõtja Rein Laineste poolt teostatud katastriüksuste piiride maastikul kättenäitamise kohta (I kd, tlk 46) ning Maa-Ameti teatis katastriandmete muutmise kohta, millest nähtub, et uue mõõdistamise tulemusel ei ole piir maastikul muutunud (I kd, tlk 47). Kostja ei ole vastupidist tsiviilasjas tõendanud. Samas on kostja esindaja kinnitanud asjaolu, et ta teostas 2009. a jaanuarikuus raietöid XXXXX kinnistu kõrval asuval XXXXX kinnistul. Seega on hageja tõendanud kostja poolt hagejale kuuluvalt kinnistult 12 puu raiumise ja sellega kahju tekitamise kostja poolt hagejale. Kohus luges Keskkonnainspektsiooni poolt koostatud tabeli „Raiutud metsamaterjalide kogused ja hinnad“ TsMS § 272 lg 1 alusel lubatavaks tõendiks. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja poolt avaldatud kahju suurus ei vasta tegelikkusele või oleks taotletust väiksem. Kuivõrd hageja on esitanud tõendid, millest nähtub, et kahju suuruseks on 1069 eurot ja kostja ei ole vastupidist tõendanud, asus kohus seisukohale, et kostja poolt hagejale tekitatud kahju summas 1069 eurot (1×15+5×92+6×99=1069) on tõendamist leidnud. Kohus leidis, et teo ja tagajärje vahel esineb põhjuslik seos ning selle olemasolu on praegusel juhul tõendatud. Ebaseadusliku metsa raiumisega hagejale kuuluvalt maaüksuselt on rikutud hageja omandit. Seega on hageja tõendanud kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel (objektiivse teokoosseisu) ning teo õigusvastasuse. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et on järginud metsaraie teostamisel keskmise metsandusega tegeleva juriidilise isiku hoolsusstandardit, siis puuduvad kostja tegevuses õigusvastasust välistavad asjaolud. Vastutusest vabanemiseks oleks kostja pidanud TsMS § 230 kohaselt tõendama, et tal oli sõlmitud Erametsa või mõne teise ettevõttega leping. Samuti oleks kostja pidanud taotlema nimetatud isiku kostjana kaasamist. Kohtu hinnangul oleks äärmiselt ebaõiglane eeldada, et hageja peaks teadma, kes kostjalt I teenust tellis, kuna hagejal puudub selle kohta igasugune informatsioon. Kuivõrd kostja nimetatud asjaolusid tõendanud ei ole, ei vabane kostja vastutusest ka VÕS § 1054 lg 3 alusel.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.KTR.Metsatööd OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 18. detsembri 2015. a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi kostja vastu rahuldamata ning menetluskulud asjas hageja kanda Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) raiuti kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kohaselt XXXXX maaüksuselt neli tervet toorest mändi, kaks metsakuiva mändi, üks terve kuusk ja viis tervet toorest kasvavat kaske. Järelikult on kaks mändi surnud (metsakuivad), millel ei ole kasvava metsa väärtust. Kohtuotsuses on ekslikult leitud, et tekitatud kahju suurus tuleneb 12 kasvavast puust. Hageja tegelik kahju on 871 eurot (1096 – 168); 2) on pooled kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kohaselt sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt Riho Soonberg on nõustunud hüvitama ekslikult tekitatud kahju Sirje Sulale ja Riho Soonberg on ka vastavalt kokkuleppele 100 eurot Sirje Sulale hüvitanud; 3) ei ole kohus piisavas ulatuses hinnanud ega analüüsinud kriminaalmenetluse lõpetamise määruses sisalduvaid vastuolusid seoses kinnistute piiridega. Hageja ütluste alusel tuvastatud ebaseaduslik raie on otseses vastuolus samas määruses toodud Keskkonnainspektsiooni spetsialisti ja XXXXX Vallavalitsuse maa- ja majandusnõuniku ütlustega; 4) on kostja järginud oma tegevusalal keskmise isiku hoolsusstandardit kollaste plastkiledega puude märgistamisel. Keskkonnainspektsiooni hilisema kontrolli käigus hinnati puude märgistus korrektseks ja kaardimaterjalidega vastavuses olevaks; 5) vastutab VÕS § 1054 lg 1 alusel kahju eest kinnistul raietöö tellinud isik, s.o XXXXX kinnistu omanik. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest tuleneb Riho Soonbergi ütluste kohaselt, et tema ettevõtte palkas suulise lepingu alusel XXXXX kinnistule puid lõikama Lõuna-Eesti Erametsa OÜ omanik Aivo Johanson, kes näitas ette ka XXXXX ja XXXXX maaüksuste piirid. XXXXX kinnistu omanik oli Erametsa Nõustamise keskuse OÜ, kelle juhatuse liikmeks oli samuti Aivo Johanson. Kinnistu omanik viis ära lõigatud metsamaterjali. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruses toodud asjaolud olid hagejale teada.
6.Sirje Sula vaidles apellatsioonkaebusele vastu, taotles selle rahuldamata jätmist ja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellandi esitatud seisukohtadest ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks; 2) ei välista VÕS § 1054 lg 3 apellandi vastutust vastustaja ees, vaid annab vastustajale võimaluse nõuda kahju tekitajatelt kahju hüvitamist solidaarselt. Kuna apellant on omaks võtnud faktilise asjaolu, et tema teostas raietöid, siis puudub vastustajal vajadus hakata välja selgitama, kes teenust tegelikult tellis ja milliseid juhiseid üksteisele anti. Kui apellant leiab, et temalt raietöid tellinud isik andis talle ebaõiged andmed, siis on apellandil õigus nõuda kahju hüvitamist regressi korras isikult, kes väidetava suulise lepingu alusel raietöö teenust tellis; 3) on apellandi väited kollaste lippude sidumisest piiride tähistamiseks paljasõnalised. Raietööde teostamist vastustajale kuuluval kinnistul tõendab XXXXX Vallavalitsuse 6. detsembri 2013. a kiri nr 19.3-I/343. Seda tõendit pole apellant ümber lükanud. Kui apellant oleks tahtnud käituda heauskse professionaalse äriühinguna, siis oleks tal olnud võimalik jätta vaidlusalune puidumaterjal vastustajale. Vastupidiselt käitudes nähtub apellandi eesmärk vastustajale kahju tekitada ja alusetult rikastuda; 4) on vastustaja esitanud kahju suuruse kohta dokumentaalse tõendi (OÜ Ökoteh juhatuse liikme Olev Matti arvestus), mille kohaselt tekitati vastustajale kahju 1278 – 1597 eurot. Vastustaja on
esitanud nõude väiksemas summas. Apellant pole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis tõendaks, et vastustajale tekitatud kahju oleks olnud hagiavalduses nõutust väiksem. Tähtsust ei oma see, kas puud olid kasvavad või kuivanud; 5) ei ole apellandi poolt tasutud 100 eurot kuidagi seotud kahju hüvitamise nõudega, vaid oli tasutud seoses apellandi kohustusega koristada metsa jäetud rämpsu. Seda tõendab 100 euro ülekandmisel esitatud selgitus (rämpsu koristamise eest). Vastuses hagiavaldusele ei tuginenud apellant asjaolule, et ta on tasunud vastustajale 100 eurot tekitatud kahju eest; 6) nähtub kriminaalasja lõpetamise määrusest selgelt, et vastustaja kinnistult raiuti kasvavat metsa. Kui apellant ei nõustunud kriminaalasja lõpetamise määruses esitatud põhjendustega ja pidas neid ebausaldusväärseteks, siis oli tal õigus esitada määruse peale Riigiprokuratuurile kaebus. Kriminaalasja lõpetamise üheks põhjenduseks oli asjaolu, et apellant lubas vastustajale hüvitada tekitatud kahju.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus. Nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega ei korda ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel neid kõiki oma otsuses. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus alljärgnevat.
8.Apellandi väide kahju suuruse kohta ei ole asjakohane. Apellant pole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis tõendaks, et vastustajale tekitatud kahju oleks olnud hagiavalduses nõutust väiksem. Samas on vastustaja esitanud kahju suuruse kohta dokumentaalse tõendi (OÜ Ökoteh juhatuse liikme Olev Matti arvestus), mille kohaselt tekitati vastustajale kahju 1278 – 1597 eurot. Ringkonnakohus nõustub vastustaja viitega Riigikohtu 16. juuni 2010. a lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, mille p 13 kohaselt olukorras, kus hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväiteid tõendada. Seda pole apellant teinud, mistõttu on maakohus lugenud TsMS § 230 lg 1 alusel kahju suuruse tõendatuks. Kostja (apellant) ei tuginenud maakohtu menetluses väitele, et hageja kinnistult raiutud 12 puu hulgast olid 2 mändi nn surnud ehk metsakuivad, millel ei ole kasvava metsa väärtust, ning sel põhjusel ei ole hageja kahjunõue vastavas osas põhjendatud. Tegemist on uue asjaoluga TsMS § 652 lg 4 mõttes, mille apellatsiooniastmes esmakordselt esitamist ei ole apellant põhistanud ning ringkonnakohus jätab selle tähelepanuta.
9.Maakohtu otsuse muutmiseks ei anna alust asjaolu, et hagejale on tasutud kriminaalmenetluse lõpetamisel sõlmitud kokkuleppe alusel kahju hüvitisena 100 eurot. Kõnealune kokkulepe ei välista hageja poolt kostja vastu kahju hüvitamise nõude esitamist. Tegemist ei olnud kahju hüvitamisega langetatud puude eest, vaid puude langetamisel tekkinud metsaprahi koristamise eest vastustaja poolt. Sellele osundab ülekande selgitus („rämpsu koristamise eest“). Vastupidist ei ole kostja (apellant) tõendanud.
10.Põhjendatud ei ole apellandi etteheited, mille kohaselt ei ole maakohus piisavalt käsitlenud kriminaalmenetluse lõpetamise määruses sisalduvaid vastuolusid seoses kinnistute piiridega. Varasemas menetluses oli kostja (apellant) ise seisukohal, et kriminaalmenetluse lõpetamise määrus on raie teostamise koha osas mitmeti mõistetav ning määrust ei saa raie teostamise koha tuvastamisel pidada usaldusväärseks tõendiks (TsMS § 238 lg 5). Ringkonnakohus leiab, et kriminaalmenetluses lõpetamise määruses märgitu ei saa kinnistute vahelise piiri asukoha kindlakstegemisel omada määravat tähtsust.
Kinnistute piiridega seonduvad küsimused on lahendatud 19. mai 2011. a XXXXX katastriüksuse piiriprotokolliga (I kd, tlk 46) ja 14. juuli teatisega katastriandmete muutmise kohta uue mõõdistamise alusel (I kd, tlk 47). Viimase kohaselt piir maastikul ei muutunud. Seega on kinnitust leidnud, et raiet teostati hagejale kuuluval maatükil ilma hageja loata. Raietöid teostaval isikul lasub hoolsuskohustus veendumaks kinnisasja piiride täpses asukohas.
11.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et kohtule esitatud asjaoludel vastutab kostja hagejale ebaseadusliku metsaraiega tekitatud kahju eest. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja teostas faktiliselt raietöid. Seega on kostja VÕS §-s 1043 nimetatud isikuks (teisele isikule kahju tekitanud isik). Kostja ei ole põhistanud vastutusest vabanemise alusena, et ta teostas töid teise isiku kontrollile ja juhtimisele alludes (VÕS § 1054) ning tal ei tulnud seejuures endal järgida hoolsuskohustust. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei ole järginud metsaraie teostamisel keskmise metsandusega tegeleva ettevõtja hoolsusstandardit. Kuigi kostja esindaja Riho Soonberg oli koos XXXXX kinnistu omaniku juhatuse liikmega kinnistu piire kontrollinud ja lähtunud piiritlustähiste (plastikribade) paigaldamisel sel hetkel olemasolevast kaardist, oleks pidanud kostja esindajal tekkima vana piirisihi ületamisel kahtlus piiri kulgemise õigsuses. Piiri asukoha täpsustamiseks tulnuks seega võtta ühendust külgneva XXXXX kinnistu omanikuga (hagejaga). Piiride täpsustamata jätmisel pidi kostja esindaja arvestama võimalusega, et tema tegevus võib osutuda kolmanda isiku huve kahjustavaks. Kostja kui metsandusalal tegutsev isik pidi teadma võimalikust riisikost, kui ta jäi tuginema vaid ühe kinnistuomaniku seisukohale kinnistu piiride suhtes. Sellega ei ole välistatud kostja võimalik nõue XXXXX kinnistu omaniku vastu, kelle juhiste järgi kostja tegutses. Eeltoodust lähtudes tuleb jätta maakohtu lahend muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
10.Maakohtu otsusega jäeti asjas kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 171 lg 1 alusel tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda, kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Seega jäävad esmalt apellandi kanda tema enda poolt ringkonnakohtus kantud menetluskulud ning ringkonnakohus ei hinda nende kulude põhjendatust ega vajalikkust. Vastustaja ei ole asja materjalidest nähtuvalt kandnud apellatsioonimenetluses otseseid menetluskulusid. Tartu Maakohtu 3. jaanuari 2012. a määrusega tsiviilasjas nr 2-11-63995 on hagejale (vastustajale) antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud. Kostjal (apellandil) tuleb hüvitada hagejale riigi õigusabi osutamisega seotud tasu ja kulud riigituludesse. Tartu Ringkonnakohtu 11. novembri 2016. a määruse alusel rahuldatakse vastustaja esindaja advokaat Janar Kuusi taotlus riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Sellest lähtudes tuleb apellandilt välja mõista riigi õigusabi osutamise tasu summas 144 eurot riigituludesse.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.